Ausalt öeldes on mulle juba paar kuud tundunud nii kommentaaride, tagasiside kui ka postituste vaatamiste statistika järgi, et minu Food Friday postitused on ennast ammendanud ja ei paku lugejatele enam eriti huvi. Tegelikult on see üsna loogiline, et huvi kaob, kui need postitused on valdavalt väga ühesugused ja midagi põnevat sealt lugeda pole. Vastu vaatavad ainult pildid minu hommikusest kaerahelbepudrust, mõnest puuviljast, porganditest, kohupiimast banaaniga ja siis mingist tüüpilisest panniroast. Ega ma ise ei viitsiks neid ka enam vaadata.
Sellepärast ma täna enam oma toidust pilte ei teinud. Hommik algas ikka pudruga, siis läksin kooli plaaniga olla seal 2 tundi, selle asemel olin seal aga üle 6 tunni: istusin järjest ühe koha peal ja tegin programmeerimise kodutööd (issand jumal, kas on midagi jubedamat?!) ja siis tulin nii väsinuna koju, et vaatamata suurele näljale ei jaksanud isegi süüa teha. Ehk siis üpris tüüpiline koolipäev. Toitumine polnud kah midagi erilist või märkimisväärset…
Igaks juhuks panin aga lugejatele kokku väikese küsitluse. Palun avaldage arvamust! Siis ma tean, kas ja kui tihti Food Friday’d tegema hakata. 🙂
[yop_poll id=”1″]
Nüüd aga natuke veel emotsioonide välja elamist. 😀 Kui te Tartus pole, siis te ei kujuta ette, mis olukorras on praegu meie teed. Tegelikult kujutate vist küll, sest ega mujal Eestis pole olukord parem, pigem vastupidi. Öösel hakkas sadama lund/jäävihma ja kõik kõnniteed olid hommikul nii klaasjad ja libedad, et ma mõtlesin, et murran kondid, enne kui Oeconomicumi kohale jõuan. Päeva jooksul lisandus seda libedat värki veel juurde ja nüüd tuli veel mingi kiht lund ka peale. APPI! Kuidas ma homme seda Novembrijooksu jooksma peaks? Kujutan juba ette, kuidas olen nagu lehm libedal jääl, kiirusest pole juttugi, hea kui luud-kondid terveks jäävad… Mis selga panna – ka selle kohta mul veel igasugune plaan puudub. Pole isegi seda otsustanud, kuidas ma Kvissentali starti kohale lähen, kas bussiga või jalgsi. Olen täiesti 100% ette valmistumata. Väga halb. Eks ma homme kahetsen seda veel sada korda.
Seniks aga hääletage ja soovige edu, et ma homme joostes põmm! kuskil pikali poleks. Kuni järgmise korrani!
Nourish, Train & Flourish 