Eelmisel nädal treeningpäevikut ei ilmunud, sest ma olin terve nädala haige. Esmaspäeval töö juures tundsin, et kurk on jube imelik ja õudselt paha on olla ning koju saabudes tervitaski kraadiklaasil eriliselt nõme 37,2 palavik. 😕 Võitlesin palaviku ja alapalavikuga, nohu, köha ja kareda kurguga praktiliselt terve nädala. Tegin muudkui kodukontorit, sest töö ei oota, ja üritasin kuidagi ellu jääda. Laupäeval vedasin end Otepääle Ironmani pildistama, kuigi enesetunne veel 100% korras ei olnud. Õnneks oli soe ilm ja haigemaks ei jäänud. 🙂 Sel nädalal suutsin juba natuke trenni ka teha.
Esmaspäev: trennivaba. Õhtul tegin hoopis tibake fototööd.
Teisipäev: BodyPump. Esimene BodyPump praktiliselt üle 3 kuu. 😳 Viimati sai Pumpis käidud 22. märtsil. Ütleme nii, et ikka raske oli, ainus koht, kus jõud natuke säilinud on, on õlad ja selg. Vähemasti midagi remondist kasu ka. 😀 Jalalugudes jalad korralikult värisesin all, kuigi kükid tegin soojendusraskusega ja väljaasted tegin lisaraskuseta. Aga küll see jõud vaikselt tagasi tuleb. Kuni augustini tahaksin ikka korra nädalas Pumpi jõuda, aitab ikka korralikult lihast toonuses hoida.
Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Sai läbi minu 10-päevane jooksupaus. Osad jooksid Cooperit, osad sörkisid ja rullisid niisama. Õues oli jälle väga lämbe 26-kraadine ilm ja selle kohta oli pulss isegi täitsa kena. 7:07 min/km, 143 bpm. Võib rahule jääda selle esimese jooksutrennikesega üle pika pausi. 🙂 Lihased olid Pumpist muidugi nädala lõpuni valusad.
Neljapäev: trennivaba. Sõitsin töölähetuse Käsmusse.
Reede: jooks. Tahaks kirjutada kerge jooks, aga midagi kerget seal ei olnud. Käisin hommikujooksul mööda Käsmu-Võsu kergliiklusteed. Vaated olid toredad, ilm oli juba vägagi soe ja meeleolu oli hea, aga pulss oli suht-koht laes isegi tagasihoidlikuma tempo juures. Samal ajal ütles kell, et pulsivöö patarei saab kohe tühjaks, seega äkki see mõjutas? Ei tea. Eks aeg annab arutust. Vähemalt sai oma 8 km joostud ja palju ilusaid pilte tehtud. VO2max indeks otsustas 45 peale maanduda. 6:44 min/km, 157 bpm.
Laupäev: trennivaba. Tegime remonti ja õhtul käisime Melliste jaanipeol paariks tunniks.
Pühapäev: kerge jooks. Terve päeva nühkisin remonti teha ja lõpuks õhtul alles jõudsin jooksma – selline normaalne võidupüha, eksole. 😅 Väss oli ikka sees, seega mingit pikka jooksu isegi ei hakanud üritama. Plaan oli maksimaalselt tund välja venitada, kärab küll haigusejärgse nädala lõpuks ju. Täpselt tunnikese tegingi. Jalad isegi liikusid, pulss oli noh, enam-vähem. Igal juhul parem kui reedel. 6:16min/km, 155 bpm. Õhtul vurasime veel ratastega tükk aega ringi.
Kokkuvõttes:
Vaikselt sai rajale tagasi tuldud ja ma loodan, et järgmisel nädalal jõuab esimese 4-nädalase treeningtsükliga algust teha. Üldiselt oleks vaja millalgi kalender ette võtta, võistlused sisse kanda ja pikad jooksud nädalalõppudesse paika panna, ülejäänu tuleb jooksvalt. Berliini maratonini on jäänud vähem kui 100 päeva, minu vorm on viimase mõne nädalaga korralikult auku kukkunud ja kuidagi peab hakkama maratoniks treenimist oma elu ajakavasse mahutama. Läheb huvitavaks, ütleme nii. 🙄
