Huuuh, milline aasta, kas tunnete sama? Tegelikult ei saa ma öelda, et see aasta oleks minu jaoks nüüd nii meeletult halb olnud, et seda mäletadagi ei taha. Eelmine oli ikka tunduvalt hullem ja peksis mind nii, et vähe pole. Koroona-aasta oli isegi leebem. Kodukontoris olin mina oma haige südamega juba enne maailma katkiminekut, trennis ma ka jube enne seda käia ei saanud, suur sotsialiseeruja pole ma ju nagunii… Palju justkui ei muutunudki. Või siiski?

2020. aasta kõige tähtsam…

… inimene

Minu selle aasta tipphetk oli kindlasti 10. aprillil, kui mu härra Jooksja saabus püsivalt Eestisse elama. Me oleme viimase aasta jooksul saanud rohkem koos aega veeta kui eelmise 4 aasta jooksul kokku ja ma ei saaks olla selle üle enam rohkem rõõmsam, kui ma juba olen. 😍

Enne kriise ja eriolukordasid saime me koos käia esimesel eriti pikal ja päris kaugel reisil Sri Lankas, oleme koos käinud võistlustel ja matkaradadel, teinud koos palju koduseid toimetusi, söönud koos kõik pühapäevased pannkoogid, jalutanud pidevalt koos spordiklubisse ja nii edasi. Oleme teinud koos kõiki neid suuri ja väikseid asju, mis moodustavad ühise elu. Enam ei ole vaja neid teha kiirustades ja intensiivselt, sest muidu saab aeg otsa ja keegi peab jälle kuskile ära sõitma. Kes on kunagi kaugsuhtes olnud, siis teab täpselt, mis tundest ma räägin.

Härra Jooksja oli välismaa töölt ära tulles väga julge ja vapper. Ma usun, et keegi ei vaidle vastu, et selline samm nõuab suurt pealehakkamist. Ei ole lihtne ära tulla kindla töökoha ja väga korraliku palga juurest ja alustada Eestis oma asja ajamist täielikult nullist. Kui oled elus ettevõtlusega kokku puutunud, siis ilmselt tead, milline struggle see algus on. Ma olen härra Jooksja üle nii uhke! See samm oli raske ja hirmutav, aga ma olen kindel, et seda täielikult väärt. Mind on see igal juhul teinud nii palju õnnelikumaks.

… koht

Selle aasta parim ja kõige lemmikum koht on kindlasti olnud kodu. 💙 See aasta olen ma kodus olnud julgelt 90% ajast ja ma olen seda aega kogu südamest nautinud. Meie hoolega loodud koduke on parim koht siin maamuna peal. Ma tunnen ennast siin turvaliselt, hubaselt, mugavalt ja hästi. Mul on siin hea nii puhata kui ka tööd teha. Ikka neetult hea paiga oleme endale loonud. Viimaks tasusid kõik need 2 ja poole aasta pingutused end ära. Ja ajastus kodu valmimisel: täiesti täppi. 😉

Meie kodu leiab Instagramist aadressil @kuueskorter.

… muutus

Ma arvan, et aasta suurimad muutused toimusid minu peas. Olgem ausad: minu keha on täpselt samasugune nagu ta oli eelmine aasta samal ajal, vaatamata minu pingutustele. Ju siis selles osas peab praegu nii olema. Viimase aastaga olen ma aga õppinud palju paremini iseenda eest hoolt kandma.

Eelmisel aastal korralikult sissejuurutatud komme magada igal ööl vähemalt 8 tundi on saavutanud täiesti uue taseme, sest nüüd magan ma enamasti 9–10 tundi. See aasta on magatud ikka nii palju, et varsti võin ma end vist isegi juba peaaegu selles vallas väljapuhanuks pidada. 😅

Sel aastal olen ma nii palju lihtsalt passinud ja puhanud. Doing nothing ehk mitte-midagi-tegemine on alati olnud üks mu lemmik tegevusi ja sel aastal on seda ikka omajagu praktiseeritud ka. Ma ei taha ega jõua enam pidevalt rapsida. Millegipärast kiidetakse alati neid inimesi, kes palju ette võtavad, palju saavutavad ja pidevalt ringi sahmivad. Ma olin ise ka see inimene, ma tean. Miks me neid inimesi ei kiida, kes edukalt oma elu tasakaalus hoiavad? See on minu arvates palju rohkem #lifegoals.

Suur muutus oli kindlasti ka see, et minusugune kõrge saavutusvajadusega inimene suutis osa võtta 16 spordiüritusest ja jooksmise asemel seal hoopis kõndimas käia. Võrumaa sari oli täiega tore. 🙂

Veel üks muutus. Ma pole aastaid raamatuid lugenud. Sel aastal lugesin läbi 11 raamatut:

• Derek Sivers “Anything you want”
• Mark Manson “The subtle art of not giving a f*ck”
• Robert Kiyosaki, Sharon Lechter “Rahavoo kvadrant”
• Jaak Roosaare “Aktsiatega rikkaks saamise õpik”
• Andrew Curran “Sohvalt püsti”
• Robert Kiyosaki “Rikas isa, vaene isa”
• Hans Rosling, Ola Rosling, Anna Rosling Rönnlund “Factfulness”
• Matthew Walker “Why we sleep”
• Scott Pape “The barefoot investor”
• Stephen R. Covey “The 7 habits of highly effective people”
• Benjamin Graham “Intelligentne investor”

Siit nimistust vaieldamatult lemmik oli “Factfulness”, mis on ka eesti keeles saadaval pealkirjaga “Faktitäius”. Grahami suurteost “Intelligentne investor” alustasin vist mais ja lõpetasin paar päeva tagasi. Ei istunud see Grahami eepos mulle, mis teha. 🤷🏻‍♀️ Loodan uuel aastal tublim olla.

Viimaks. 2020 oli see aasta, kui ma hakkasin kohvi jooma. Peaaegu iga hommik algab nüüd ühe kohviga, kuhu on korralikult piima lisatud.

… SAAVUTUS

Mul on õudselt keeruline öelda, kas ma üldse sel aastal suurt midagi saavutasin? Aasta esimeses pooles polnud ma väga kindel, kuidas niimoodi üldse on võimalik ellu jääda või edasi elada. Seega on vist elus püsimine juba päris hea saavutus või mis?

Tegelikult midagi vist siiski on. Ma ei seadnud endale selleks aastaks mitte ainsatki eesmärki, mis minu jaoks oli äärmiselt ebatavaline, ebamugav ja harjumatu. Kui ma järele mõtlen, siis tegelikult oli mul selleks aastaks ainult üks siht silme ees: terve(ma)ks saada. Kui nüüd täpselt 365 päeva tagasi vaadata, olen ma väga suure sammu tervenemise teel edasi astunud. On olnud küllalt tagasilööke ja olen teinud vigu, aga see kuulub uue normaalsusega tutvumise juurde. Ma siiski usun, et olen tubli olnud. Loodan, et järgmisel aastal see teekond jätkub.

… eelarve statistika

Plaanisin sel aastal eri eesmärkideks kõrvale panna 46% varasema 50+% asemel. Tegelikkuses säästsin 45% kõigist tuludest. Aasta kogutulud taaskord langesid, kuna lisatöid ma ei teinud. Nii juhtub, kui rohkem puhata: teenid vähem.

Kulutasin natuke rohkem, kui plaanisin, aga üldplaanis pole sellest midagi hullu. 🙂 Ostsin endale tehnilisi jalanõusid ja riideid, mis eriti praegusel aastaajal ära kuluvad (näiteks korraliku talveparka, veekindla koorikjope, õhukese sulejope, veekindlad püksid, veekindlad ja isoleeritud Columbia talvesaapad jms), avastasin lisaks Madara toodetele ka The Ordinary’t, ostsin komplekti korralikke Zoeva jumestuspintsleid. Lubasin endale rohkem kui koduehituse aastatel, kui ma endale suurt midagi ei ostnud.

Negatiivse poole pealt läks planeeritust tunduvalt rohkem raha minu enda ja meie kassi tervise turgutamiseks. Näiteks tervisele kulus mul igas kuus keskmiselt 83 eurot: hullem kui põdur pensionär. Siia hulka läksid mitmed hambaarsti arved, rohud, arstide visiiditasud, reisivaktsineerimine ja korralik kogus südant toetavaid toidulisandeid (mis on päris kallid). Kiisu pidi sügisel käima varba amputatsioonil ja tal avastati kilpnäärme alatalitlus: korralikud lisakulud. Igakuine kulu kiisule oli 85 eurot. Autš. Aga ta on seda väärt. 🙂

Plaanisin säästud jaotada järgmiselt, tegelikkuses juhtus nii:

	Plaan	Tegelikkus
Reisimine	20%	20%
Tervis	15%	20%
Meelerahukonto	5%	4%
Investeerimine	60%	51%
Kodu	–	5%

Aasta keskel otsustasin ma oma eesmärke veidike muuta. Mõnisada eurot tuli seoses trepikoja remondiga veel kodule kulutada, lisaks võtsin selge sihi 2020. aasta lõpuks silmanägemine korda saada, seega panustasin ka tervise kontole rohkem, kui plaanis oli. Investeerimise osas panustasin iganädalaselt Kasvukontosse ja pensioni III sambasse (mis loomulikult on indeksfondis) täpselt nii palju, kui plaanisin. Reisil sai ka käidud ja järgmise reisi jaoks kogumist alustatud. Olen täitsa rahul.

Järgmisel aastal plaanin samuti säästa 45% palgatulust (kui kuskilt palgatõusu sülle ei kuku). Kui muidu maksin endale alati viimasena ja jaotasin säästud ära kuu lõpus ettenähtud osakaalude järgi, siis nüüd kannan igale eesmärgile vastava kindla rahasumma eraldi kontodele (III sammas, Kasvukonto, hambaravi, meelerahukonto) ära juba kuu alguses. Erandiks jääb vaid reisifond, kuhu kannan kogu kuu lõpus ülejääva raha. Ehk motiveerib see ka vähem kulutama, et saaks rohkem reisida. 😉

… Spordi statistika

Kui iga aasta lõpus ei ilmuks väikest statistika kokkuvõtet, ei oleks me Margiti blogis. 😅

	2020	2019	2018	2017	2016	2015	2014
Logitud trennitunde (h:min)	290:48	271:55	332:37	334:21	345:07	426:00	537:00
Ilma rullimiseta ehk netoaeg (h:min)	288:15	247:44	303:06	301:30	305:32	337:45	390:00
Keskmine netoaeg päevas (h:min)	0:47	0:41	0:50	0:50	0:50	0:56	1:04

Sel aastal tegin ma ajaliselt rohkem trenni kui eelmisel aastal. See oli minu jaoks täitsa üllatav, kui numbrid kokku lõin. Kindlasti olid trennid keskmiselt väga palju vähem intensiivsed kui varem, kuid praegust seisu arvestades ei tähendaks see, et ma (loe: mu süda) tingimata väga palju vähem oleks pingutanud, sest pulsitsoonid on eelnevaga võrreldes täiesti teised.

Jooks/kõnd, kõndimine ja matkamine

Panin seekord jooks/kõnni, kõndimise ja matkamise kõik kokku, sest need treeningud asendavad praegu minu jaoks jooksmist. Kokku veetsin jalgsi treenides 197 tundi ja läbisin selle ajaga 1142 kilomeetrit. Eelneval kolmel aastal on jooksukilometraaž olnud üle 1600 km, aga ajaline maht on jäänud enam-vähem samasse vahemikku. Seega olen ma ikka päris palju aeroobset tegevust saanud, vaatamata oma seisundile. Äkki… isegi liiga palju?

Ratas

Haigus viis kohe aasta alguses mind tagasi ratta selga. Koos suviste härra Jooksja pikkade jooksude rattal saatmistega tuli rattakilomeetreid kokku 380.

Jõutreeningud

Jõutrenni maht on varasemalt jäänud 60–75 tunni vahele, sel aastal tuli neid kokku peaaegu 53. Tegelikkuses võis jõutrenni veidike rohkem olla, sest kardioloogilises taastusravis sai ka mõningaid ÜKE harjutusi tehtud, kuid need panin ma muu trenni alla kirja ja ei hakka seda enam ka muutma.

Üldiselt oli ÜKEt ja jõudu aasta esimeses pooles liiga vähe, sellest andis teada minu selg, mis ühel hetkel hakkas valutama. Üleüldse oli mul olemine nõrk ja lodev. Nüüd olen seljaga mingi stabiilsuse saavutanud, ei pea pidevalt massaažis käima, et valusid leevendada, ja tunnen end igapäevaelus palju tugevamalt.

Kokkuvõttes

	2020	2019	2018	2017	2016	2015	2014
Jooks/kõnd	17%	72%	69%	68%	51%	46%	37%
Kõndimine ja matkamine	51%	3%	2%	3%	1%	11%	13%
Ratas	9%	1,5%	0%	1%	8%	12%	14%
Jõud	18%	25%	26%	26%	27%	33%	32%
Ujumine	0%	0%	0%	0%	2%	6%	6%
Muu	4%	1,5%	1,5%	5%	12%	3%	11%

Ainus, mis silma paistab, on ilmselgelt jooksu osakaalu vähenemine. Kui alasid kokku liita, siis ilmneb mõnevõrra kõrgem aeroobse trenni osakaal jõutrenni arvelt. Samuti veetsin rattal rohkem aega kui viimastel aastatel. Kokku läbisin jalgsi, rattal ja rulluiskudel 1583 km.

… Õppetund

Feeling your feelings helps healing.