Njah. Eile ja täna rippus mul kogu aeg peas see mõte, et varsti peaks midagi blogima, sest lisaks toidureedele ja nädala kokkuvõttele olen ju alati midagi ka nädala keskel kirja pannud. Mõtlesin ja mõtlesin, aga välja ei mõelnud. 😦 Pea on kuidagi nii tühi. Või tegelikult just väga täis, nimelt igasuguseid koolimõtteid. Detsember on ülikoolis alati väga kiire aeg ja seda eriti siis, kui jaanuar endale eksamitest vabaks teha. Nimelt teen ma sellel aastal kõik eksamid-kodutööd-arvestused ära enne ametlikku eksamisessiooni ja seega saan alates jõuludest kuni veebruari alguseni palju puhata. Üks väiksem kodutöö on vaja küll esitada 10. jaanuariks, aga see on ka ainus asi, mis pärast jõule ära teha tuleb, muidu on mu viimane tähtaeg-eksam 22. detsembril. See aga tähendab 110% pühendumist, et oma asjadega ühele poole saada.
Niimoodi ma siis olengi oma rutiinis: kool, kodus õppimine, söömine, trenn ja magamine. Millegi muuga eriti tegeleda ei jõua/jaksa. Sellel nädalal toimub veel kaks olulist jõulupidu ka, millest ma mitte ilma jääda ei taha, nende jaoks näpistan aega une arvelt. Olen kogu aeg kuidagi väsinud, uni on kehv ja mõtlen ainult oma igapäevaseid koolimõtteid. Sellepärast polegi mul eriti mingeid ägedaid ideid, millest mingi põnev postitus vormida. Mingeid vingumispostitusi ma ka tegema ei hakka, sest nagu täna meie lemmikõppejõud ütles:
Stop complaining. Start studying.
Jah, ma tean, vabandused, vabandused, aga sellel ja järgmisel nädalal ilmselt peale Food Friday (mis sellel nädalal tuleb laupäeval, sest reede õhtul olen jõulupeol) ja Workout Weeki midagi siia rohkem ei ilmu. Pole mõtet midagi klaviatuurist välja imeda, kui ma tegelikult kirjutada ei taha ega oska. Andke see mulle andeks. 🙂
Lõpetamaks rõõmsamal toonil, saan aga öelda, et detsembri lõpuks ja uue aasta alguseks on mul plaanitud mõned üpris pikad postitused. 2014. aasta eesmärkide kokkuvõte – mis sai tehtud ja mis jäi tegemata, muljed Pekist Priiks pikalt matkalt, mida ootan põnevusega, minu spordiaasta kokkuvõte ja statistika – tunnid, kilomeetrid ja muud mõtted, minu 2014. aasta piltides ja kindlasti ka uue ja väga ambitsioonika aasta eesmärkide püstitamine.

Seniks aga nautige jõuluaega. 🙂
Olen pikalt tahtnud lugeda selle kohta, kuidas saad hakkama nii suures koguses trenni ja muu elu tasakaalustamisega. Sulle tundub see iseenesest mõistetav, aga minu jaoks nagu raketiteadus.
MeeldibMeeldib
Kooliaeg on kooliaeg ja see on minu põhitöö. Õnneks on mul pere poolt tugi ning ma ei pea tööl käima ja selle eest olen ma perele elu lõpuni tänulik. Minu poolt ülisuur respekt neile, kes suudavad täisajaga olla üliõpilased ja käia tööl ka. Ma ei tahaks kumbagi pooles vinnas teha. Kui juba, siis korralikult.
Trenn on minu põhihobi ja selle mahutan järgmisena oma kooliasjade juurde. Mul on tekkinud oma rutiin ja olen sellega harjunud, et päeva peab mahtuma ka enda liigutamine. See teeb ka pea värskemaks, annab võimaluse sõpru näha ja annab energiat millegagi veel tegeleda . Näiteks mahutada kuskile aeg oma tudengiorganisatsiooniga, sõpradega või perega suhtlemiseks. Kui on koolis ülikiire aeg, siis jääb sotsiaalelu siiski vähemaks. See on paratamatu. Vahel tuleb teha ohvreid, nt loovutada üks trenn või kokkusaamine kellegagi, et teha kooliasju. Minu jaoks on see mõistetav. Tean, et osad inimesed ei suhtu kooli nii suure pühendumusega ja ka see on OK. Igaühele oma.
Minu nö nipp on tavaline paberist märkmik-päevik. Mulle meeldib planeerida. Panen sinna kõik kohustused-tegemised kirja ja jagan nende vahel aja ära. Tihi teen ma plaane juba mitu kuud ette. Nii jõuangi tegeleda peaaegu kõigega. 🙂
MeeldibMeeldib
Ma lihtsalt pean ütlema, kui väga mulle meeldib, et sa selle õppejõu kommentaari siia panid. Parim tsitaat sellel semestril.
MeeldibMeeldib
Eksole. 🙂
MeeldibMeeldib