Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Esiteks jooksin peaaegu 40 minutit üksinda õues. Kõik teised minu tempogrupi inimesed on juba sisehalli üle kolinud, aga kuna seal saab veel mitmeid kuid ringe joosta, siis kasutan mina kõiki võimalusi veel õues olemiseks. Et pulssi alla 150 hoida, pidin väga aeglaselt liikuma. Samuti olid sääred kergelt valusad. Ilmselt laupäevane võistlus oli veel kehas sees. Jõuosas tegime kerelihastele harjutusi, ikka vanad head topispallid, aga juurde ka paar uut ja ägedat harjutust.
Teisipäev: lihashooldus. Motivatsioon minna oli nullilähedane, aga käidud sai.
Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Sain natuke varem töökohustused täidetud ning jõudsin seega varem trenni. See omakorda tähendas, et sain 40 minuti asemel tund aega joosta. Ilm oli nii mõnusalt vaikne, selge ja karge, et läksin hea meelega üksi õue jooksma. Viskasin kõrvaklapid pähe, tiksusin oma aeglases tempos ja aeglase pulsiga, päike loojus ja kõik oli lihtsalt niiiii hea. 🙂 Pärast tegime veel suhteliselt raske ÜKE osa lõppu, keskendusime rohkem jalgadele. Hea trenn oli.
Neljapäev: puhkus.
Reede: BodyPump. Eelmine nädal jäi vahele ja BP igatsus oli juba suur. Maris ja reedene Pump olid täpselt sama suurepärased, kui nad alati on. Kava meeldib jätkuvalt, kuigi suutsin paaris kohas jumala puusse panna. 😀 Pumpiks vist kogu aeg, kui see TYSKi tunniplaanis natuke normaalsematel aegadel oleks (või kui mul vähem kohustusi oleks, et saaks keset päeva trenni minna…). Mõnes loos sain natuke raskust lisada, väljaastetes oleks peaaegu sääre krampi löönud, rinnaloos suutsin mõned hädised päkkadel kätekad teha ja koju minnes tahtsid käed küljest kukkuda. Ühesõnaga: hea trenn oli!
Laupäev: jooks. Tegin hommikul esimese asjana trenni ära, et siis terve päev ja õhtu koolitöid teha. Tunnike aeglast jooksu Emajõe-äärsetel radadel. Inimesi liikus kella 8 ajal veel vähe ja nii mõnus oli üksi oma muusika saatel vaikselt tiksuda. Tunne oli nii hea, et jooksu lõpuosas tegin päris pika kiirenduse maksimumtempos Narva mäest üles. Hell yeah. 😀
Pühapäev: BodyPump puhkus. Tahtsin täna õhtul Pumpi minna, aga kuna ma olen oma nädala plaaniga tõeliselt jännis, sest üks kodutöö lisandus väga ootamatult ja rikkus kogu mu masterplani ära, siis pean homseks ühe suure asja ära lõpetama ja mul pole aega trenni minemisele, olemisele ja tulemisele paari tundi kulutada. #studentlife
Kokkuvõttes: 6 h 35 min (neto: 5 h 40 min)
Pikemat juttu täna teha ei jõuagi. Sätin end ruttu kodutöö lainele tagasi ja loodan homseks oma plaaniga jälle järjele jõuda, lootust asjad täna enam-vähem valmis saada siiski on. Sellest, kuidas mul pole aega oma magistritööga tegeleda, ma üldse rääkima ei hakka. 
Õnneks on mul kevadsemester täiesti vaba ja saan lõpuks tegeleda tööga, mis mind ka tegelikult huvitab, mitte vorpida kodutöid ainetes, mis mind üpris külmaks jätavad.
Kui keegi nüüd küsib, et miks sa üldse aega trennile kulutad, kui sul nii kiire on? Ma vastaks sellele nii, et tahan end natukenegi inimesena tunda ja vahepeal ajul puhata lasta. TYSK on hetkel minu ainus safe haven (eesti keeles pelgupaik?), kus korraks oma stressist välja murda saan.
Järgmisel nädalavahetusel saan lõpuks puhata ja joosta. Can’t wait!
PS! Küsimustevoor on jätkuvalt avatud. Kui tahad midagi (anonüümselt) küsida, siis nüüd on see hetk.
Nourish, Train & Flourish 
😉
MeeldibMeeldib
“Mõnes loos sain natuke raskust lisada, väljaastetes oleks peaaegu sääre krampi löönud, rinnaloos suutsin mõned hädised päkkadel kätekad teha ja koju minnes tahtsid käed küljest kukkuda. Ühesõnaga: hea trenn oli!” – Haha, see on lihtsalt nii hea lause ja suhtumine. Hirmus raske ja paha ja hädine = hea trenn. :D. See vist selline asi, mida vaid suured spordiarmastajad teavad. See, kui sul on raske, on tegelikult nii mõnus tunne ja need trennid, kus endast viimase välja pingutad, toovad kõige suurema rahulolu 🙂 Minul igatahes on nii 😉
Väga hea trenninädal! Sa oled ikka uskumatult tubli, et jõuad nii kooli kui ka trenniga tegeleda ja siis veel blogisse midagi kirja panna. Minul oli trennide osas ikka väga väga kesine nädal. Või noh, see oli tegelikult täiesti teadlik valik sel nädalal puhata, sest midagi on kehas täitsa korrast ära, aga blogisse jõudsin kogu selle trennide arvelt tekkinud vaba aja jooksul vaid ühe postituse teha :D. Pean vist hakkama ka oma aega paremini planeerima ja päevatoimetused kõik paberlie kirja panema :).
MeeldibMeeldib
Vahel on raske trenn see kõige parem trenn. True story! Kui kogu aeg ainult vaikselt mugavustsoonis tšillida, siis unustab keha üldse ära, mis see lihasvalu ja areng olid.
Eks ma pean jõudma, mis mul üle jääb. 🙂 Hea meelega teeks rohkem neid asju, mida tahan, ja vähem neid, mida pean, aga elu polegi alati meelakkumine. Lohutan end sellega, et kunagi saab see stressirikas aeg läbi.
PS! Paberil plaeerimine on väga tõhus. Soovitan. 🙂
MeeldibMeeldib