Eesti Blogiauhindade õhtu

Eelnevalt kasutasin ürituse kohta sõna “gala”, aga kuna see ei ole ikkagi päris gala (punane vaip ja formal dresscode), vaid lihtsalt üks õhtune sündmus-koosviibimine vabamas võtmes, siis muutsin selle ära.


Eile läks lukku Eesti parimate blogide hääletus. Keegi kuskil juba teab, kes on võitjad, aga avalikuks saavad tulemused alles 11. juunil pidulikul auhindade üleandmisel. Sain minagi e-maili (nagu kõik, kelle blogid hääletuses osalesid) kutsega sellele üritusele Tallinnasse. Esineb Elisa Kolk ning õhtut juhib Ženja Fokin. Aga mina olen siin dilemma ees: kas minna või mitte?

09ca2500-c621-4598-b090-b0a2578c4371

Ühelt poolt oleks lahe blogijad oma silmaga üle kaeda ja nendega tuttavaks saada. Auhinnalootust mul väga suurt ei ole, sest spordiblogide kategoorias kandideeris vähemalt kaks minu blogist tunduvalt suuremat ja loetumat blogi, kes mõlemad aktiivselt oma lugejaid hääletama kutsusid. Lisaks veel väga mitmed minusugused väiksemad blogid, keda ma isegi pidevalt loen ja kes seda tiitlit vääriksid. Seega aitäh kõigile, kes minu poolt hääletasid, aga ärge pettuge, kui tiitli saab keegi teine. Rahvas on hääletanud, kõik on demokraatlik ja õige. 🙂 Las parim võidab.

See ongi vist ainus pluss selle ürituse juures, edasi tuleb hunnik probleeme. 😀

Kogu asi läheb rahaliselt päris kulukaks, sest kuidagi on vaja Tartust Tallinnasse ja tagasi saada (kui kaua see üritus üldsegi kesta võiks?) ning ise peaks enam-vähem normaalne välja nägema. See tähendab eelkõige riietust. Dresscode on smart casual. Aga jama on selles, et pea kogu minu pisike garderoob on ainult casual casual, sest ma olen tudeng. 😀 Kuluteksades ja T-särgis ju sinna kohale ei lähe; päris pidulik kleit tundub aga liiga palju olevat selle ürituse toimumiskohta ja kõike muud arvestades. Valge triiksärk ja viisakad tumesinised teksad oleks sobiv? Ei?

allikas
Liiga casual? allikas

Peale selle ma ei tea, kes spordiblogijatest üldse sinna kohale minna kavatsevad? Ma ei tea, kas mul näiteks moeblogijatega millestki seal vestelda oleks, seega tore oleks ikka nö omasuguseid kohata. Minejad võiksid endast märku anda.

Ühesõnaga: peaks ma minema või mitte? Kui sina oleks blogija (või oledki blogija), kas läheksid (lähed)?

Workout Week 18.–24.05.2015

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala trennid.  

18.-24.05.2015

Proovisin lühidalt teha, aga kokkuvõttes tuli ikka väga pikk tekst välja… 🙂

Esmaspäeval pidin kõvasti tahtejõudu kasutama, et mitte trenni teha. Võiks ju arvata, et pärast võistlust oleks pidanud kõik kohad valusad olema, aga tegelikkuses polnud mul eriti midagi viga. Tahtsin väga Jooks Jõud Venitusse minna, aga kuna ma teadsin, et saan joosta veel teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval (see oli esialgne plaan, mis nädala jooksul muutus) ning et üks puhkepäev peaks ju nädalasse mahtuma, eriti pärast võistlust, kus maksimumi välja panin, siis kuulasin mõistuse häält ja istusin kodus. Isegi kui jalad olid korras, siis südamele pidin puhkust andma, tahtsin ma siis seda või mitte. Samas peaaegu kõik nädalavahetusel võistelnud trennikaaslased olid kohal olnud, seega… võib-olla oleks pidanud ka minema?

Teisipäev: pidi olema eelviimane Lembergi praktikum, aga nagu hiljem selgus, siis kestavad Lembergi trennid välja kuni Narva Energiajooksuni. Kas ja kui palju ma sinna jõuan, on iseasi, sest mulle meeldib ikkagi rohkem JJV-s käia. 😉 Rääkisime enne trenni veel natuke Kevadjooksu tulemustest ning eesootavast poolmaratonist. Võttis mõtlema.

Kerge soojenduse tegin hästi aeglaselt ja pulss püsis isegi alla 140, mis minu puhul on suhteliselt ime. Mõned jooksuharjutused peale ning siis alustasime 2 bloki ringtreeninguga. Palju sirgetel kätel plankusid ning erinevaid väljaasteid. Millegipärast kõigil higi tilkus rohkem kui tavaliselt. 😀 Vahele 2×200 meetrit kiireid lõike, lõikude vahel kõnd+sörk.

Õhtul käisin lihashoolduses. Ma ei tea, mis ma juunis-juulis-augustis pihta hakkan, kui tunniplaanist lihashoolduse tund ära kaob. Minu enda rull on nii pehme ja üksi kodus ei viitsi kunagi nii põhjalikult rullida kui koos treeneriga. Peab midagi välja mõtlema.

24.05.15 2

Kolmapäev: JJV. Kuigi mu keha oli siit-sealt eelmise päeva lihastrennist valus, siis kokkuvõttes oli kolmapäevane trenn jälle väga hea ning tuju veel parem. 🙂 Oma tiimiga intervalle joosta on alati hea. Oli mõnusalt pilvine, ent soe ilm ning kogu trenn toimus õues. Sörkisime natuke jõe ääres (pulss: 151 bpm, tempo: 6:54 min/km), tegime kerged jooksuharjutused ja kiirendused ning siis asusime põhiosa kallale. Maris oli meile välja mõelnud intervallpüramiidi, kus kiirete lõikude vahele tuli alati 1 staadioniring = 400 m aeglast sörki. Lõigud kella vaatamata ning lihtsalt natuke kiirema, keriva tempoga. Teate küll: selline kiire, pingutama panev, aga mitte surm silme ees tempo, vaid selline mõnus. Jooksin koos Kairega, temaga on alati tore. 🙂 Pärast uurisin Garminist kiirete lõikude aegasid ja arvutasin ise tempod, sest GPS näitas ikka, et 200 m oli natuke pikem kui 200 ning mida pikem lõik, seda rohkem Garmin “valetama” hakkas. Tempod tulid sellised, pulss püsis 165–170 vahel:

  • 200 m: 5:20 min/km
  • 400 m: 5:27 min/km
  • 600 m: 5:33 min/km
  • 800 m: 5:41 min/km
  • 600 m: 5:33 min/km
  • 400 m: 5:23 min/km
  • 200 m: 4:25 min/km (spurtisime)

Neljapäeval muudkui ootasin vihma lõppu, et rattaga sõitma minna. Ära ootasin! Sõitsin läbi peaaegu kogu Rattaralli lühikese etapi, ainult lõpu muutsin ära, et võistluspäevaks ka midagi põnevat jätta. Esimesed 15 km kuni pöördeni olid suhteliselt rasked, tuul oli väga vastu ning mul hakkas isegi külm. Edasi oli sõit aga täielik nauding. 🙂 No tõesti supermõnus rada on, vänta kohe rõõmuga. Natuke tõuse, aga ei midagi hullu, langusi on piisavalt ning asfalt korralik. Nägin rajal teisigi rattureid, üks soovis isegi jõudu, vaatamata sellele, et ma oma oranži neoonvestiga (teate küll, need liikluskorraldajate helkurvestid?) ikka üldse sportlik rattur välja ei näinud. 😀 No mis teha, turvalisus ennekõike. Teel olles nägin veel hobuseid, lehmi, koeri, kassi ja ühte mööda teeäärt silkavat jänest. Lõpuks tuli isegi päike välja. No mida sa veel tahta oskad? 🙂 Järgmine pühapäev saab ülilahe olema!

Reedel käisin üle pika aja BodyPumpis. Lõpuks saalis tagasi ja oh kui hea trenn oli. Minu õnneks tegime miksitud kava ning väga palju minu lemmikuid oli ka sees. Kuna reedeti on tund pikem, siis tegime 2 rinnalugu ja 2 kõhulugu. Trenni lõpuks oli särk läbimärg ning kõrgemat kalorikulu pole ma varem BP-s näinud. Kuna Maris liikus vigastuse tõttu edasi ühel jalal 😦 , siis sain tema asemel küki-, selja- ja väljaastete lugu teha kõigi ees. Te ei kujuta ettegi, kuidas see 3 korda rohkem pingutama paneb. Pärast kükilugu jalad värisesid all, kuigi raskused olid väiksemad kui tavaliselt, ning see värin ei läinudki neist enam ära. Väljaastete ajal panin raskuse üldse ära, et hoida head tehnikat. Peale selle ma teadsin, et järgmisel päeval ootab ees pikk jooks ning tegelikult oleksin pidanud jalgu rohkem selleks hoidma. Oh well… BodyPump on ikka nii hea trenn! 🙂

24.05.15 1

Laupäeval andis kogu keha aktiivselt märku, et eelmisel päeval sai jõutrenni tehtud ning vahe eelmise korraga oli olnud liiga pikk. Ehk siis kõik oli suhteliselt valus ja aina valusamaks jäi. 😀 Tuli meelde küll, miks ma tavaliselt reedeti puhkepäeva tegin, kui laupäeval pikale jooksule minna tahtsin. Igal juhul jooksma ma läksin, ikka tavaline Ihaste silla ring. Esimesed 10 km lisandus valusale kehale veel väga tugev vastutuul, mis ajas pulsi üles ja tempo alla. Kui lõpuks linna tagasi sain, hakkas vasaku jala laisidekirme põlve välisosa kiskuma, aga õnneks enne, kui ma muretsema jõudsin hakata, andis seegi järele. Viimased kilomeetrid oli puhas pai hingele, kuigi jalad nii õnnelikud polnud. 😛 Valus oli küll (ning milline puunukk ma õhtul olin, täielik naljanumber), aga ikkagi hea jooks. Viimane pikk enne Narva Energiajooksu poolmaratoni. 3 nädalat veel. Ainult kolm.

Pühapäeval kaalusin pikalt, kas istuda kodus või teha kerge trenn. Kuna jalad juba natuke liikusid, siis mõtlesin neid  ratta peal soojendada. Õues oli nii ilus päikseline ilm ja ma tahtsin endasse natuke D-vitamiini süstida. Kuna õues oli 15 kraadi ja soe päike, siis sain selga panna varrukateta topi ja lühikesed püksid ning natuke koledaid rante vähemaks päevitada. Väntasin väga rahulikus tempos tund aega ning uskumatult mõnus oli. Ratta peal ei andnud lihased üldse tunda, aga rullides sain aru, et reied on eest ja tagant ikka väga valusad, peaaegu võimatu oli neid rullida. 


Kokkuvõttes: 10 h 45 min (neto: 9 h 15 min)

18.-24.05.15

Eeeeem… Kust need 9 tundi trenni nüüd kokku said? ❓ Sain rattaga sõidetud, joostud ja jõutrennid tehtud. Üks puhkepäev mahtus ka plaani. Lõpuks jälle mõnusalt aktiivne nädal, pärast kõiki neid “puhkan enne ja taastun pärast võistlusi” nädalaid, kus saab väga palju tühja passida. Järgmine nädal ootab ees Tartu Rattaralli 142 km, millega saab põhimõtteliselt kogu nädala trenninormi ühe päevaga tehtud. Oleks vaid hea ilm, siis saab see päev ülilahe olema. 🙂 Aga sellegipoolest tahan ma kindlasti jooksu- ja jõutrenni ka teha. Ega need jalad niisama seal Narvas ei jookse. 


NB! Täna on viimane päev Eesti parimate blogide valimiseks. Hääletus läheb kinni südaööl, senini võib veel piiramatu arv kordi hääli anda. Minu blogi kandideerib parima spordiblogi kategoorias. Kui soovid, siis veel saab hääletada SIIN.