PM Kodustiil: puitakende taastamine

Postitus ilmus 15. mail 2018 Postimees Kodustiil portaalis (LINK).

aken2

Elukaaslane rääkis vanade puitakende kordategemisest juba enne korteri ostu. Mina olin skeptiline. Sellised igatpidi viltused ja kõverad kaheraamsed puitaknad, värv igast otsast lendamas, kohati isegi puit kahtlase väärtusega. Kuna ma olin aga näinud elukaaslane kolleegi poolt restaureeritud aknaid nende objektil Bergenis, siis oli mul natuke siiski usku. Miljööväärtuslikus hoones vanade akende säilitamine on omaette väärtus. Lõpuks tuli aga välja nii, et elukaaslane õpetas välja minu, mina oma vanemad ja niimoodi meie puitaknad uue elu saavadki ning elukaaslase teha on vaid paigaldus ning olulised timmimised ja sättimised. Kohe pikemalt.

21-09-17-1004
Vana aken

Räägin lähemalt meie magamistoa aknast, mille oleme otsast lõpuni renoveerinud. Kaheraamsete akendega on asi selles osas lihtsam, et seniks, kuni ühtesid raame renoveerid, saavad teised rahus akna ees olla. Üheraamsete puhul tuleb lisaks nikerdada ajutised avatäited, kasutades näiteks kilet ja puitu. Esiteks eemaldasin akna välimised raamid. Tõmbasin klaase kinni hoidvad vanad liistud ettevaatlikult nuga, näpitsaid ja pahtlilabidaid kasutades lahti. Eemaldasin näpitsatega klaase kinni hoidvad naelad ja tõstsin klaasid raamist välja. Selles etapis peab olema eriti ettevaatlik, et end mitte vigastada. Seejärel kruvisin elukaaslase abiga lahti kõikvõimalikud metallosad, alates kremoonidest kuni konksude ja muude pisemate juppideni. Kohati tuli kruvid relakaga pooleks lõigata, sest osad olid raami sisse täielikult kinni roostetatud ega allunud kruvikeerajale.

Kui klaasid ja metallosad olid eemaldatud, sai asuda teise etapi ehk raamide värvieemalduse juurde. Selles etapis läks vaja eelkõige värvikaabitsat ühes mitmete vahetatavate teradega ning elektrilist kuumapuhurit. Tööd tuleb teha väikeste alade kaupa. Esmalt kuumutad värvi, kuniks värvi alla tekivad väikesed õhumullid. Seejuures tuleb olla ettevaatlik, et mitte puitu põletada. “Sulanud” värv tuleb seejärel enne jahtumist kaabitsaga maha kraapida. Olenevalt värvikihtide hulgast ja paksusest võib olla vajalik protseduuri kordamine. Erilist tähelepanu tuleb seejuures pöörata igasusugustele nurkadele, servadele ja äärtele. Mida keerukamate iludetailidega aknaraamid, seda aeganõudvam on värvieemaldus. Eriti karmidel puhkudel saab kasutada ka infrapunakiirguri abi. Kuumapuhuri käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik, et end mitte põletada. Samuti tuleb kuumapuhuri ulatusest eemal hoida plastmassist esemed. Tööpind peab olema samuti mittesulavatest materjalidest.

Kui värv on eemaldatud, läheb töö veidi kergemaks, kuid tolmusemaks. Tuleb asuda lihvimise juurde. Siinkohal olid mulle abiks ekstsentriline lihvimismasin ning multitööriist. Loomulikult saab tööd teha ka käsitsi, kuid sellisel juhul nõuab see tunduvalt enam kannatust ja aega. Lihvimisel kasutasin sama loogikat nagu kõigi puidust esemete puhul: esmalt lihvisin 80 karedusega paberiga, seejärel 120 ja viimase lihvi andsin 180 kareduse paberiga. Seejärel nägid raamid juba päris head välja.

Järgmiseks tuleb veidi keerulisem etapp: kui aknaraamid on väga tugevalt täisnurgast väljas, tuleks nende kallal kasutada veidi jõudu, liimi ja pitskruve, et raamid jälle täisnurka seada. Selles etapis saab vajadusel asendada tugevalt kahjustada saanud puitosad uutega. Hiljem tuleb täisnurka seada ka aknalengid, mis on veelgi suurem töö. Aknaraamid võib jätta ka täisnurka panemata, nagu tegime magamistoas, kuid sellevõrra keerulisem saab olema uute klaaside paigaldus.

Seejärel võib asuda puitraame puidupahtliga korrastama. Pahteldasin ära suuremad praod ja vigastused raamil, mida olid tekitanud vigased kremoonid. Lasin pahtlil mõned tunnid kuni üleöö kuivada ning lihvisin. Vajadusel parandasin mõned kohad uuesti pahtliga, lasin kuivada ja lihvisin uuesti. Viimaks jõudsin värvisimiseni.

Oluline on värvimisel valida tooted, mis sobivad välistingimustes kasutamiseks. Aknaraamid peavad taluma nii päikest kui ka niiskust. Esimese kihina kasutasin sobilikku kruntvärvi ning järgmiste kihtidena akna- ja uksevärvi. Meie valisime lumivalge värvi, sest valged olid meie aknad ka originaalis. Iga kihi vahel on oluline lasta värvil täielikult kuivada. Täpselt sama loogikaga renoveerisime ka oma vanaaegsed puidust siseuksed.

Raamide kuivamise ajal sai asuda tööle aknalengiga. Nagu juba mainitud, tuleb see vajadusel seinast eemaldada ning täisnurksena tagasi paigaldada. Seejärel tuleb aknaraamidele analoogselt eemaldada vanad värvikihid ning leng kolme erineva liivapaberiga lihvida ja teha parandused puidupahtliga. Viimaks leng värvida. Järgmisena tuleb võtta aknaraamidelt klaaside mõõdud ja tellida klaasitöökojast klaasid. Meie valisime 4 mm paksuse kirka klaasi. Mõõtude paber ühes infoga, millisele raamile milline klaas läheb, tasub alles hoida, et hiljem mitte valet klaasi valele raamile paigaldada.

Kui klaasid on käes, võib asuda nende paigalduse juurde. Esiteks tuleb klaaside käsitsemisel olla äärmiselt ettevaatlik. Teiseks ei tohi valet klaasi paigaldada valele raamile, sest võib juhtuda, et paarimillimeetrise erinevuse tõttu suurem klaas valesse raami enam ei mahu. Kindluse mõttes võib tellida igast küljest paar millimeetrit väiksema klaasi, et see kindlasti raamis sisse mahuks. Välisraamidel kasutasime kõigil akendel klaasi kinnitamiseks aknakitti, et vältida niiskuse raami ja klaasi vahele pääsemist ning tagada parim helipidavus. Määrisime õhukese kitikihi labidakese abil raami servale, mis jääb klaasi alla. Seejärel paigutasime ettevaatlikult klaasi ja kinnitasime igast küljest 3–4 peenikese naelaga, et naelapea ettevaatlikult hoiaks klaasi väljakukkumast. Viimaks tuli raami ja klaasi vahe kinni kittida. Esialgu oli see töö üpris keeruline ning tulemus ei jäänud just kauneim, kuid harjutamine teeb meistriks. Edasi järgnes kõige tüütum osa ehk kiti kuivamine, mis võttis aega 2–3 nädalat. Seejärel saime kiti üle värvida. Sisemistel raamidel kasutasime enamikul akendest veidi kitti ja põhilise kinnitusena ise väljalõigatud peenikest värvitud puitliistu.

Plaanisime esialgu kasutada akende sulgemiseks ja avamiseks originaalkremoone jm vahendeid, kuid nende seisukord ei olnud just kiita. Seega mõtlesin välja uue süsteemi: aken sulgub kahe riivi abil ülalt ja alt ning on avatav ja suletav väikese käepideme abil. Sobilikud riivid leidsime Espakist ning kuldsed käepidemed, mis ise spreivärviga hõbedaseks toonisin, K-Rautast mööblinuppude valikust. Oluline on valida käepidemed, mille kinnitamiseks ei ole vaja puurida auku läbi aknaraami. Vanade konksude asemele valisime moodsamad sulgurid, millega saab akna avada ka poolavatud asendisse, mitte täielikult.

aken1 collage
Uued sulgurid, riivid ja käepidemed

Viimaks jäi üle aknad jälle lengi külge kinnitada. Kohati oli tarvis timmida hingede asukohta, mõnedel akendel pidi veidi raame lihvima ja uuesti viimistlema, kohati oli tarvis lihvida lengi. Viimane etapp sisaldab endas kõige rohkem sättimist, timmimist ja närvikulu, et kõik ideaalselt sulguma ja avanema hakkaks. Raamid tihendasime lisaks kummist aknatihendiga, mis muutis need eriti õhu- ja müratihedaks.

Kokkuvõttes jäime renoveeritud aknaga lausa üle ootuste rahule. Täpset rahakulu akna kohta ei oska ma öelda, kuid kindlasti tuli see soodsam kui uute kaheraamsete akende ost, millele hinnapakkumised võtsime. Akende restaureerimine on väga ajamahukas töö, millega me kui töötavad inimesed üksi omast vabast ajast hakkama ei saaks. Üksinda töötades võib ühele kaheraamsele akna restaureerimisele algusest kuni lõpuni kulutada südamerahus 1,5–2 nädalat tööaega, tehes tööd 8 tundi päevas ja jättes välja värvi ja kiti kuivamise aja. Kui võimalik, tasub mitme akna renoveerimisel võtta appi kõikvõimalik tasuta abijõud. Kui asjaga pole eriti kiire ja remont valmib ajapikku nagu meil, siis tasub seda põnevat projekti aga kaaluda. Samuti tasub arvestada, et värvitud aknaid peaks ca 5 aasta tagant uuesti üle värvima ja kõpitsema. Kellele tundub see kõik liialt keeruline või ajakulukas ettevõtmine, tasub lasta vanad aknad renoveerida spetsialistil või tellida suisa vanadele analoogsed uued aknad. Nende kahe variandi puhul erilist hinnavahet ei teki.

aken2
Renoveeritud aken ja uks valminud toas

NB! Kui renoveerida korraga mitme akna raame, tuleb need hoolikalt märgistada, nii lengi küljest eemaldades kui ka töö käigus. Kuigi aknad võivad olla samade mõõtudega, ei pruugi ühed raamid teise akna ette sobida ega ühed klaasid teise raami sisse mahtuda. Vana maja rõõmud!

Tallink Maijooks 2018

Laupäeval jõudis lõpule üks ilus teekond: minu aeg Tallink Maijooksu särasilmse ja naerusuise reklaamnäona. Tuleb välja, et mul oli au olla ühe tõeliselt ägeda ja meeleoluka võistluse sõnumikandjatest. 🙂 Aga alustame kõigega algusest.

Hakkasime Liiliga Tartust liikuma kella 9 paiku. Terve tee jutustamist ja juba olimegi kiirelt 11.30 Tallinna Lauluväljakul. Otsisime veidi aega parkimiskohta, võtsime stardimaterjalid välja ja läksime sooja tegema. Sörkisime ca 10 minutit, kiire võimlemine ja mõned jooksuharjutused, lõpuks peale 2 lahtijooksu. Tunda oli, et keha on veel Tartu Maastikumaratonist väsinud ja jalad olid üpris pehmed. Poleks olnus vaja neljapäeval õhukeste baleriinadega mööda linna tatsata. Igal juhul tegi soojendus olemise särtsakamaks. 🙂

Panin kiirelt võistlusnumbriga särgi selga, andsin asjad pakihoidu ja hakkasin stardikoridori poole liikuma. Mass oli meeletu ja stardikoridor tundus lõputu. Sain oma valitud lemmiknumbriga – 27 – võtta koha sisse kõige esimeses stardigrupis.😳 Naljakas oli seal seista koos Kaisa Kuke, Liina Tšernovi, Liis-Grete Arro ja teiste tegijate jooksunaistega. Üritasin heaga tahapoole ritta hoida. 😆

t1z23fqv.15p
Foto: Martin Ahven (Õhtuleht)

Kui Kelly Sildaru udupasunaga stardi andis, panid kõik hullu ajamisega minema. Mina ise üritasin mitte väga hullu tempoga minema panna, samas ei tahtnud ka seda, et kogu tagantpoolt tulev mass mind enda sisse neelaks.

1. km tiksus kinni ajaga 4:29.

Tairo Lutter PM
Nätaki! kand ees maha.😂 Foto: Tairo Lutter (Postimees)

Liiga kiire. Elu, vorm ja väsimusaste tegi omad korrektuurid. Jooksin lihtsalt tunde järgi ja tempot väga ei vahtinud. Maijooks pole nagunii aja jooksmise koht, see on koht saada emotsioone ja nautida jooksusõpradega koos kulgemist.😊

Vaikselt kujunes välja mingi punt jooksjaid, kes enam-vähem minu temposid liikusid. Üldiselt võis aimata, et kuskil väga taga ma veel ei ole, sest jooksjaid oli suhteliselt hõredalt.

2. km: 4:53

Rada oli üldiselt lame nagu pannkook ja esialgu liikusime vana head üle-eelmise aasta maratonirada pidi. Tulid kõik need emotsioonid seal meelde, nii ilusad kui ka valusad. Mere ääres puhus mõnusalt jahutav tuul.

3. km: 4:58

Mingil hetkel tuli paar pisikest tõusukest, mis kiirelt otsa said. Vahepeal tuli ka joogipunkt. Punkt oli rajalt paar sammu vasemal, aga kuna meid oli nii hõredalt, andsid vabatahtlikud meile otse raja ääres juua.🙂 Võtsin kiirelt jooksu pealt ühe lonksu juua, sest olime jõudnud parki, kus jahutavat tuult enam väga ei olnud.

splits

4. km: 5:07

Vahepeal oli üks kastmisvoolik üles pandud. Oeh kui hea ja jahutav oli sealt alt läbi minna. Korraks hakkas ikka raske ka, sest eelmise nädala väsimus oli paratamatult ikka kehas veel sees. Lasin kehal tempot vastavalt korrigeerida, pingutasin küll tugevalt, aga tempos kinni ei olnud. Tuleb mis tuleb. Õnneks sai varsti ka allamäge joosta ja tempo läks ise jälle kiiremaks ja pulss alla.

5. km: 5:00

MG_7849
Foto: Sportland Running

5 km sai täis ajaga ca 24:30. Omajagu (35 sek) aeglasem kui eelmisel aastal Novembrijooksul, aga mis sest ikka. Maijooksul ei olnud aeg oluline.

6. km: 5:09

Teadsin juba siis, et ametlikult on rada 6,6 km, seega minna polnud palju. Kohe peale 6 km märk oli pööre vasakule ja juba paistiski laulukaar.😍 Väike petekas oli ka, sest finiš juba paistis, aga otse sinna minna ei saanud. Viimased sajad meetrid enne finišit kuulsin, et minu seljataga ergutati Kelly Sildarut. Viimased pöörded finišit ja lõpetasingi veidi pärast Kelly’t. Tehtud!

32:18.

 

Pilk kellale näitas, et olin üllatuslikult jooksnud täpselt enam-vähem samas tempos nagu Tartu Parkmetsa jooksul. 4:54 min/km. Natuke liiga kiire taastuva keha kohta. Korraks kartsin, et jooksin oma Rapla 10 km jooksu Maijooksul ära. Eks seda näitab ainult aeg.🙂

Tegin mõned pildid, ajasin tuttavatega juttu, vaatasin müügiexpol ringi – mõnusalt suur Nike esindus oli väljas, aga jõudsin liiga hilja kohale, sest S suuruses asju, mis mulle meeldisid, enam alles ei olnud – ja kuulasin ühe kõrvaga Taukari kontserti. Hästi mõnus õhustik ja tuju oli hea, mis ongi ju kõige olulisem. Oli ilus Maijooks. Aitäh korraldajatele!

Kokkuvõttes:

  • Aeg: 32:18
  • Distants: 6,6 km (minu kell: 6,59 km)
  • Keskmine tempo: 4:54 min/km
  • Max tempo: 3:04 min/km
  • Keskmine pulss: 173 bpm
  • Max pulss: 181 bpm
  • Koht: 132/3336 (tervelt 96% osalenud naistest kiirem 😳)
  • Jooksu dünaamika:
    • Keskmine sammu tihedus: 179 spm
    • Keskmine sammu pikkus: 1,13 m
    • Vertikaalne ostsillatsioon: 8,6 cm
    • Keskmine maaga kokkupuuteaeg: 239 ms
    • Paremal jalal olin 52,7% ja vasakul 47,3% ajast