Lugejad andsid eelmise toidureede kommentaariumis mulle idee hakata katsetama uusi retsepte ja sellega sain motivatsiooni jälle oma toidulaud natuke vaheldusrikkamaks muuta. Aitäh! 🙂 Just seda ma eile teha üritasingi.

Miks eile? Otsustasin, et nüüdsest pildistan reede asemel üles oma neljapäevase menüü, et saaksin selle avaldada reedel varem kui kell 21–23 õhtul, ilmselt juba lõuna ajal. On ju mõistlik? Kuna reede hakkab olema maratonikavas ka pik(em)a jooksu päev, siis saan juurde lisada muljed pikast jooksust. Kaks kärbest ühe hoobiga. Saabki Food Friday natuke põnevamaks muuta.

Kuidas see plaan teile meeldib? 🙂

---

Räägin natuke tänasest jooksust ka. Eile oli puhkepäev, täna plaanis tunnike aeglast jooksu. Õhtul mõõtsin puhkeolekupulssi: 50. Väga normaalne. Tegin Garminis valmis ühe võimalikult varjulise jooksuraja, plaanisin jooksma minna hommikul kella 8 ajal, et 30-kraadise palavuse asemel nautida 20-kraadist ilma, selga läksid kõige õhemad jooksuriided, et palav ei hakkaks. Kõik läkski täpselt plaani järgi. Välja arvatud pulss. 😦 Enesetundel polnud vigagi ning kui mul kella poleks käe peal olnud, siis ma poleks vist eluski uskunud, et tempo on 8:xx min/km ja pulss samal ajal (wait for it…) 160 või rohkem. Täiesti ebareaalne! Otsustasin siis kohe, et trenn tuleb sellise plaani järgi: 10 minutit sörki + 2 minutit kõndi. Isegi kõnni ajal ei läinud pulss alla 135, kuigi tavaline kiire kõnni pulss on mul umbes 115 bpm. Nojah siis.  

Ei osanud kartagi, et see pausilt tagasitulemine nii raskelt kulgema hakkab. Nüüd igatsen neid aegu taga, kus mul vähemalt püsis pulss alla 150, kui ma tõesti tahtsin ja aeglaselt kulgesin. Täna ei õnnestunud mul seda alla 150 saada mitte kuidagi… Mida nüüd järgmisest nädalast teha: kulgeda selle 160-ga, kui enesetunne on OK, või ikkagi jätkata kõnd-jooks meetodil, et keskmine pulss 150 kandis hoida hoida? Koormustestile saan umbes-täpselt 2 nädala pärast, et kindel olla, et mul mitte midagi tõsisemat viga pole. Kehva vormi saab parandada tunduvalt lihtsamalt kui mingit tõsisemat terviseprobleemi… 

---

Nüüd aga eilse menüü juurde.

Hommikuks (kell 8.15) tegin seekord hoopis 7-viljaputru. Peale kaerahelbe ja -klii pudru üks mu tõelisi lemmikuid, sest pudru sees on lisaks mitmesugustele helvestele veel igasuguseid põnevaid seemneid. 🙂 Pool tassi kuivainet, üks tass piima ja vee segu ning terake soola. Peale panin ema keedetud õunamoosi ning külmutatud kirsse. Ülimaitsev!

Lõunaks (kell 12.45) sõin üht tõeliselt lihtsat, odavat ja mõnusat püreesuppi. Koostisosad: kartul, porgand, kaalikas, sibul, küüslauk, törts oliiviõli, puljongikuubik, natuke toorjuustu. Et supp maitseks tummiselt ja mitte vesiselt, soovitan enne puljongis keetmist sibula-porgandi-kaalika pannil koos sutsukese oliiviõli ja soolaga ära pruunistada. Nii saab supp 3 korda maitsvam. Peale raputasin Parmesani ja küüslaugumaitselisi krutoone. Viis keele alla. 🙂 Ilmselt teen juba varsti seda suppi uuesti. Magustoiduks sõin õuna.

Õhtusöögiks (kell 16.30) valmistasin ühe väga hea kanasalati. Hiina kapsas, kaste, natuke riivjuustu, konserveeritud ananassi tükid, tomat, suitsukana ja kreeka pähklid. Seda sõin eile teist päeva järjest ning täna veel kolmandat korda, jällegi üks mu lemmikuid salateid. Magustoiduks valmistasin “jäätise”: purustasin saumikseriga ühe üleküpsenud külmutatud banaani ja peotäie külmutatud kirsse, segu vedelamaks muutmiseks lisasin natuke konservananassi vedelikku. Sellist desserti teen kunagi kindlasti veel.

Õhtul kell 21 lõpetasin ühe mõnusa jalutuskäigu imeliselt soojas ja ilusas Tartus ning pärast seda oli mul kõht päris tühi. Õhtuseks vahepalaks närisin ära 2 väikest porgandit, ühe viilu kaalikat ja ühe õuna. 

Vot selline tore toidupäevik oli mul eile ja selline kehvake trenn täna. Kuna korraks sai mul praktikatöö otsa, siis saan lõpuks päeva vabaks võtta ning seda kuuma ilma kuskil jõe ääres pikali maas raamatut lugedes nautida.