Autor: Margit Partei

Loe eelmist eluasemelaenu postitust SIIN.

Kuna meile on silma jäänud üks konkreetne korter, kus me end isegi vist elamas kujutaks , otsustasime minna pankadesse uuesti oma seisu uurima. Maja ehitamine ja korteri ost on ikkagi piisavalt erinevaid tehingud, et pangatingimused võiksid mõnevõrra erineda. Aga et kaardid nii palju muutuvad, ei osanud me küll ette aimata!

Kuna huvipakkuv korter on suhteliselt hea hinnaga, oleks põhimõtteliselt võimalik selle ostmiseks 10-aastast laenu taotleda ka ainult minul üksinda (oleneb pangast, loe altpoolt). Sissemakseks on meil olemas pea 30% korteri müügihinnast (panka minnes arvasime, et 26%, aga eile tuli välja, et olin Exceli valemis vea teinud 😀 ) ning jääb veel varu ootamatuteks kulutusteks (päris nulli me oma pangaarveid kindlasti ei vii, puhver peab jääma, lisaks bürokraatiale kuluvale ca 1000€ ja mõningatele asjadele, mida kohe korterisse vaja on, nt voodi). Kui eelmisel korral selgus, et välismaal töötav kaastaotleja muudab nii laenu maksimaalset pikkust, laenusumma suurust kui ka intressimarginaali negatiivselt, siis nüüd oli seis muutunud. Kui mina saaksin laenu taotleda ja teenindada üksinda, peaks kaastaotleja, töötagu ta siis Eestis või välismaal, olema ju panga jaoks ainult riski maandav faktor. Loogiline?

Nii ja naa.

Seekord oli meie ettevalmistus panka minekuks veelgi põhjalikum. Mul oli ette valmistatud põhjalik slaidisesitlus selle kohta, kes me oleme (detailselt kogu info töökohtade, palkade ja kohustuste puudumise kohta), mida me soovime (konkreetne objekt) ja millised küsimused meil on tekkinud. Seekord teadsime juba, mida pankadest oodata ja saime vastavalt ette valmistuda.

Mida teada saime?

Esimesena külastasime SEB-d. SEBs oli minu maksimaalne laenusumma 10 aastaks suurem kui see summa, mida meil huvipakkuva korteri ostuks juurde vaja on. Seal sai minu hüpotees kinnitust: kindlasti on kaastaotleja sellisel juhul riskimaandus, kui laen on mulle üksinda ilusti teenindatav. Intressimarginaaliks öeldi ikka 2–3%, aga lõpuks pressisin siiski laenuhaldurilt välja teadmise, et kuna meie seis (sissetulekud, kohustuste puudumine, omafinantseeringu suurus kõvasti üle 20%) on nii soodne, siis pigem jääks intressimarginaal 2–2,5% vahele. Anti mõista, et ilmselt saaksime magusa marginaali, aga midagi ta lubada ei taha, kuna otsuse teeb siiski laenukomisjon.

Teisena oli meil aeg kinni pandud Swedbankis ehk meie kodupangas. Ka Swedbankis oli minu 10 aastaks võetav maksimaalne laenusumma suurem kui meil korteri ostuks vaja on, seega saaksin ma laenu taotleda üksinda. Üksinda taotledes oleks intressimarginaal 2,15%. Kuigi laenuhaldur tõdes, et loomulikult oleks kaastaotleja sellises olukorras panga jaoks riskimaandus, on Swedbankis kindel poliitika, et välismaal töötamine tõstab intressimarginaali (mis meie olukorras on lihtsalt naeruväärne). Kahekesi oleks meie intressimarginaal 2,4%. Aga: kuna meie puhul on tegu just selle riskimaandusega, saaks ilmselt küsida komisjonilt erandit. Seega lootust anti ja kodupanga aktsiad meie silmis kohe tõusid. Mis oli Swedbanki puhul jäigem kui SEBs, on kindlasti fakt, et nemad sooviksid meilt siiski saada 30% sissemakset. 20% ja meie öeldud 26% sobib ka, aga siis lisandub panga lepingutasule ca 72€ panga riskitasu kõrgema finantseerimismäära pealt juurde. Swedbank tahab ideaalis finantseerida siiski max 70% ulatuses.

Viimaks käisime ära Nordeas. See pank oli seekord üks suur pettumus ja ilmselt sinna meie laenutaotlus üleüldse ei jõuagi. Mulle üksinda pakkus Nordea marginaaliks 2,8%. See on lihtsalt röögatu! Kellele nad üldse normaalseid intresse pakkuda saavad, kui minu Eesti mõistes korraliku sissetuleku ja kohustuste puudumise juures on marginaal 2,8%? 😀 Samuti oli mu maksimaalne laenusumma 10 aastaks seal väiksem kui taotlev laenusumma, tunduvalt väiksem kui SEBs ja Swedis. Kahekesi koos taotledes pakuti marginaaliks 2,35%. Sellest allapoole intress ei tule ühegi nipiga. Haldur ütles välja, et kui teised pakuvad paremat intressi, siis nemad sellega konkureerida ei saa ja pole isegi mõtet taotlust esitada. Sissemakse suhtes esines sarnasus Swedbankiga: ka nemad eelistaksid 30% ja madalama sissemakse puhul lisandub midagi panga lepingutasule. Nordea aktsiad kukkusid kolinal.

Kui varasemalt seoses maja ehitamisega tundus meile Nordea kõige tõenäolisem koht, kust laenu taotleda ning SEB jättis meile suhteliselt mitte midagi ütleva mulje, siis nüüd on seis totaalselt muutunud. Kõige jäigem oli oma tingimustes Nordea, järgnes Swedbank ja kõige paindlikum ja optimistlikum tundus olevat SEB. 

Laenukindlustused

Teine asi, mille kohta igast pangast uurisime, on kindlustus surmajuhtumi, püsiva töövõimetuse, ajutise töövõimetuse ja töö kaotuse puhul. Need on meie jaoks väga olulised ja kindlustuse ostmise olemasolu või selle puudumine võib saada deal-breakeriks. Siin võitis kõiki teisi meie kodupank ehk Swedbank.

Veidi nende kindlustuste ülesehitusest, kõik lugejad kindlasti ei ole selle teemaga süvitsi kursis. Põhimõtteliselt saab ülanimetatud ohud jagada kaheks kategooriaks:

1. surm ja püsiv töövõimetus
2. ajutine töövõimetus ja töö kaotus

Teise kategooria ohtude vastu saab end kindlustada nn laenumaksekindlustusega: kui peaksid sattuma pikemale haiguslehele (murrad jalaluu vms) või sind koondatakse (tööandja poolne põhjus, mitte ise töölt lahkumine), siis maksab kindlustus maksimaalselt 12 kuu jooksul sinu eest pangale laenumakseid, kuni oled paranenud või uue töö leidnud.

Esimese kategooria ohtude vastu saab end kindlustada laenukindlustuse või elukindlustusega. Elukindlustuse saab teha ka suuremale summale kui laenujääk ning kindlustusjuhtumi esinemise puhul maksab kindlustus summa välja soodustatud isikule (kes võib ise valida, kas sellest makstakse tagasi pangalaen või midagi muud). Elukindlustus ei lõpe laenu tagasimaksmisega. Maksed on igas kuus ühesuurused. Laenukindlustus on otseselt seotud laenujäägi suurusega: aja jooksul, kui laenu tagasi makstakse, laenukindlustuse maksed ajas üha vähenevad. Soodustatud isik on laenukindlustuse puhul pank ning kindlustusjuhtumi puhul maksab kindlustusselts pangale välja laenujäägi. Laenukindlustus lõpeb laenu tagasimaksmisega.

SEB-s öeldi selgelt, et kui taotleme laenu kahekesi, ei saa me mõlemad 100% kindlustuskaitsega kindlustusi osta. Sobib 50-50, 60-40 vms, aga üle 100 see protsent kahe peale tulla ei tohi. Kuna meie eelistus on 100% kaitse mõlemale ja kõigi nelja ohu vastu, oli see uudis SEB-st päris mõru maitsega. Samuti ei saaks SEB-st osta välismaal töötavale inimesele kaitset ajutise töövõimetuse ja töö kaotuse vastu (st laenumaksekindlustust).

Swedis oli seis palju parem: saame soetada mõlemale kaitsed kõigi nelja ohu vastu, sh välismaal töötavale taotlejale (kui ta ajutise töövõimetuse puhul esitab välisriigi terviseasutuse dokumendid ja töö kaotuse puhul end Eestis töötuna arvele võtab), ning saame end mõlemad 100% kindlustada. Neil mingeid piiranguid selles osas ei ole nagu SEB-s. See on meie jaoks Swedbanki puhul VÄGA suur pluss. Mina olen nii jänes, et tahan end kõige vastu kindlustada. Hingerahu maksab ka midagi! 🙂 Samuti pakkus Swedbanki haldur välja, et olenevalt meie eelistustest ja huvist kaaluksime elukindlustuse sõlmimist laenukindlustuse asemel: kui on soov elukindlustust omada ka pärast laenu tagasimaksmist, siis on soodsam teha elukindlustus noorena kui nt 50-aastaselt, kuna noor inimene = terve = soodsam elukindlustusmakse. Loogiline. Osad kindlasti mõtlevad, et see oli meile kindlustuse pähe määrimine. Kui oligi, siis tehti seda igal juhul viisakalt, ilma igasuguse sunduseta ja väga taktitundeliselt.

Nordeas taakord pettusime. Kui kindlustust püsiva töövõimetuse ja surmajuhtumi puhuks nad pakuvad, siis ajutise töövõimetuse ja töö kaotuse vastu end Nordeast eluasemelaenu võttes üleüldse ei saagi. Tulime mõlemad sealt kontorist ära teadmisega, et sinna me ilmselt tagasi ei pöördu. Kindlustuse puudumine saab ilmselt olema peamine põhjus, miks me Nordeast laenu ei taotle (muidugi intressimarginaal samuti).

Kokkuvõttes

Veel üks väike fakt: kõik pangad pakkusid välja, et ilmselt saaks panga lepingutasu madalamaks kui hinnakirjajärgne 1%. Nordeas on erisoodustus Tartu Ülikooli töötajatele, teised pangad pakkusid välja, et “ilusatele” kandidaatidele nagu meie võiks 0,5–0,6% lepingutasu olla täiesti reaalne. Loodame ja eks näis.

Põhimõtteliselt oleme jõudnud punkti, kus Nordea oleme peaaegu kõrvale jätnud ning kui SEB ja Swedbanki intressimarginaalid saavad olema sarnased, siis ilmselt jääksime ikkagi kodupanka ehk võtaksime eluasemelaenu Swedbankist, seda just pakutud kindlustuste tõttu, mis meie vajadustele ja soovidele paremini vastavad. Kõik oleneb sellest, millist intressimarginaali meile siiski lõpuks pakutakse.

Nüüd jääb üle ainult otsustada, kas soovime sellele korterile hindamisakti tellida ja laenutaotlused sisse anda… Serious stuff!