Sri Lanka: ühe saare sada nägu (2. osa)

Sri Lanka: templid ja mäed

Et käesolevat postitust mitte liiga massiivseks ajada – pikk tuleb ta nagunii – jagan ta kahte ossa. Täpselt nagu oli meie puhkus: aktiivne ringiliikumine alustuseks ja rahulik rannapuhkus lõpetuseks.

1. päev – Lendamine

Et lendamine lühidalt kokku võtta: kell 7.30 start Tartust, kell 11.30 Riia lennujaamas, kell 13.55 Riia-Varssavi 1,5 h lendu, 1,5 h vahemaandumine ja automaatne passikontroll, kell 15.35 Varssavi-Colombo 9 h lend. Lennutas meid LOT. Lendudel sai süüa ja juua, aga mugavad need lennukid just polnud. Magada mul näiteks üldse ei õnnestunud. Kui oled ikka kunagi Emiratesiga juba kaugele lennanud, siis on raske sellele vastu saada. 🙂

Kuna koroona oli maailmas võimust võtmas, oli ka lennujaamades näha maske ja Colombos oli automaatne temperatuurikontroll ning tuli täita veel eraldi deklaratsioon, et oled terve. Lisaks seisime natuke aega viisakontrolli järjekorras. Colombo lennujaamas tegime telefonidele kohalikud SIM kaardid, et saaks internetti kasutada (16 GB netti oli vist 12€), ja vahetasime hunniku sularaha kohalikuks valuutaks. Kokku kulus maandumisest kuni lennujaamast väljasaamiseni 2 tundi. Lennuk maandus kell 5 (ajavahe Eestiga 3,5 tundi) ja kell 7 astusime lennujaamast välja.

2. päev – Rongisõit Kandy’sse ja “aklimatiseerumine”

Et kiirelt liikuda, võtsime Uberi. Ca 45 minutiga olime lennujaamast jõudnud Colombo Fort rongijaama. Rong Kandysse lahkus kell 8.30, seega oli meil aega natuke juua otsida ja rongipiletid ära osta. Et saada tõeliselt autentne elamis, ostsime 3. klassi piletid. Oijah. 😅

Oli see vast sõit. Originaalis 3 tundi kestma pidanud sõit venis ligi neljatunniseks ja olime kohalike vahele pressitud kui kilud karbis. Istuma me otseloomulikult ei saanud. 24 tundi magamata olekus seal rongis palavises seista ja loksuda oli… huvitav kogemus. Vähemalt vaated olid mägedesse jõudes vägevad. 😍 Viimaks jõudsime ikka Kandysse.

Rongilt maha astudes selgus, et see linn on mägisem, kui arvasime. Kus oli meie hotell? Eks ikka mäenõlval. 😬 Ronisime oma seljakottidega (reisisime ühe suure seljakoti ja ühe 20-liitrise seljakotiga ja see oli väga ideaalne kogus pagasit ja asju) sealt poole tunniga üles, käisime pesus ja vajusime neljaks tunniks tuttu. Väsimus oli lihtsalt nii suur. Ajavahe õnneks ei avaldanud mingit mõju.

Pärast tudu oli inimese tunne juba peaaegu tagasi, ainult kõht oli jube tühi. Leidsime ühe mõnusa söögikoha Kandy kesklinnas, puukisime kõhu kohalikku kottu rottit täis ja ronisime jälle majutusse magama.

3. päev – Kandy

Ehk siis teine päev Sri Lankal kohapeal. Terve päev oli pühendatud Kandy’le. Alustuseks käisime kohaliku rahva jaoks äärmiselt olulises Buddha hamba reliikvia templis. Nagu arvata oli, liikus seal tohutult rahvast ja saali, kus päriselt Buddha hamba reliikviat hoiatakse, me minna ei saanud. Järjekord oli lihtsalt kilomeeter pikk ja polnud mõtet seal seista. Vaatasime üle kõik templi hooned ja kompleksis asuva muuseumi.

Kuna olime praktiliselt esimest päeva Sri Lankal, oli ikka veel keeruline kõigile kohalikele kommetele pihta saada. Kus tohib ja tohi pildistada, mida tohib ja ei tohi teha. Olime väga ettevaatlikud. Vähemalt teadsime nii palju, et panime selga pikad püksid ja varrukaga pluusid, ja eemaldasime pidevalt templis liikudes jalanõud. Oi need põrandad ja kivid olid igal pool lõõskava päikese all kuumad, aga jäime ellu. Riietuse osas oli isegi hea, et nii tagasihoidlikult riiedes olime: turiste oli Kandys näha väga vähe ja lühikesi kleite, pükse ega maikasid praktiliselt ei kohanudki.

Pärast templikülastust vaatasime üle veel paar kirikut ja pühakoda ning liikusime siis edasi lõunat sööma. Valituks osutus Lonely Planeti raamatu soovitusel Kandy Muslim House, mis oli tõesti hea toidukoht. Mõnusalt autentne ja vürtsikas ning ülimaitsev. 🙂 Käisime seal ka õhtul söömas. Kui köögis vürtse kuumutati, köhisid ka kohalikud söögisaalis, sest õhk oli sama vürtsikas kui toit. Pärast lõunat külastasime lähedal asuvat turgu ja läksime siis edasi ahvikesi otsima.

Nimelt pidavat ahvikesi näha olema Kandy kesklinnas asuvas Uda Wattakele metsas (forest sanctuary). Sinna saamiseks tuli jälle natuke ronida. Juba teel kohtasime tervet trobikonda ahvikesi. Siis eksisime natuke ära, aga jõudsime lõpuks ikkagi õigesse kohta välja. Kohe parki sisenedes nägime veel ahve, aga nali naljaks: edasi ei näinud me paar tundi ühtegi looma peale turistide. 😅 Seal kohtasime esimest ja ainsat korda teisi Eesti turiste.

Olime juba valmis lahkuma, kui tegime veel ühe tiiru pargi servas. Esiteks kohtusime üpris suure maoga, kes tee servas metsa poole liikus. Suhteliselt hirmus. 😳 Tripi lõpus leidsime aga mitukümmend ahvi, kes rõõmsalt oma toimetusi ajasid. Üks sai pildistamise peale lausa kurjaks, aga õnneks paar valjemat häälitsust ja kiire lahkumine peletasid ta eemale. Kokkuvõttes: oli väärt külastamist. 🙂

Sealt lahkudes hakkas lähenema päikeseloojang ja tahtsime veel üht mäe otsas asuvat templit ja hiiglaslikku Buddha kuju näha. Oli hilja ja olime väsinud, seega valituks osutus ainult Buddha. Taaskord oli omajagu mäkke ronida, aga see oli seda väärt. Buddha oli tõesti suursugune ja vaade linnale samuti vägev.

Pärast õhtusööki ronisime jälle oma mäe otsas asuvasse majutusse, et magada viimane öö Kandys.

4. päev – Maailma kõige maalilisem rongisõit

Neljas päev oli epic ja seda teadsime me juba ette: terve päev (8 tundi) möödus Kandy-Ella rongis, kust avanevad superilusad vaated Sri Lanka mägistele aladele (hill country) ja teekasvatustele. Kes veel ei teadnud, on Sri Lanka endine nimi Tseilon. Tseiloni teest on vist kõik midagi kuulnud. Sri Lanka on maailma suuruselt neljas teetootja ja suurim eksportija.

Teepõllud

Et rongis istekoht saada, tuli kasutada natuke kavalust. Minust oli reisi planeerides kuidagi mööda läinud fakt, et kindla istekoha reserveerimiseks tuleks broneering teha läbi mõne kohaliku reisifirma ja umbes kuu aega ette. Kaheksa tundi püsti seista ei tundunud ka meeldiv väljavaade. Mida teha?

Natuke guugeldada ja olla kaval. Early bird catches the worm. 😉 Nimelt see hommikune rong, mida meie sihtisime, alustab oma teekonda Colombost, sõidab Kandysse ja sealt edasi Badullasse, vahepeatusega Ellas. Nipp seisneb aga selles, et Kandysse tulles ja Kandyst minnes läbib rong kaht peatust kaks korda. Seega sõitsime me hommikul kell 8 Kandyst Peradeniya peatusesse; ostsime 300 ruupia (1,5€) eest 2. klassi piletid; läksime sealt samale Colombo-Kandy-Badulla rongile, kuhu oleksime muidu pidanud minema Kandyst; ootasime, kuniks järgmises peatuses osa inimesi maha läks ja saime istekohad rongi liikumise suunas vasakule poole (oluline!).

Kui rong Kandysse jõudis, istusime meie rongis õigel pool ja mugavalt paigas. 🙂 Meie vagunisse tuli liialdamata peale umbes sada inimest, kes kõik istekohta otsisid. Loomulikult enamik neist pidi seisma ja vähemalt kolm tundi. Seega meie sahker-mahker oli vägagi asjakohane.

Sama rong liigub teistpidi (vedur on mõlemas otsas!) edasi Ella suunas, seega olime nüüd rongi paremal pool, kust kuni Nuwara Eliyani paistavad parimad vaated. Alates Nuwara Eliyast kuni Ellani soovitatakse vasakut poolt, kuid siis on juba parimad vaated ka ära olnud.

Rongisõit läks lennates ja kella poole nelja paiku jõudsime Ellasse. Ella oli juba tunduvalt turistikam linnake. Põhirahvas, kes seal liikus, olid turistid, vastupidiselt Kandyle, kus põhimass koosnes siiski kohalikest. Ella meeldis meile oma atmosfääri poolest kohe. 🙂 Taaskord tuli meil natuke tõuse võtta ja 2 km jalutada, et jõuda oma majutusse.

Majutuskoht oli taaskord väga armas ja hubane. Asukoht keskmest eemal kindlustas ka vaikuse ja rahu. Õhtul käisime populaarses restoranis Chill söömas. Hinnad olid Sri Lanka kohta kallid ja toit läänelikum, atmosfäär muidugi kahtluseta mõnus. Siiski tagasi me sinna ei läinud. Oli ka paremaid kohti, mida avastada.

5. päev – Ella Rock & Nine Arch Bridge

Viies päev oli pühendatud Ella avastamisele. Ellas oli lõputult võimalusi matkamiseks ja jalutamiseks. Tegelikult on neid võimalusi kogu Sri Lankal palju. Minu tervise tõttu jäid meil kohe ajakavast välja Sigiriya, Nuwara Eliya, Adam’s Peak ja Horton Plains. Ja üks täispäev Ellas oli ka liiga vähe. Sinna tuleb kunagi tervena tagasi minna. 🙂

Pärast ülihead kohalikku hommikusööki hotellis liikusime Ella Rock matkale. Tõele au andes tundus teiste kirjelduste põhjal see matk kergem, kui ta tegelikult oli. Ilmselt poleks minu tervisega inimene tohtinud sinna minna. 🙄 Ausalt öeldes oli mul juba eelmisel õhtul ja samal hommikul kergelt paha olla, st rindkeres Eestis juba harjumuspäraseks saanud ebameeldivus ja pingetunne. Ilmselt Kandys veedetud intensiivne päev tegi oma. Aga läksime siiski matkale, mis venis lõpuks 5 tunni pikkuseks. Ups. Viga.

Mul polnud küll füüsiliselt eriti hea olla, aga vaimselt tundsin end nii hästi. Sain end liigutada, vaated olid imelised ja tuju hea. Natuke kadusime vahepeal ära, aga kuna turiste liikus piisavalt, saime jälle õigele rajale tagasi. Kahjuks unustasime väsimuse ja palavuse foonil matka lõpus oma päikesekreemi uuendada ja loomulikult õnnestus mul õlad korralikult ära põletada. Ai-ai.

Linnas tegime kiire lõuna söögikohas La Mensa – vaatamata headele arvustustele polnud suurem asi kottu rotti – ja liikusime sealt tuk-tukiga edasi Nine Arch Bridge’i vaatamata. Tegu on tõeliselt suursuguse ja ägeda sillaga. 🙂 Meil õnnestus seal käia samal ajal, kui rong oli saabumas. Hiljem viis meid tuk-tuk tagasi hotelli. Kokkulepitud 1200 ruupia asemel läks 1800, aga meil polnud tahtmist temaga ka võidelda. Las ta siis olla. Küllap tal läheb seda lisa 3 eurot rohkem vaja kui meil…

Härra Jooksja videograafi ametis

Plaanisime samal päeval käia veel ka Ravane juga vaatamas ja matkata Little Adam’s Peakil, aga minu tervise tõttu jätsime need asjd tegemata. Tuleb kunagi tagasi minna, mis muud. Õhtul viskas hotelli omanik oma tuk-tukiga meid tasuta linna ja sõime Cafe Mochas, kus sõin eriti mõnusat Nasi Gorengi. Lõpuks sain Ellas head ja kohalikku sööki. 🙂

6. päev – teetehas & saabumine Udawalawesse

Viiendal Sri Lankas viibimise päeval käisime natuke Ellas ringi ja liikusime Ellast Udawalawesse.

Hommik algas külastusega Uda Halpewatta teetehasesse. Kohale ja tagasi sõitsime tuk-tukiga, 1500 ruupiat. Tehases tehti meile korralik ringkäik ja seletati lahti kõik etapid, kuidas korjatud teelehest saab mitukümmend sorti musta teed. Väga äge oli praktikas näha, kuidas töötavas tehases asjad käivad. 🙂 Ostsime loomulikult eri sorti teesid koju kaasa ka.

Tagasiteel peatusime korraks ka riisipõldude juures

Seejärel tegime hotellist check-outi, sõime linnas lõunat Curd Shopis (nende kottu oli väga maitsev!) ja suundusime bussijaama, kust algas meie esimene Sri Lanka bussielamus. Esiteks sõitsime mägiseid teid mööda Ellast Wellawayasse, sealt järgmise bussiga Thanamalwilasse ja sealt omakorda bussiga Udawalawasse.

Elamus oli autentne ja päris. 😅 Igast otsast värvikirevad bussid, kus muss üürgab ja mis kihutavad teedel, nagu homset poleks. Kolmest kahes bussis spidomeeter ei töötanud. Ca 250 ruupiat ja 3 tundi hiljem olime aga õnnelikult Udawalawes kohal. Teel õnnestus juba näha varaani ja paabulindu.

Udawalawe tervitas kohe kuuma ja niiske ilmaga. Kui Ellas oli õhuniiskus mõõdukas kraadiklaas natuke alla 30 ning öösel 23–24 ligi, siis siin oli kraade 35 ja niiskus laes. Õnneks oli majutuskoht tõeliselt hubane ja sisaldas nii külmkappi kui ka konditsioneeri. 😍 Majutuskohas oli kaks majakest, kus teises ööbis kaks keskealist Saksa sõbrannat. Hotellis sõime koos nendega kohalikku Sri Lanka õhtusööki. Valik oli lai ja hind inimese kohta tuli vist umbes 3 eurot. Omanikud olid väga toredad ja sõbralikud. Tuli välja, et olime esimesed eestlased, kes tema juures ööbinud.

Tuttu tuli minna varakult, sest juba 5.30 algas meie safari, mille jaoks me Udawalawesse sõitnud olimegi.

7. päev – safari ehk issanda loomaaed on kirju

Äratus 4.45, aga tudu oli nii magus. Õues oli juba 24 kraadi sooja, kuigi päikesetõusuni oli 1,5 tundi aega. Saime hotelliomanikult piknikukorvi kaasa ja istusime koos oma Saksa sõpradega jeepi, et sõita oma hommikusele safarile. 12 km sõitu, natuke ootamist looduspargi sissepääsu juures ja sõit võis alata.

Juht oli hästi tore ja tegi ka giidi tööd. Juba esimestel minutitel nägime paari meetri kaugusel poris püherdamas väikseid metssigu. 😍 Siis hakkasid tulema paabulinnud, mida oli kokku seal umbes mustmiljon. Järgmisena nägime juba kaht noort isast elevanti kaklemas, kuna tulemas oli paaritumishooaeg.

Ja niimoodi neid loomi muudkui lisandus. Karjade viisi vesipühvleid; mõned šaakalid vees suplemas ja väljal jooksmas; kotkad puulatvades ja tee ääres; tuhat muud värvilist ja/või imelikku häält tegevat lindu; kilpkonn tee ääres tšillimas; varaan mätta otsas hängimas; elevandipere vee ääres möllamas; ahvid puu otsas mängimas; krokodillid uhkes üksinduses vees ujumas. No täiega väärt külastus. 🙂 Viis tundi puhast imetlust.

Pärast safarit sõime kella 11 ajal hotellis brunchi ja asusime seejärel teele lõunaranniku suunas. Ca 2,5€ ja 2 bussi (Udawalawe-Embilipitiya-Hiriketiya) hiljem saabusime oma rannapuhkusele. Õhtune 1,5-tunnine ujumine India ookeanis oli kõik ja veel rohkem, kui lootnud olime. 😍 Esimene korralik puhkus üle 6 aasta. Täielikus paradiisis. So worth it.

Järgmises osas räägin meie rannapuhkuse nädalast Sri Lanka lõunarannikul.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.