Teisipäeva öösel registreerisin end lõpuks Pekist Priiks üritusele ära – nüüd on minek kindel. Kerge ootusärevus on sees ja ega see 45–50 km pikkune distants veel eriti pähe ei mahu. Tegelikult ongi hea, sest siis ei jõua ma end lolliks muretseda ja paanitsema hakata. Kuna mulle keegi poolele teele järele tulla ka ei saa, siis mina pean Tartusse ikka omal jalal jõudma. Teeme ära! 🙂 Kui sa veel ei tea, mis asi on Pekist Priiks, siis piilu sellesse postitusse.

Samal päeval tõi päkapikk High5–ist mulle ja mu kallile jooksutiimile natuke vajalikku kraami, mida kindlasti sellel 45 km ja 5+ tunni pikkusel matkal väga vaja läheb – energiageeli ja spordijoogu pulbrit. Ilmselt on TYSKi jooksutiim aasta jooksul piisavalt tubli olnud.

Aitäh, High5! 🙂

Nüüd on vaja aga viimased 3 päeva veel õppida-õppida-õppida ja siis algab vaheaeg. Uskumatu – lõpuks ongi see aeg käes. Juhhuu!