Rubriik: Norra 2016

Workout Week 18.–24.04.2016

Published on by Margit Partei1 kommentaar

18.–24.04.2016

Esmaspäev: puhkus. Pärast hullumeelset matka Ulrikenile oli aeg puhkepäevaks.

Teisipäev: kerge jooks. Tegime härra Jooksjaga kerge tunniajase jooksu sileda profiiliga rajal (aga Elevation Gain ikkagi 353 m). Jooksime ühe veekogu juurde ja tegime seal ümber kaks 3 km ringi. Vahepeal kadus mul motivatsioon ära, aga polnud ilus vinguda, kui teine viitsis minu tempos lonkida ja üldiselt oli jooksmine juba kergem kui eelmisel nädalal. Äkki need tõusulised matkad aitavad? 7:02 min/km ja 155 bpm.

Kolmapäev: mäkkejooksud. Aeg arendavaks jooksuks. SEB 23 km maastikku on ikka neetult lähedale jõudnud ja mina olen sama kehv nagu alati. :/ Kõndisime väga järskudest tõusudest üles Floyeni jalamile, kus algas jooksurada. Siis jätkasin sellise süsteemiga, et sik-sakilisel rajal jooksin sirge tõusu (150–300 m) ja puhkasin kurvis, kuni pulss alla tuli. Härra tegi samal ajal ühe mäkkejooksu samal lõigul veel. 😀 Alguses oli ikka nii raske, et vanduma tahtis võtta, aga lõpp läks juba paremaks, kuigi jalad olid nii piimhapet täis, kui olla said. Kokku sai 10 lõiku (!!!) ja umbes 2 km puhast mäkkejooksu. Floyeni otsast alla tulime jälle joostes. Hea arendav tund aega ja 6 km. Tunnen, kuidas Norras paremaks saanud olen. 🙂

Neljapäev: puhkus.

Reede: pikk matk. Tegime jälle ühe pika matka, mis viis meid Rundemaneni ja Floyeni peale. Andis ikka ronida, mina muidugi sain vahepeal ka vinguda. 😀 Õnneks oli mul seljakotis lisariideid kaasas, mis mäkke ja tuule kätte jõudes kasuks tulid. Vaated olid muidugi imelised. See ronimine on ikka väga korralik jõutrenn jalgadele. 666 tõusumeetrit.

Laupäev: jooksumatk. Sai nii joosta kui matkata. Alguses jooksime 2 km, kuni jõudsime Stoltzekleiveni trepini. Oh sa issand juudas appi-appi-appi. 😀 Matk mäest üles mööda kivirahnudest ‘treppi’ 20–40-kraadise nurga all. Oli ikka raske küll. Mina seal ei jooksnud, juba kõndides üles rühkides oli pulss 170. Edasi suutsin mäe tipus peaaegu jala välja väänata, seda siis 2 korda. Sai eesti keeles lausa paar roppu sõna öeldud. Sealt jooksime-kõndisime Floyenile ja edasi samamoodi mäest alla linna. Oli ikka raske trenn küll, lisaks kehvad ilmastikuolud tuule ja lumega. 598 tõusumeetrit.

v-2016-04-23-10

Pühapäev: puhkus. Aeg saab veedetud autos ja laevas.

Ongi minu aeg Norra kuningriigis läbi saanud. Tõusumeetreid olen 11 päevaga võtnud siin 3308, eelmisel aastal oli neid kogu aasta sportlike tegevuste peale umbes 6000. 😀 Juba esmaspäeval olen kohal SEB ühistreeningul Elvas: võtame siis mõned Eesti tõusud ka vahelduseks. Ja kui SEB-l 8. mail eelmise aasta aega ei paranda… No ma ei tea. Pärast sellist treeninglaagrit võiks ju midagi tulla. 😉

Workout Week 11.–17.04.2016

Published on by Margit Partei2 kommentaari

Esimene nädal Norras.

11.–17.04.2016

Esmaspäeval olin veel Eestis, täpsemalt vanematekodus Ida-Virumaal. Alustasime isaga jalgaratta välihooaega. Tegime hästi kerge madala pulsiga 50-minutilise sõidu. Mõnus oli, kuigi tuul tahtis kohati ära tappa.

Teisipäeval tegelesin ainult reisimisega. Kolmapäeva ja neljapäeva veetsime härra Jooksjaga Bergeni haiglas. Trenni ei jõudnud ühelgi neist päevadest, sest väsimus oli lihtsalt meeletu. Polnud tahtmistki muud teha kui end horisontaali visata. Ühel õhtul jalutasime pikemalt ja kuna käisime ka jalgsi haiglas (2 x 3,2 km), sai samme tehtud korralikult.

Reedel tegin ühe lühikese jooksu. Olin energiast väga tühi, väsinud ja pulss peegeldas seda, enesetundest rääkimata.

Laupäeval tegime matka Floyeni mäe otsa. Bergen paikneb 7 mäe vahel, seega matkamiseks ja avastamiseks on siin suurepärased võimalused. Kui mulle tundus see matk raske, siis võrreldes järgmise päevaga oli Floyen käkitegu. Ilm oli ilus ja päikseline, kergelt tuuline, aga siiski väga mõnus. Matkarada oli alguses asfaltiga sillutatud, hiljem pinnasetee, tõusunurk polnud väga suur. Mõnus matk. Kõrgeim punkt, kuhu jõudsime, oli Garmini andmetel 387 m.

Väga kahju on sellest, et mägedesse minekuks kasutasin oma natuke vigast 18-55mm objektiivi, kuna arvasin, et äkki vajan laiemat nurka. Oleks pidanud oma hea 35mm kasutusse jätma. Natuke vigane objektiiv jamas natuke fookusega ja ma pole piltidega eriti rahul. :/

v-2016-04-18-1 v-2016-04-18-4 v-2016-04-18-5

v-2016-04-18-8v-2016-04-18-10

Pühapäeval ronisime Ulrikeni otsa. Vot see oli juba midagi muud. Tõeliselt hard-core. Alguses oli pisike jupp pinnaseteed, edasi kulges kõik tõeliselt järsu tõusunurga all ja korraliku kivihunniku sees. Ilm oli ka pilvine, palju tuulisem ja väga külm. Õigemini mul polnud piisavalt riideid seljas. Ma sõna otseses mõttes ei julgenud väga oma selja taha vaadata, sest ma kardan kõrgust ja see vaatepilt võttis jala tõsiselt värisema. Ränkraske teekond. Lõpuks jõudsime 564 m kõrgusele.

Kui Floyenil oli palju rahvast, siis Ulrikenil ei kohanud peaaegu kedagi. Õnneks oli mul villane peapael kaasas, muidu oleks vist ajukelmepõletiku saanud. Teekond alla oli veel hullem kui üles. Korra kukkusin ja jalg lendas läbi lume jääkülma vette. Vahepeal olin jumala kindel, et koju me ei jõuagi. 😀 Vihma hakkas ka sadama. Kui lõpuks alla ja sealt koju jõudsime, olime läbikülmunud, väsinud ja näljased. Kõik lihased on valusad, alustades kõhust ja lõpetades pöidadega. Tuharat parem ei mainigi. Huh! Tõsine ettevalmistus SEB Tartu jooksumaratoniks. Pole sada aastat nii hullu trenni olnud.

v-2016-04-18-11 v-2016-04-18-12 v-2016-04-18-14 v-2016-04-18-17 v-2016-04-18-16 v-2016-04-18-15

Sellel nädalal… Ausalt öeldes ma ei teagi. Eks näis, palju ja mida teha jõuame. Kui eelmisel nädalal oli ilm täiesti ebabergenlik, siis see nädal lubab korralikku vihma ja pilvi. Vaatab. Tegelikult peaks ju jooksma hakkama…