Rubriik: Toitumine

Poolmaratoni stardini Narvas on aega kõigest 13 tundi ja 36 minutit. Minu kõige esimene poolmaraton, mida olen oodanud juba eelmise aasta detsembrist alates. Teinud ära palju tööd, võidelnud vigastustega ning vaikselt liikunud samm-sammult eesmärgi poole. 12 nädalat tagasi algas mu treeningplaan, mis pärast 6 nädalat aga vigastuse tõttu pooleli jäi ning viimased 6 nädalat on läinud ainult oma keha (loe: vasakut jalga) kuulates. Lisaks sellele olen kõik see aeg olnud suure koolipinge all ning kolmapäevast saadik olen ametlikult kõrgharitud. On olnud väga põnev ning töine aeg, mis kulmineerub homme.

Eelmise aasta 10. augustil toimus eelmine Narva Energiajooks: minu esimene jooksuvõistlus. Jooksin 7 kilomeetrit tempoga 7:13 min per km ja olin enda üle üpris uhke. Praegu tundub see ikka väga aeglane ja vilets tempo, aga minu kui algaja taset ning ilma süsivesikuteta toitumist arvestades oli see tubli tulemus. Jõudsime võistluspaika täpselt enne poolmaratoni starti ning seal neid inimesi soojendamas vaadates ütlesin oma sõbrannale ja isale: “Siin jooksen ma järgmisel aastal poolmaratoni.” Ega nad mind väga ei uskunud ja võtsid seda pigem naljana. 🙂

Tänaseks olen läbinud 10 jooksuvõistlust, st 89 kilomeetrit ning 9 tundi ja 50 minutit. Homme lisandub ühe laksuga veel 21,1 km ja hulk minuteid. Eesmärgid on järgmised:

a) 2:15, kui kõik läheb plaanipäraselt;

b) 2:30, kui peaks midagi ootamatut juhtuma;

c) rada läbida, kui peaks vahepeal midagi eriti ootamatut juhtuma.

Aeg 2:15 nõuab keskmist tempot u 6:20 min per km, mis on minu jaoks nii pikka distantsi arvestades siiski päris kiire. Eelmise laupäeva 15 km jooksu tegingi täpselt sellises tempos ja enesetunne oli väga hea. Peab aga arvestama, et vigastatud koht on eile ja täna natuke tunda andnud. Proovin selle üle mitte eriti muretseda.

Imelikul kombel pole ma absoluutselt närvis. Sellel nädalal olen kõik oma muretsemised ja närvid juba bakalaureusetööga seoses vist ära kulutanud. See homne jooks ei kõiguta neid eriti. Mul on palju tähtsamad ja suuremad mured peas. 

Täna oli üpris tore võistluseelne päev. Tuju oli juba parem kui eile, sõin terve päev ainult süsivesikuid (ilmselt kuskil 85% oli puhtalt süsikate osakaal!), jõin korralikult vett, jalutasin, rullisin lihaseid, pakkisin homseks seljakoti vajaliku kraamiga kokku, tegin igapäevaseid toimetusi ning päeva lõpetasin korraliku saunatamisega, et oma lihased korralikult lahti nüpeldada ja lõdvestada. Nüüd veel üks jalgpallimäng vaadata ja siis juba tuttu, et homme korralikult puhanud olla. Ma pole teinud ühtki sportlikku liigutust alates neljapäeva lõunast saadik. Kaks korraliku võistluseelset puhkepäeva. Jalad juba kibelevad jooksma.

Nüüd jääb vaid loota, et jalg peab ilusti vastu, vaim ei murdu ning ilm on kena. Teoreetiliselt olen ma ju füüsiliselt poolmaratoniks valmis. Joostes, lombates, roomates… Üle selle finišijoone pean ma jõudma. Kui ka see ettevõtmine ebaõnnestub, siis… siis ma enam ei tea. Kõik lihtsalt ei saa ju ühel nädalal viltu vedada?!

12 tundi ja 23 minutit stardini. Tahaks juba rajale!