Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Taaskord fartleki päev. 15 minutit kerget soojendust, seejärel 1+2+3+3+2+1 minutit kiiret jooksu, vahele 3 minutit kergemalt. Üldiselt võib rahule jääda, kuigi ikka päris raske oli. Tempod kiiretel osadel olid vastavalt 4:33, 4:49, 4:53, 4:57, 4:55, 4:45. Kõige peale tegime veel 4×80 m rütmijookse ning ühe lühikese ringi ÜKEt + venitus.
Teisipäev: BodyPump. Tegime Halloweeni meeleolule vastavaid lugusid. Harjumatud lood = valusad lihased = tõhus trenn. Hoidsin küll jalgades tagasi, aga üldiselt oli olemise järgmise päeva lõigutrennis ikka väga raske.
Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Nagu juba öeldud, siis mitte midagi kerget sellel päeval ei olnud. Lihased olid väsinud, endal oli olemine imelik (mitu nädalat kergelt tatine ja köhane olemine vist ei aita ka…) ja lõigud tulid väga raskelt. Plaanis oli 4×600 meetrit sellise süsteemiga, et pärast lõiku puhkame istudes 1 minut, jookseme ühe ringi rahulikult ja siis puhkame veel istudes 1 minut ning siis lähme uuele lõigule. Tundub kerge, aga polnud seda mitte. Enesetunne lihtsalt ei olnud õige. Õhtul vajusin kiirelt unne (tavaliselt mul nii vara und ei ole) ja järgmisel päeval olin loid ja köhas. Lõikude tempod: 4:44, 4:50, 4:56, 4:49. Korralik langemine ja viimasel suutsin end kokku võtta.
Neljapäev: puhkus.
Reede: BodyPump. Enne Pumpi tegin paar jooksusammu, et jalad liikuma saada. Pump ise oli üks viimase aja raskemaid: kokku miksitud kavadest 101–103. Joppenpuhh. Kõik kohad värisesid trenni lõpuks. Lemmik oli siiski rinnalugu oma parimate sõnadega (kavast 101, Spoken Word). Triitepsile ja biitsepsile saime topelt lugusid, mille tagajärjel oli mul laupäeval käte pööramine väga valus, sest mingile lihasele küünarvarres sai vist liiga tehtud. Aga üldiselt: väga hea trenn. Seljalihased näiteks on siiani valusad.
Laupäev: puhkus.
Pühapäev: pikk jooksumatk. Täna oli Prorunneritega koos plaanis 2-tunnine matk Käärikul Kekkose rajal koos väikse sauna ja koosviibimisega. Mina kujutasin ette, et teemegi tempokat kõndi. Yeah right. 😀 Ikka pandi jooksuga minema ja esimesed 6–7 km oli mul pulss tänu tempole ja maastikule ikka üle 160, mida on ikka liiga palju pika trenni jaoks. Enamus tõuse vähemalt lõpuks kõndisime, seegi hea. Ilm oli mõnus ja vaatasime ära ka kurikuulsa Seinamäe tõusu, mida õnneks võtma ei pidanud. 😀 See oligi täiesti konkreetne sein, foto petab päris palju. Õhtu lõppes sauna ja söögiga, mis peaaegu selle trenni raskuse meelest pühkis.
Kokkuvõttes:
Järgmisel laupäeval saab lõpuks ära joosta selle aasta (suurima tõenäosusega) viimase võistluse ning siis lõpuks natuke jooksutrenne kergemalt võtta. Keha annab märku, et on aeg puhata, jalad ei taha enam kiiresti joosta ning ootan “puhkust” pikisilmi. Ülejärgmisel nädalal ootab mind ees välislähetus natuke soojemasse kliimasse.
Samuti peaksin hankima endale (kaks?) paari uusi jooksutosse, sest minu kallid Mirage 5 on omadega läbi joostud ning jäänud praeguste väheste õuetrennide tarbeks ning kaua ma “suvaliste” tossudega ikka sisehallis trenni teen (õuetossuga halli ju ei lähe). Tossul ja tossul on ikka mäekõrgune vahe. Ilmselt tuleb rahakotti tuulutada ning see investeering iseendasse kiirkorras lõpuks ära teha.
Homme peaks mind ees ootama Cooperi test: eks näis, mis sellega saab, sest kell ütles tänase matka järel 30 tundi taastumist. Üldiselt läheb järgmisel nädalal koormus alla, teeme selle võistluse ära ja tõmbame hooajale joone alla ära.
Nourish, Train & Flourish 