#100blogipäeva 84/100 – vihane & väsinud

Täna tuleb lihtsalt üks täielik koleda emotsiooni ajel postitus, sest muud moodi ma täna küll enam ei oska. 100 blogipäeva – oleks ka ime, kui siia midagi sellist lõpuks ei ilmuks. Tuli kool, tuli stress, tuli pinge. Kes ei taha oma tuju rikkuda, ärge lugege, päriselt ka. Ma ei suuda siin mingit ilusat juttu kokku kirjutada, sest ma olen praegu (vabandust väljenduse pärast) nii kuradi vihane ja väsinud. 😦 Ja kes teab, milline ma olen halvas tujus, see juba oskab karta. 

Täna oli mul ainult üks 1,5-tunnine loeng ja plaanisin päeva jooksul nii palju ära teha. Esiteks aga magasin ma liiga kaua, sest olin esmaspäevast nii väsinud. Juba siis hakkas kõik viltu vedama. Pärast seda tahtsin oma matemaatilist statistikat lugeda ja alustada terve hulga teoreemide tõestamise ja definitsioonide väljakirjutamisega. Nimelt on selles loengus kõik väga kerge, ilus ja loogiline, aga niipea, kui koju jõuad ja õpiku lahti võtad, vaatavad sealt vastu mitu taset hullemad ja raskemad tekstid, funktsioonid ja teoreemid. Mul oli aga null motivatsiooni selle jaoks ja võtsin plaani hoopis koristamise, mis oli ka nagunii vaja täna ära teha. Pärast koristamist viisin ennast kurssi kõigis ainetes senini lugeda ja teha jäänud asjadega ja pidin peaaegu pikali kukkuma. Seda kõike on juba nii palju. Tegin ilusti iga päeva jaoks plaani valmis, et jälle järjele saada. Sellega kulus nii palju aega, et jõudsin pärast seda pool tundi statistikat lugeda (= heal juhul 10 lk, sest et ma reaalselt ei saa sellest aru) ja pidin loengusse minema. Kuna statistikaga ei jõudnud ma kuskile, oli tuju juba halb.

Pärast kooli sõin waaaaaaaay liiga palju (emotsionaalne sööja, eksole, ja siis oli mu tuju sellepärast veel kehvem) ja võtsin lahti statistika õpiku. No mitte kuidagi ei õnnestunud keskendumine. Loen, loen, loen, loen uuesti ja ei saa aru! Kuidas pean ma selle aine ära tegema? Noh, ma saan mingitest asjadest aru, aga osa sellest on täielik hiina keel. Mille kuradi jaoks on mul vaja sadat jaotusfunktsiooni?! Ühe peatüki vaatasin läbi, võtsin teadmiseks, et mingid sellised asjad on olemas ja sellega asi piirdus. Mõistmisest jäin veel väga kaugele.

allikas

Olin nii väsinud ja langesin tudengi halvimasse lõksu: “korraks” piilusin internetti, sest mu aju ei võtnud lihtsalt enam seda neetud statistikat vastu, mingitest teoreemi tõestustest rääkimata. Siis mõtlesin, et peaks blogima ju ka täna. #100blogipäeva, eksole. Tahtsin ära postitada Pühajärve maratoni kokkuvõtte, aga kuna mu internet siin ühikas ei kannata hetkel mingit kriitikat, siis ei õnnestu mul mitte kuidagi neid väheseid pilte kuidagi üles saada. Jaurasin kogu selle neetud WordPressiga siin oma tund aega või rohkemgi, kuniks mul absoluutselt igasuguse kopa ette viskas. 

… ja hakkasin seda vihapostitust kirjutama. (Pildi sain lisada ainult URLi kaudu, sellepärast selline vilets.) Eelkõige olen vihane iseenda peale, kuna ma ei suuda oma asjadega normaalselt hakkama saada. Vahel ma juba mõtlen, et äkki ma ampsasin selle ingliskeelse matemaatilise õppekavaga lihtsalt liiga suure tüki ja nüüd ajab see suur tükk mu suud lõhki. 

Matemaatilise statistika õpik istub minu ees laual lahti, ruuduline paber ootab teoreemide tõestusi ja definitsioone, konspekt ja slaidid läbivaatamist, teise aine õpik lugemist ja keskendumist. Kell on kaheksa õhtul ja ma tahaks kogu selle paberivärgi siin lihtsalt põlema panna

Advertisements

13 thoughts on “#100blogipäeva 84/100 – vihane & väsinud

  1. Ei taha lihtsalt suu soojaks öelda, et küll kõik läheb paremaks. Aga usu, kõik lähebki paremaks. Mõnel päeval tundubki kõik valesti ja mustades toonides. Mõtle ka sellele, et kui sinu eelkäijad I aasta majanduse magistrandid said sellega hakkama, siis saad sina ka. Ja hommik on alati õhtust targem. Või vähemalt peaaegu alati 😉

    Meeldib

    1. Kahjuks ei saa ma isegi sellele loota, et eelkäijad said sellega hakkama, sest see aine ja minu konkreetne õppekava toimuvad täpselt esimest korda ajaloos. Aga ega jah, ilmselt lükkan tõestused ja definitsioonid mingile muule päevale, võtan ette teise siiani hästi arusaadava aine õpiku ja vaatan, kas homme statistika loengus saab midagi selgeks. Tõenäosus pole just suur, aga lootus on. 😉

      Meeldib

  2. Tuleb täna lihtsalt asi sinnapaika jätta tänaseks ja ongi kõik. Sa saad ju ise ka aru, et praegu on tuju juba nii rikutud, et sellest õppimisest ei tule mitte midagi välja, ka parima tahtmise juures. Ega ilmaasajata öelda, et hommik on õhtust targem. Homme vaatad asja juba teise pilguga. Edu, Margit!

    Meeldib

  3. Ma võiks ju siin öelda, et “see on alles algus”, “küll kõik läheb kergemaks”, “pärast on sul tänu raskuste ületamisele megahea tunne” jne, aga ma tean, et sellest pole sulle praegu MITTE MINGIT kasu. 😀 Seega… ma ei ütle mitte midagi tarka. 🙂

    Küll aga annan sulle teada, et täna joostes mõtlesin päris pikalt sinu peale. Ma tahaks praegu Tartus olla ja su sealt mõttetute raamatute keskelt välja lohistada! 😀

    Kallistan kõvasti,
    Heidi

    Meeldib

  4. Margit, ma tuleks hea meelega siit Raatuselt Sinu juurde Narva mnt-le ja paneks kaa paar materjali tulealustuseks.

    Kui Sul on probleeme aine raskusega, siis täna vastati lõpuks mu meilile ja selgus, et kui ma tahan normaalajal oma eriala ära lõpetada, siis ma pean lihtsalt kõrvaleriala vahetama….ja asja teeb keeruliseks veel see, et ma olen II aasta. Nüüd ma siis kirjutangi teistesse ülikoolidesse ka ja otsin meeleheitlikult uut kõrvaleriala, et tasulisele kohale minema ei peaks. Ja lisaks kõigele plahvatas mu kreem ka käekotis, mis tähendab, et absoluutselt kõik asjad on kreemised. What a wonderful day!!!!

    Meeldib

    1. Minu probleemid tunduvad väga väikesed sinu omade kõrval… Loodetavasti Sinu ja minu mured ikka lahenevad kuidagi ära.

      Meeldib

  5. Vot mina soovitangi sul siis täna vihane olla. Viska need raamatud üheks õhtuks nurka. Tõesti, milleks sulle täna need sada erineva jaotusfunktsiooni?? Tee midagi, mis sulle meeldib ja puhka.

    Homme on uus päev ja uus võimalus 🙂

    Meeldib

  6. Kipub ka endaga väga karm olema ja selleks, et see endale liiga tegema ei hakkaks, soovitan sul küsida endalt (enne enda peale kurjustades): kas ütleksin oma sõbrale nii?

    Igal juhul loodan, et su viha on tänaseks vaibunud ja kui statistika kurvastab, siis ehk leidub internetis nendele funktsiooonidele väga häid ja kokkuvõtlikke selgitusi?

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.