Üle nelja aasta viis tee meid jälle augustis Lasvale. See on üks mõistlik jooks. Toimub reedel ja sellisel kellaajal – kell seitse õhtul –, et jõuab ilusti pärast tööpäeva minna. Samas ei riku reedene võistlus ära nädalavahetuse olulist trenni, nagu juhtub laupäevase või pühapäevase stardiga. Kui reede õhtul võisteldud, saab pühapäeval kenasti pika jooksu ära teha. Hundid söönud, lambad terved. Sobis meie maratoni treeningplaani nagu rusikas silmaauku.

Kell 17 olid jooksjad auto peal ja teel Kääpa laululavale, kust algab Lasva jooks. Kella 18st olime kohal, stardimaterjalid kätte, WCsse ja soojendusele. Ikka veel oli 25 kraadi sooja, tuulevaikus ja selline lämbe äikese-eelne õhk. Mis teha, kannatab ära. Soojenduse ajal vaatasime ära jooksu viimase kilomeetri, tutvusime euroalustega, mis meid kuiva jalaga üleajavast Võhandu jõest üle tooma pidid, võnkuva sillaga ja kohalike hoovidega. Tegu on selle jooksu kõige keerulisema kilomeetriga, sest üldplaanis on see Võrumaa sarja üks kõige lihtsamaid jookse üldse.

Kell 19 kõlas stardipauk. Mul oli rajast meeles vaid väga üksikud pildid, ka rajakaart suurt midagi meelde ei toonud. Blogis olin kirjutanud vaid nädala kokkuvõtte sees paar sõna, et oli kerge profiiliga jooks, valdavalt asfaldil ja kruusateel. Ega seal tegelikult muud kokku võtta polegi.

Esimene kilomeeter tuli kohe ajaga 5:32. Tundus ikka päris kiire, eriti arvestades, milliste tempodega ma kaks päeva varem lõigutrennis surin. Nüüd jooksen peaaegu samas tempos ühe kilomeetri asemel 11,8? Tundus kuidagi ebareaalne, aga samas jalg oli päris hea, pulss üldsegi mitte punane, tee mõnusalt uus kergliiklustee sileda asfaltiga. Mida seal nuriseda, ainult jookse. Kui saan otsa, siis küll kuidagi finišisse venin.

Hakkasin enda peas lugema protsente. Üks kilomeeter on umbes 8.5%. 2 km juba 17%. Ja nii edasi, kuni lõpuni. Igal kilomeetril keskendusin oma protsendile, hingamisele ja lihtsalt uhasin oma ühtlases tempos. Iga kilomeetriga sain kätte jälle mõne nendest jooksjatest, keda 1. ja 2. kilomeetril enda ees kauguses asfaldil nägin. Võtsin järjest selgasid.

Fotod: Raul Soome

Umbes poole maa peal, kui Lasva järvest möödusime, sai asfalttee otsa ja algas maastik. Esialgu jooksime jupi läbi niidetud heinamaa, kus täiesti mõttetu koha peal korralikult vasakut jalga väänasin, nii et palju ei jäänud ninali lendamisest puudu. Õnneks valus ei olnud. Proovisin olla veidi ettevaatlikum ja kruusateel oli juba turvalisem. Joogipunkte kasutasin, aga enamik vett lendas pähe, sest lihtsalt nii soe oli. Õnneks mingil hetk hakkas õhk natuke liikuma. Abiks ikka.

Peaaegu kõik, kellest mööda jooksin, pöörasid selle peale pead. Kes see täiesti keskpärane jooksja veel on, kes neist oluliselt vähem hingeldades lihtsasti möödub. Eriti oli seda tunda distantsi viimases veerandis, kus minul tempovastupidavust veel igati jagus, kuid paljudel teistel minu tempo inimestel kippus jõud juba raugema. Ikka kasu ka midagi nendest lõpututest maratonitrennidest!

Viimased kilomeetrit uhasin juba viienda käiguga ja kergelt punases, sest võtsin veel ühe naise selja ja siis oli tükk tegemist, et ta enda kannult maha raputada. Hingas teine muudkui kuklas, sõna otseses mõttes. Ületasime vappudes silla, sain üle euroaluste kuivalt üle jõe, härra Jooksja oli kaasa elamas, jooksin läbi ühe suurema lombi, kus ikka tossud ilusti mudaseks sain, võtsin viimase minitõusu ning tegin oma lõpuspurdi. Nii tal mul seljatagant kaduma saigi, boonuseks möödusin veel kahest mehest.

1:05:14

Poleks üldse uskunud, aga viimaks olingi oma 5:31 tempoga finišis. Ei kukkunudki ära, ei saanudki surma, oli igati mõnus tugev pingutus ilusas ühtlases tempos. Täpselt see, mida enne maratoni vaja oli. Finišis oli kirsiks tordil teadmine, et nii Aveliis, Joonas kui ka härra Jooksja said oma vanuseklassides poodiumil hõbeda- ja pronksisäraga pärjatud. Mina – mina olin lihtsalt tubli. Aga nagu me kõik teame: tähtis pole osavõtt, vaid võit või võidust osasaamine. (Tartu ‘vanasõna’)

Kokkuvõttes:

• Aeg: 1:05:14
• Distants: 11,7 km
• Keskmine tempo: 5:31 min/km
• Keskmine pulss: 165 l/min
• Max pulss: 177 l/min
• Koht: 89/142
• Koht naiste seas: 27/54
• Koht N30 vanusegrupis: 10/16
• Jooksu dünaamika:
  • Sammu tihedus: 174 s/min
  • Sammu pikkus: 1,03 m
  • Vertikaalne ostsillatsioon: 8,9 cm
  • Vasakul jalal 52,3% ja paremal jalal 47,7% ajast