Kuigi selle aasta eesmärk joosta 10 km alla 55 minuti jäi täitmata, siis kokkuvõttes peab isikliku rekordi parandusega väga rahule jääma. Eriti arvestades seda, et kõigest 7 päeva varem sai 23,4 km võistlusel kõva pingutus tehtud.

---

(Pean vabandama ka, et minust ühtegi in action fotot pole, aga ma tõesti pole kuskilt mingit head pilti leidnud. Küll on silmad kinni, küll jalad ära lõigatud, küll midagi muud viga. Pani keegi tähele, kas CEPi Mallor Malmre oli kuskil pilte tegemas? Nende FB lehel pole veel midagi üleval. Sealt äkki saaks kunagi midagi head…)

---

Hommikul oli võistlushommikule ebatavaliselt uni väga magus ning hiline äratus kell 9 mõjus nagu külm dušš. Puder banaaniga kõhtu, jalad tunnikeseks diivanile ning kella 11 ajal hakkasime juba stardipaika minema. Ehk siis 5 minutiga olime korterikaaslasega kohal. 😀 Õues mõnusad 11 kraadi, päikesepaiste ja kuigi ma oleks pilvi eelistanud, siis ilma üle kokkuvõttes nuriseda ei saa. Väga hea jooksuilm. Lühikese riietusega oli väga paras võistelda.

Pärast stardimaterjalide kättesaamist panime asjad ühte täiesti tühja TYSKi riietusruumi ära (klubiliikmete rõõmud) ning saime tänu sellele vältida WC-järjekorda. Hakkasime vaikselt sisehallis soojendust tegema: kerge sörk, jooksuharjutused ja 2 kiirendust. Uskumatu, aga kiirenduste ajal tundusid jalad väga kerged olevat ja justkui lendavat. Ma olin VÄGA heas mõttes üllatunud, sest veel reedel olid jalad ikka suhteliselt kehvas seisus. Mu jalad vist polegi ennast selle aasta jooksul veel nii hästi tundnud. 🙂 Aga mul hakkas jube palav. Mõnus oli õue saada. Ilm oli tõesti mõnus jooksmiseks. Sain koha 2. stardigrupis sisse võtta ning starti ootama hakata.

Tagantjärele vaadates sai ikkagi stardist liiga kiiresti minema tuhisetud. Proovisin end tagasi hoida küll, aga seekord veel ei õnnestunud. Tuttavaid nägusid oli ikka meeletult, patsutusi ja tervitusi muudkui tuli ja tuli, nii rajalt kui raja äärest. Aitäh kõigile, kes tuju heaks tegid! 🙂

Mingi hetkel 2. kilomeetril tundsin, et kõhus hakkab pistma. Eks see kiirem alguse tempo vist kõhule head ei teinud. Ignoreerisin valu ning õnneks andis kõht järele. Kuskil 3. km peal jooksid minust mööda liidrid Mukunga ja Fosti, kellel oli juba läbitud umbkaudu 7 km, ning siis tekkis mul tunne küll, et olen juba terve igaviku teel olnud. Imelikul kombel tundsin, et mul on seljalihased valusad (millest, ei tea). Õnneks edasised kilomeetrid möödusid kiiremini. Joogipunktidest haarasin vett, et ainult suud loputada, sest suu muutus kuidagi väga kuivaks. Janu sellise lühikese maa peal väga tekkida ei jõuagi, kui ilm normaalne on. Paar väikest lonksu vist kokku jõin. Märkamatult oli 7 km läbitud ning selge, et 55 minuti eesmärki ma täita ei saa. Keskmine kiirus oli 5:37 min/km ehk olin eesmärgist maas ligi minut. Oleksin pidanud iga järgneva kilomeetri jooksma tempoga 5:13, et 55 minuti sisse mahtuda, aga seda ma endast sellel hetkel enam välja pigistada ei suutnud. Isikliku rekordi nimel olin aga valmis veel 3 km anaeroobses vastu pidama ja endast parima andma. 

500 m enne lõppu jooksis mu suusatajast kursusekaaslane minust mööda. Eelmisel aastal möödusin mina temast Elvas, nüüd tema minust Tartus. Umbes samal ajal vaatasin selja taha, sest olin eelmisest aastast õppinud, kui jooksukaaslane Maria minust finišisirgel möödus. Nägin seal Kairet ning pingutasin siis elu eest. 😀 Kuulsin, kuidas ta hingamine muudkui lähemale jõudis ning lõpusirgel panin enda viimased jõuvarud mängu ning kiirendasin. Jõudsin finišisse ajaga 56:49.

Isikliku rekordi üle olin muidugi väga rõõmus, samas natuke kurb, et 2 minutit püstitatud eesmärgist kehvemaks jäin. Aga isiklik rekord murdus, jalad tundsid end hästi ja see on tore. 🙂 Samas pulss oli ülikõrge, lõpusirgel sain kätte 187 bpm, ning pidin finišis isegi maha istuma. Panin endast kõik sellel võistlusel välja ning paremini enam suutnud ei oleks. Tegime rühmaga veel paar pilti ning oligi kojuminek. Õhtul sõin veel terve hunniku sushit, sest isiklik rekord oli väärt tähistamist. 

• Aeg: 56:49 (distants Garmini järgi 10,1 km) -> isiklik rekord
• Keskmine kiirus: 5:41 min/km (minu kella järgi 5:37 min/km)
• Keskmine pulss: 177 bpm
• Maksimumpulss: 187 bpm
• Koht: 716 (1078-st jooksjast, kepikõndijad välja arvatud)
• Koht naiste seas: 245 (511-st) –> naisjooksjatest esimese poole sees 🙂
• Koht N-vanusegrupis: 159 (319-st) –> jälle täpselt esimese poole sees

Kokkuvõttes oli hea emotsiooniga võistlus. Poolmaratoni 2:00 plaanid selle võistluse põhjal tehtud järeldustega põhimõtteliselt vist kustusid, aga isikliku rekordi lootused on siiski alles, lähemalt kirjutasin juba selles postituses. Alla ma ei anna. Annan endast parima, nagu olen seda igal võistlusel alati teinud. 🙂