Stressist, üleväsimusest ja une(tu)sest

Ma hakkan ennast juba kordama, aga tere jälle üle pika aja. Lõpuks jõuan ma mingeid muid mõtteid kirja panema, mis pole trenninädala kokkuvõte. Kuidas ma jõuan? Kas elu hakkab lõpuks maha rahunema?

Ei ja jah. Töökoormus ja stress on tegelikult meeletu. Tahaks kogu selle koorma all vaikselt katki minna. Kuidagi olen aga jõudnud sinna faasi, et saan aru, et ma ei saa end hulluks mõelda, muretseda ja töötada. Ma lihtsalt tundsin, et pean tuurid maha võtma, volüümi vaiksemaks keerama ja asju rahulikult oma tempos ajama. Kui mingid asjad saavad poolikult tehtud, siis saagu. Kui mingid asjad jäävad natuke tegemata, siis… jäägu. Põhiline on kõik miskitmoodi-kuidagi ära teha, olgu siis teiste abiga või mingeid x-imemeetodeid kasutades. Üritan praegu tegeleda asjadega, millest mu jõud üle käib ja mõned murekohad olen väga mugavalt (lähi)tulevikku lükanud. Ma tean, et lähen detsembri lõpus ja jaanuaris selle tõttu ilmselt natuke/palju hulluks, aga praegu olen ma nõus sellega leppima. Sest siis jään ma vähemalt praegu ellu ja saan mingi osa asju tehtud, selle asemel, et murduda ja kõik haledalt feilida.

Keeruline mõistujutt, ma tean. Ma ei taha siin väga suure suuga ja väga avalikult teatud asjade/teemade üle vinguda ja viriseda. Poleks päris õige ja eetiline ning ilmselt ei teeks ka mitte midagi paremaks. Ilmselt saate isegi aru, millest jutt. 

Olen kuidagi jõudnud täiesti mitteminuliku suhtumiseni, et ‘kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab’, ‘saaks kuidagi läbi aetud’ ja ‘tulemus pole oluline’. See on nii mitte mina. Mina tahtsin alati olla kõiges parim. Mul oli suhtumine, et kui ma midagi teen, siis maksimaalselt hästi või üldsegi mitte. Nüüd on nii palju muutunud. Ma olen lihtsalt kogu aeg nii väsinud, võiks öelda, et täiesti üleväsinud. Mul on täielik motivatsioonipuudus üldse millegagi tegeleda. Mul on järsku nii ükskõik ja ma ei jaksa enam isegi stressata ja muretseda. Minu ideaalmaailm koosneks praegu ajast lähedaste inimestega, lihtsalt kodus, lihtsalt istuda ja olla ja teha mitte midagi. Mitte mõelda. Mitte planeerida. Minna lasta. Olla. Lihtsalt.

Ja magada. Viimasel ajal lisab minu väsimusele tuure uni. Õigemini selle puudus ja/või olematu kvaliteet. Täiesti ajuvaba. Oled nii väsinud, et artikleid lugedes ja kodutöid kirjutades vajuvad silmad kinni. Otsustad lõpuks võtta oma 5–6 tundi und ja magama minna. Nii, kui voodisse pikali saad, on uni läinud. Tšau-pakaa. Või: isegi kui jääd magama, siis terve öö näen ma mingeid valemeid, arvutusi, üldiselt ülikoolitemaatikat. Hell, ma töötan nüüd isegi oma unes, sest ärkvel olles ma lihtsalt ei jõua kõike tehtud. And that’s f*cked up. (Vabandage mu väljendust.)

Eks näis, mis mu uuest laissez-faire ehk minnalaskmise poliitikast välja tuleb. Ärge saage valesti aru: ma töötan, kohe päris-päris palju, ülikool peab ja on jätkuvalt prioriteet nr 1, aga ma ei kavatse end ribadeks kiskuda. Enam mitte. Mis kasu sellest on, kui ma varsti otsaga Raja tänava haiglas olen? Teen oma asju omas tempos. Töötunde tuleb nädalas korralikult, aga ma võtan aega, et teha süüa, koristada korterit, helistada emale, suhelda kallimaga, käia trennis ja magada päevas rohkem kui 5 tundi.

Elu tahab ju elamist?

original_live-laugh-love-wall-sticker-quote 

Advertisements

7 thoughts on “Stressist, üleväsimusest ja une(tu)sest

  1. Sa oleks nagu minu elust kirjutanud. Mul on ka praegu nii palju tegemist, et vahel tahaks lausa nutma hakata, sest ma lihtsalt ei jaksa. Olen terve elu selle moto järgi elanud, et teen asju maksimaalselt või ei tee üldse. Ja kui minu tegemised pole minu arvates täiuslikud, olen järelikult läbi kukkunud. See on kaasa toonud nii palju mõttetut muretsemist, unetuid öid ja stressi. Motivatsioon on kadunud ning ma ei saagi enam aru, mida ma täpselt tahan ja kuhu poole püüdlen….

    Sul on täiesti õigus, elu vajab elamist ja Sa ei pea tundma süümepiinu sellepärat, et tahad olla koos lähedaste inimestega ja teha vahepeal seda, mis Sulle meeldib ja rõõmu pakub. Tasakaal on võti! 🙂

    Kui ma nüüd ise suudaks samamoodi mõelda ja käituda, oleks väga hea 😀 🙂

  2. Tundsin ka ennast selles postituses ära. Stressan kooli ja kõikide muude kohustuste pärast. Samas on unetunde vähe, väsimus võtab võimust ja motivatsioonipuudus. Kohutav lihtsalt. Ma täiega tean, mida tunned ja ma loodan südamest, et meil kõigil läheb jälle paremaks. 🙂

  3. Minnalaskmise poliitika polegi väga kole. Ülikooli astudes sain ma peagi aru, et alati ma ei pea olema kõige parem, sest ei ole inimest, kes teaks/oskaks/suudaks kõigest 100%. Lepi sellega! Piisab sellest, et oled ise rahul (enam-vähem rahul) ja minu puhul oli kvaliteedinäitaja see, et enamikes semestrites stipendium tagatud. Ja väga oluline on säilitada positiivne suhtumine.

    Erialasele tööle minnes arvasin, et nüüd hakkab lust ja lillepidu, kuid hoopis vastupidi. Igapäev lahkun kodust nö võistlustandrile ja seni olen tulnud võitjana tagasi.

  4. Õige! Tee oma asju nii palju kui jõuad ja nii hästi kui jõuad aga mitte tervise (uni!!) ega lähedastega koosolemise arvelt. Tasakaal peab olema – igaks asjaks oma aeg.

  5. Ega kool jänes ei ole 🙂 ja elu ammugi mitte. Ülikooli üks kōige kasulikum pagas on suhted ja selleks tasub aega võtta. Kas sa kunagi pole mõelnud näiteks natuke mujal õppida või vähemalt kõikvõimalikel kevad-suve-talve-mis iganes kursustel või ws käia. Parim võimalik silmiavav kogemus, mis ülikoolist võtta on.

  6. Viska pilk oma eelnevate päevade ja nädalate treeningpäevikusse ja voila` -sinna see koer maetud ongi!

    Veelkord-ei saa terve aasta läbi kütta, puhata tuleb enne kui tervis seda nõudma hakkab!

    Need peatükid mis käsitlevad treeningu periodiseerimist aasta lõikes on sul ilmselt läbi võtmata..

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.