Võistlused – Lehekülg 69 – Nourish, Train & Flourish

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala trennid.

Esmaspäev: vana hea JJV+BP kombo. Jalad olid veel reedest (!) omajagu valusad, aga kerge jooksu ajal said soojaks ja nö lahti. Kerelihaste ajal hakkas kuidagi eriti palav ja ma sulasin seal hallis peaaegu ära, matile jäi minust ainult märg plekk (loe: higilomp) järele. BodyPumpis tegin jalad heaga kergete raskustega, siis suutsin vähemalt madalaid kükke teha. Polnudki väga hull, kuigi reie esiosa kiskus trenni lõpus korralikult. Üle väga pika aja tegime miksitud kava asemel seda praegust 93. programmi ja polnudki väga hull ega igav. Varsti uus kava, väidetavalt veel raskema õlalooga, ootan juba.

Teisipäev oli puhkepäev. Viimane lihashoolduse tund enne sügist. Nuuks. 😦

Kolmapäeval tegin viimase intensiivse päeva enne võistlust. Jooks Jõud Venituses tegime midagi muud kui tavaliselt kolmapäeviti: jooksuosas väike fartlek ja siis jalatrenn otsa. Fartlek algas 10 minuti soojendusega, siis 3×5 minutit kiiremat jooksu, iga osa vahele 5 minutit sörki. Kokku seega 40 minutit. Lõikude tempot tõesti ei arvutanud ega vaadanud, pulssi hoidsime 4. tsoonis, kogu jooksu keskmine tempo oli 6:43 min/km. Jõuosas keskendusime jalgadele ja higi voolas jällegi ojadena. Tegime seina ääres istumist, ühel jalal kükke, väljaasteid, hüppenööriga hüppamist, puusatõsteid, reie tagaosa, planku ja trepijookse, kõiki harjutusi 2 minutit ja 2 korda läbi.

Hiljem läksin BodyPumpi. Jalgadega hoidsin tagasi, ülejäänu tegin nagu tavaliselt. Kuna nüüd jälle ei tea, millal uuesti BP-sse jõuan (= millal taastunud olen Rallist piisavalt), siis oli tore. 93. programm tõesti polegi üldse nii igav, kui vahepeal tundus. 🙂

Neljapäeval tegin viimase ülikerge rattasõidu enne Rallit.

Reedene jooks oli lihtsalt täiuslik. Täiuslik! Instagrami kirjutasin nii: “A great run does not have to be long or fast.🏃Me. My thoughts. Tartu.💙 Summer weather. Friday. 10 PM. Still light outside. Quiet. Peaceful. This feeling and those emotions I have this evening are what running is really all about.” Sain selle tunde, mida viimased kuud taga olen ajanud, lõpuks jälle kätte. See jooks tegi mu lihtsalt õnnelikuks. 🙂

Laupäeval puhkasin.

Pühapäeval oli Tartu Rattaralli. Ma sõitsin selle lõpuni, kuigi torm tahtis ära tappa. Tiimitöö viis finišisse. Pool medalit kuulub Marisele. 🙂

Kokkuvõttes: 14 h 20 min (neto: 12 h 45 min)

Ma olen nii väsinud, täna küll rohkem midagi ei kirjuta. Järgmisel nädalal juba võistluse kokkuvõte. Seniks aga lugege Fitloora blogi, sest täna ilmus seal minu kirjutatud külalispostitus: kuidas jooksmisega alustada. 🙂

http://fitloora.com/post/120354429440/kuidas-alustada-jooksmisega

Kuigi selle aasta eesmärk joosta 10 km alla 55 minuti jäi täitmata, siis kokkuvõttes peab isikliku rekordi parandusega väga rahule jääma. Eriti arvestades seda, et kõigest 7 päeva varem sai 23,4 km võistlusel kõva pingutus tehtud.

(Pean vabandama ka, et minust ühtegi in action fotot pole, aga ma tõesti pole kuskilt mingit head pilti leidnud. Küll on silmad kinni, küll jalad ära lõigatud, küll midagi muud viga. Pani keegi tähele, kas CEPi Mallor Malmre oli kuskil pilte tegemas? Nende FB lehel pole veel midagi üleval. Sealt äkki saaks kunagi midagi head…)

Hommikul oli võistlushommikule ebatavaliselt uni väga magus ning hiline äratus kell 9 mõjus nagu külm dušš. Puder banaaniga kõhtu, jalad tunnikeseks diivanile ning kella 11 ajal hakkasime juba stardipaika minema. Ehk siis 5 minutiga olime korterikaaslasega kohal. 😀 Õues mõnusad 11 kraadi, päikesepaiste ja kuigi ma oleks pilvi eelistanud, siis ilma üle kokkuvõttes nuriseda ei saa. Väga hea jooksuilm. Lühikese riietusega oli väga paras võistelda.

Pärast stardimaterjalide kättesaamist panime asjad ühte täiesti tühja TYSKi riietusruumi ära (klubiliikmete rõõmud) ning saime tänu sellele vältida WC-järjekorda. Hakkasime vaikselt sisehallis soojendust tegema: kerge sörk, jooksuharjutused ja 2 kiirendust. Uskumatu, aga kiirenduste ajal tundusid jalad väga kerged olevat ja justkui lendavat. Ma olin VÄGA heas mõttes üllatunud, sest veel reedel olid jalad ikka suhteliselt kehvas seisus. Mu jalad vist polegi ennast selle aasta jooksul veel nii hästi tundnud. 🙂 Aga mul hakkas jube palav. Mõnus oli õue saada. Ilm oli tõesti mõnus jooksmiseks. Sain koha 2. stardigrupis sisse võtta ning starti ootama hakata.

Mina ka kuskil seal tagapool udukoguna. 😀 Foto: A. Luud (Õhtuleht)

Tagantjärele vaadates sai ikkagi stardist liiga kiiresti minema tuhisetud. Proovisin end tagasi hoida küll, aga seekord veel ei õnnestunud. Tuttavaid nägusid oli ikka meeletult, patsutusi ja tervitusi muudkui tuli ja tuli, nii rajalt kui raja äärest. Aitäh kõigile, kes tuju heaks tegid! 🙂

Mingi hetkel 2. kilomeetril tundsin, et kõhus hakkab pistma. Eks see kiirem alguse tempo vist kõhule head ei teinud. Ignoreerisin valu ning õnneks andis kõht järele. Kuskil 3. km peal jooksid minust mööda liidrid Mukunga ja Fosti, kellel oli juba läbitud umbkaudu 7 km, ning siis tekkis mul tunne küll, et olen juba terve igaviku teel olnud. Imelikul kombel tundsin, et mul on seljalihased valusad (millest, ei tea). Õnneks edasised kilomeetrid möödusid kiiremini. Joogipunktidest haarasin vett, et ainult suud loputada, sest suu muutus kuidagi väga kuivaks. Janu sellise lühikese maa peal väga tekkida ei jõuagi, kui ilm normaalne on. Paar väikest lonksu vist kokku jõin. Märkamatult oli 7 km läbitud ning selge, et 55 minuti eesmärki ma täita ei saa. Keskmine kiirus oli 5:37 min/km ehk olin eesmärgist maas ligi minut. Oleksin pidanud iga järgneva kilomeetri jooksma tempoga 5:13, et 55 minuti sisse mahtuda, aga seda ma endast sellel hetkel enam välja pigistada ei suutnud. Isikliku rekordi nimel olin aga valmis veel 3 km anaeroobses vastu pidama ja endast parima andma.

Sõna otseses mõttes kogu aeg punases! Varem olen sellist pilti ainult 2014. aasta Novembrijooksul näinud.

500 m enne lõppu jooksis mu suusatajast kursusekaaslane minust mööda. Eelmisel aastal möödusin mina temast Elvas, nüüd tema minust Tartus. Umbes samal ajal vaatasin selja taha, sest olin eelmisest aastast õppinud, kui jooksukaaslane Maria minust finišisirgel möödus. Nägin seal Kairet ning pingutasin siis elu eest. 😀 Kuulsin, kuidas ta hingamine muudkui lähemale jõudis ning lõpusirgel panin enda viimased jõuvarud mängu ning kiirendasin. Jõudsin finišisse ajaga 56:49.

Isikliku rekordi üle olin muidugi väga rõõmus, samas natuke kurb, et 2 minutit püstitatud eesmärgist kehvemaks jäin. Aga isiklik rekord murdus, jalad tundsid end hästi ja see on tore. 🙂 Samas pulss oli ülikõrge, lõpusirgel sain kätte 187 bpm, ning pidin finišis isegi maha istuma. Panin endast kõik sellel võistlusel välja ning paremini enam suutnud ei oleks. Tegime rühmaga veel paar pilti ning oligi kojuminek. Õhtul sõin veel terve hunniku sushit, sest isiklik rekord oli väärt tähistamist.

Aeg: 56:49 (distants Garmini järgi 10,1 km) -> isiklik rekord
Keskmine kiirus: 5:41 min/km (minu kella järgi 5:37 min/km)
Keskmine pulss: 177 bpm
Maksimumpulss: 187 bpm
Koht: 716 (1078-st jooksjast, kepikõndijad välja arvatud)
Koht naiste seas: 245 (511-st) –> naisjooksjatest esimese poole sees 🙂
Koht N-vanusegrupis: 159 (319-st) –> jälle täpselt esimese poole sees

Tegelikult on meie äge tiim veel suurem, päris paljusid pole pildil.

Kokkuvõttes oli hea emotsiooniga võistlus. Poolmaratoni 2:00 plaanid selle võistluse põhjal tehtud järeldustega põhimõtteliselt vist kustusid, aga isikliku rekordi lootused on siiski alles, lähemalt kirjutasin juba selles postituses. Alla ma ei anna. Annan endast parima, nagu olen seda igal võistlusel alati teinud. 🙂

Rubriik: Võistlused

Workout Week 25.–31.05.2015

Kokkuvõttes: 14 h 20 min (neto: 12 h 45 min)

Tartu Kevadjooks 2015 (10 km)