Esmaspäev: puhkus. Pärast hullumeelset matka Ulrikenile oli aeg puhkepäevaks.
Teisipäev: kerge jooks. Tegime härra Jooksjaga kerge tunniajase jooksu sileda profiiliga rajal (aga Elevation Gain ikkagi 353 m). Jooksime ühe veekogu juurde ja tegime seal ümber kaks 3 km ringi. Vahepeal kadus mul motivatsioon ära, aga polnud ilus vinguda, kui teine viitsis minu tempos lonkida ja üldiselt oli jooksmine juba kergem kui eelmisel nädalal. Äkki need tõusulised matkad aitavad? 7:02 min/km ja 155 bpm.
Kolmapäev: mäkkejooksud. Aeg arendavaks jooksuks. SEB 23 km maastikku on ikka neetult lähedale jõudnud ja mina olen sama kehv nagu alati. 
Kõndisime väga järskudest tõusudest üles Floyeni jalamile, kus algas jooksurada. Siis jätkasin sellise süsteemiga, et sik-sakilisel rajal jooksin sirge tõusu (150–300 m) ja puhkasin kurvis, kuni pulss alla tuli. Härra tegi samal ajal ühe mäkkejooksu samal lõigul veel. 😀 Alguses oli ikka nii raske, et vanduma tahtis võtta, aga lõpp läks juba paremaks, kuigi jalad olid nii piimhapet täis, kui olla said. Kokku sai 10 lõiku (!!!) ja umbes 2 km puhast mäkkejooksu. Floyeni otsast alla tulime jälle joostes. Hea arendav tund aega ja 6 km. Tunnen, kuidas Norras paremaks saanud olen. 🙂
Neljapäev: puhkus.
Reede: pikk matk. Tegime jälle ühe pika matka, mis viis meid Rundemaneni ja Floyeni peale. Andis ikka ronida, mina muidugi sain vahepeal ka vinguda. 😀 Õnneks oli mul seljakotis lisariideid kaasas, mis mäkke ja tuule kätte jõudes kasuks tulid. Vaated olid muidugi imelised. See ronimine on ikka väga korralik jõutrenn jalgadele. 666 tõusumeetrit.
Laupäev: jooksumatk. Sai nii joosta kui matkata. Alguses jooksime 2 km, kuni jõudsime Stoltzekleiveni trepini. Oh sa issand juudas appi-appi-appi. 😀 Matk mäest üles mööda kivirahnudest ‘treppi’ 20–40-kraadise nurga all. Oli ikka raske küll. Mina seal ei jooksnud, juba kõndides üles rühkides oli pulss 170. Edasi suutsin mäe tipus peaaegu jala välja väänata, seda siis 2 korda. Sai eesti keeles lausa paar roppu sõna öeldud. Sealt jooksime-kõndisime Floyenile ja edasi samamoodi mäest alla linna. Oli ikka raske trenn küll, lisaks kehvad ilmastikuolud tuule ja lumega. 598 tõusumeetrit.
Pühapäev: puhkus. Aeg saab veedetud autos ja laevas.
Ongi minu aeg Norra kuningriigis läbi saanud. Tõusumeetreid olen 11 päevaga võtnud siin 3308, eelmisel aastal oli neid kogu aasta sportlike tegevuste peale umbes 6000. 😀 Juba esmaspäeval olen kohal SEB ühistreeningul Elvas: võtame siis mõned Eesti tõusud ka vahelduseks. Ja kui SEB-l 8. mail eelmise aasta aega ei paranda… No ma ei tea. Pärast sellist treeninglaagrit võiks ju midagi tulla. 😉
Nourish, Train & Flourish 