Kamin: kas ja millise kasuks otsustada?

Uus aasta on käes, tehnoruum vaikselt valmib (EDIT 29.01: nüüdseks on juba tükk aega valmis olnud) ja järgmiseks tuleb ette võtta veel viimaste põrandate lammutamine ja üles ehitamine (EDIT 29.01: ka see on elutoas valmis – v.a kamina koht – ja järge ootab köök-esik-söögituba). Põranda ehitust elutoas mõjutab aga veidi see, kas meie korterisse tuleb kamin või mitte. Kui jah, siis milline on parim valik?

Nüüdseks juba enam kui aasta tagasi, kui sai lõplikult selgeks, et amortiseerunud ahi läheb lammutamisele, tekkis mul kohe mõte, et üks kergekaaluline ja väiksemõõtmeline kaminake sobiks meie elutoa ühte nurka nagu rusikas silmaauku. Elav tuli on lihtsalt nii mõnus. Magamistoa uue ahju valmides on minust saanud ahikütte fänn, sest saan nüüd voodis pikutades läbi ahju klaasukse leeke vaadata ja tule praksumist kuulata. Imeline! 😍Seda enam tekkis tahtmine ka elutuppa ikkagi kamin tekitada. Sellega seoses on meil aga üks suur mure: suitsulõõr. 

Vana ahi oli slepe abil ühendatud korstnaga, mis asub köögis tuletõkkemüüri sees. Uus elutuba asub aga korstna suhtes nö nurga taga. Lisaks on uue kamina asukoha ja vana korstnajala vaheline kaugus ca 3 meetrit, lisaks veel potentsiaalse suitsulõõri vertikaalse pikkuse osa. 😕

Uurisime ja arutasime mitmete asjapulkadega. Selgus, et suitsulõõr jääks kas koledalt ja terves ulatuses näha või peaks seda keeruliselt läbi seinte viima ja leiliruumi ning tehnoruumi lage veelgi allapoole tooma, lisades mõlemasse ruumi luugid lõõri puhastamiseks. Mitmete põlvede ja lõõri peaaegu horisontaalse pikkuse tõttu peaks ilmselt korstnapühkija meil külas käima iga paari kuu tagant. Selline lõõri lahendus, arvestades tuleohutuse nõudeid, oleks ka väga kulukaks läinud. See plaan ei olnud lihtsalt mõistlik.

Korraks kaalusime ka bioetanoolil töötavat biokaminat, aga see ei ole ikka päris see, mida me soovime. Ainus mõistlik variant, kuidas endale puuküttega kamin saada, on viia läbi vahelae uus moodulkorsten, mis läbiks katust peaaegu harja kohalt. 

Esimesena hakkasid mul silme ees lendama suured rahanumbrid, sest moodulkorstna hind just odav ei ole. Ilmselt peab arvestama vähemalt 1000-eurose väljaminekuga, pigem mõnisada eurot rohkemgi. Teiseks meenus mulle, et me peaksime hakkama jälle asju ajama kohaliku omavalitsuse ja Päästeametiga – ka see ei olnud meeldiv mõte. Ja kolmandaks peaks selle plaani suutma ära selgitada kõigile naabritele, kes kõik peaks sellega ka nõus olema. See tundus veelgi võimatum ülesanne… 🙄

Hetkel seisabki otsuse langetamine esiteks selle taga, et ootame pottsepalt infot, kas selline lahendus oleks Päästeameti ja KOVi jaoks vastuvõetav. Kui sealtpoolt saaks positiivse vastuse, pean end kokku võtma ja naabritega suhtlema hakkama. Kättevõtmise asi, aga juba ehitusteatise protsess ajas mul nii juhtme kokku, et praegu tundub järgmine läbirääkimine ja paberimäärimine justkui võimatu missioon.

Ära ootamata otsust, oleme muidugi ette mõelnud juba variante, milline see kamin siis olema saaks. Vahepeal leidsime internetist väga ilusaid nurgaklaasiga (salvestavaid) kaminaid, millele saime ka hinnapakkumise, mis oli täpselt ahju hinnaklassis. 😳 Sellist summat me kindlasti enam kulutada ei soovi, seda enam, et toa soojaks kütmise jaoks me seda kaminat ei ehita, sest neid ruume kütab meil õhksoojuspump. Tagavaraküttena võiks kaminake muidugi toimida, aga ma ei usu, et ta selleks tuhandeid eurosid maksma peab, lisaks veel moodulkorstna ehitamise kulu.

Tänu ühele kodublogile, kes väga detailselt oli kirjeldanud, kuidas neil majas kaminat ehitati, ja ise internetis uurimisele ja pottsepaga konsulteerimisele saime aru, et kui kaminasüdamiku paigaldaks ja kõik suitsugaase puudutavad tööd teeks pottsepp, saaks kaminale mittesalvestava korpuse ehitamise ja viimistlusega me isegi hakkama. 

Kahtlus jäi aga ikkagi sisse: kamina asukoht on mõeldud ruumi kõige kitsama avaga peaaegu kohakuti. Ruumi ei ole meil siin piiramatult, seega võtaks ca 700x700x2000 mm kast meil visuaalselt väga palju ruumi ära. Või kas võtaks? 🤔

Seni oleme jäänud selle juurde, et pigem soetame endale mõne kena soojustsalvestava ja väiksemamõõdulise valmiskamina. Näiteks leidsime potentsiaalseid kamina kandidaate samalt ettevõttelt, kust pärinevad meie uue ahju luugid ja uksed: nende valikus on imekenad voolukiviga viimistletud kumera uksega kaminad, mis suuruse poolest oleks meie elutoas täpselt piisavad ning jätaks samas ruumist avara mulje. 🙂

SVT Thorma sarja salvestav kamin. LINK

Kõigepealt tuleb aga ära oodata vastus, kas saaksime soovitud moel uue korstna lisada (EDIT 29.01: mitu nädalat hiljem pole meil ikka mingit vastust…), kas naabrid sellega nõus oleks ja siis saab alles disaini peale mõtlema asuda. Kuna aga põrand tahab juba peagi ehitamist, pole nende otsuste langetamiseks enam üldsegi kaua aega…

Workout Week 21.–27.01.2019

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Terve nädal oli TYSKi sisehall hõivatud kas sTARTUp Day toimumise, selle ülessättimise või mahavõtmisega. Ilm oli päris krõbedalt külm ja ainus variant oli õues joosta. 😕 Seitse vaprat toppisid end korralikult kihiliselt riidesse ja tegid õues ühe natuke tempokama jooksu (6:39 min/km, 148 bpm), et noh, külm ei hakkaks, ja siis lõkerdasid naerda ja tegid ÜKEt. Päris hea esmaspäeva õhtu, pole midagi öelda. 🙂

Teisipäev: BodyPump. Esmaspäeva õhtu võis päris hea olla küll, aga teisipäeval tundsin, et nohu on tekkimas ja päris terve olemine just ei olnud. Kuna ma tundsin end siiski hästi, siis mõtlesin, et siseruumi võin ju ikka trenni minna. Tegin ilusti oma Pumpi ära, jaksasin kõike teha, pulss oli täiesti tavapärane. Ehk ei jäägi haigeks? 🤔

Kolmapäev: trennivaba. Noup. Kolmapäeval olin nagu laip siruli maas – palavikku ei olnud, aga kare kurk ja kinnine nina tegid olemise õudselt kehvaks – ja lürpisin mitu kruusi ainsat teed, mis mulle maitseb: Greenfieldi Summer Bouquet vaarikatee. Uhasin sinna muudkui idast toodud mett sisse, olin poolpikali voodis teki all soojas ja muudkui tegin arvutis tööd, sest mõned tähtajad kahjuks ei oota… Proovisin natukenegi tervemaks saada, et sTARTUp Day’st osa võtta. Mingist fartlekist õues ei olnud loomulikult juttugi.

Neljapäev: trennivaba. Olin sTARTUp Day’l ja õhtul tõstsin meie magamistoa kapi sisud ringi ja sättisin kogu kapi Konmari meetodi järgi korda. Energia hakkas tagasi tulema. 🤗

Reede: BodyPump. Olin jälle sTARTUp Day’l: vähemalt mina jäin küll festivaliga väga rahule. Ainus jama oli see, et terve päev oli mul üpris jahe, sest konditsioneer töötas vist küll täispööretel. Koju minnes oli jälle õues umbes miinus miljon ja ikka päris külm hakkas. Kust leida eetiliselt toodetud põlveni pikkusega minimalistlikku sulejopet, millega -20C ilmaga oleks soe? #missionimpossible

Õhtul seadsin aga sammud BodyPumpi. Hääl oli nasaalne ja nohu ikka piinas, aga palavikku mul jätkuvalt ei olnud ja olemine oli mitu korda parem kui kolmapäeval. Trennis võtsin teadlikult kergemalt, et mitte kohe organismile hullu pauku kirja panna. Tunne oli täiesti okei ja kuigi põsed vahepeal kahtlaselt palju õhetasid, siis nõrkust mul polnud ja kodus kraadides polnud ka palavikku. Tegime miksitud kavasid ja üldiselt oli superhea trenn. Oleks ainult saanud veel maksimaalselt pingutada ka… Aga aega on selle kiire asjaga.

Laupäev: kerge jooks. Kahtlesin ja kõhklesin pool päeva, aga pärast koristamist ja kliendile fotode valmis tegemist otsustasin siiski jooksma minna. Päris terve ma muidugi veel ei ole, sest päevas tuleb ikka mitu korda ikka veel nina nuusata ja kohati tuleb mingi köhatus peale, aga otsustasin end ikkagi ilusti riidesse toppida, bufi silmini näo ette tõmmata, et mitte jääkülma õhku sisse ahmida, ja vaikselt oma 6 km ringile sörkima minna. Tegin meelega sellist ringi, mille vajadusel saan lihtsalt lühemaks teha: kui pulss ikka lakke lendab, siis see on märk sellest, et keha on haige ja väsinud ning tuleb suund tagasi koju võtta. Ilm oli imeliselt ilus – päike vaikselt hakkas loojuma, 0 km/h tuult ja ca -8 kraadi – ja ma nautisin oma 45 minutit sörki 100%. 🙂 (7:07 min/km, 146 bpm) Eks näis, kas see otsus hammustab mind homme tagumikust (loe: ninast ja kurgust).

Pühapäev: trennivaba. Homme teen tubaseid toimetusi ja puhkan.

Kokkuvõttes:

Minu põhieesmärk praegu on terveks saada. See nädal pidi nagunii olema kergema koormuse nädal ehk puhkenädal, aga järgmised 3 nädalat on plaan jälle koormust kasvatada ja vaikselt minu sünnipäevajooksuks – jäänud on vaid 5 nädalat – pikki otsi laduda. Selleks on tarvis aga täie tervise juures olla. Pöidlad pihku! 🤞