Täna üks postitus blogijatele või neile, kes alles mõtlevad oma ajaveebi alustamisele. Hea blogi kirjutamiseks tuleb silmas pidada nii mõndagi. Vaata ka Leelo ja Heidi postitusi samal teemal SIIN ja SIIN.

Millest Sa kirjutada tahad? Mis on Sinu blogi nišš?

Loomulikult võid kirjutada absoluutselt kõigest, mis meelel ja mis Sulle oluline tundub. Sellised blogid on olemas ja kusjuures osad neist on väga populaarsed. Mulle isiklikult meeldib rohkem lugeda selliseid blogisid, millel on üks-kaks kindlat teemat. Vahepeal võib otseloomulikult rääkida ka muudest teemadest, aga mingisugune nišš võib samuti blogil olemas olla. Minu blogi on näiteks tervislikku ja sportlikku eluviisi kajastav, aga vahel räägin ka ülikoolist, reisimisest või millestki muust.

Kui tihti Sa kirjutada tahad?

Mingisugune regulaarsus postituste ilmumises on vähemalt minu silmis suur pluss. Mulle meeldib, kui ma tean oodata ühe või teise blogija postitust ühel või teisel päeval. Blogide jälgimiseks kasutan küll Bloglovin’it, aga siiski: kui Sulle on oluline lugejaskond ja Sa ei blogi ainult iseendale, siis on kasulikum pidevalt “pildil püsida”. Kui blogimise alguses kirjutad 4 korda nädalas, aga kuu aja pärast jäävad postituste vahele suured intervallid, siis võib juhtuda, et lugeja unustab Su üldse ära.

Pühendumine on oluline!

Kui lugeja saab aru, et Sa kirjutad oma ajaveebi tõesti südamega, oled pühendunud ja hoolid lisaks enda heaolule ka lugejast, siis talle tõenäoliselt meeldib see. Tema pakub seega Sulle omalt poolt tagasisidet ja kommentaare, mida iga peaaegu blogija suure huviga ootab. 🙂

Ole siiras ja aus. Ole Sina ise.

Kindlasti on ajaveebi alustades raske ennast täiesti vabalt väljendada ja leida kohe see “oma” stiil, aga see tuleb ajapikku ise, kui Sul on tekkinud oma lugejad ning tunned end nende seas vabalt. Proovi aga sellepoolest jääda algusest lõpuni iseendaks. Pole mõtet proovida olla keegi teine või luua oma blogi jaoks iseendast mingisugune uus versioon. Veelgi hullem: rääkida internetis üht juttu, aga päriselus hoopis midagi muud. Silmakirjalikkust ei salli keegi. Mina vähemalt mitte…

Korralik sisu toob lugejad.

Bottom line: nii lihtsalt on. Tõeliselt populaarsed ja armastatud (!!!) blogid on populaarsed ja armastatud eelkõige tänu ehtsale sisule. Jah, muidugi võid sa meelitada lugejaid lõputute auhinnalooside ehk giveaway’dega, spämmida iga võimalikku FaceBooki gruppi ja leida nii kiirelt lugejaid, aga kas nad jäävad Su blogi jälgima ka siis, kui loos on läbi või kampaania on lõppenud? Ma poleks selles nii kindel.

Kui kasutad postituse mingis osas võõrast teksti või pilte, siis tuleb võõras “vara” kõik korralikult viidata.

Minu jaoks ilmselge, paljude jaoks aga midagi imelikku. Kui Sa kasutad mõne postituse jaoks internetiallikaid, mõnda artiklit või raamatut, siis tuleb see korralikult viidata. Internetis leiduv viita täpse lingiga (mitte: lihtsalt wikipedia.org, vaid konkreetne artikkel), raamatule viidates lisa autor(id), pealkiri, ilmumisaasta (kui tahad, siis ka lehekülg). Viide ei ole midagi sellist, et “lugesin seda füüsikaõpikust”. Millisest? Viide ei ole ka see, kui ütled, et “see on teaduslikult tõestatud”. Kus on teadusartikkel, mis seda väidab? Sama kehtib internetist saadud piltide kohta: viitamine on vajalik. Kõik võõras tuleb korralikult viidata. Punkt.

Loe tekst mitu korda üle ja kasuta pisivigade leidmiseks spellerit (näiteks online versioon, kui arvuti ei paku eesti keele spellerit: filosoft.ee)

Eksimine on inimlik ja vahel juhtub ikka, et sõnastus läheb veidi nässu, mõnest sõnast on täht puudu, mõnes on midagi üle jne. Speller ei leia küll kõiki vigu (kui kirjutad “kirjutad”, aga tahtsid kirjutada “kirjutas”, siis speller seda veaks ei tunnista, sest “kirjutas” on ka eestikeelne sõna), aga vähemalt jäävad ära sõnad “raaamt” (raamat) ja “õksik” (üksik).

Kui kahtled, vaata sõna õige kirjapilt, käänamine-pööramine jms üle: ÕS 2013.

Siia polegi midagi rohkem lisada. Näiteks: kas töötada või töödata? Kui Sa ei tea, siis võta lahti ÕS ja vaata sealt tüüpsõna järgi järele. See pole tuumafüüsika. (Igaks juhuks: õige on töötada.)

Kasuta nii häid fotosid kui vähegi võimalik.

Vahel on kehva kvaliteediga foto õigustatud, kui Sul on sellel pildil midagi üliolulist, milleta blogiartikkel kaotab väärtust. Anna endast siiski parim, et kasutada võimalikult hea kvaliteediga fotosid. Kasuta oma parimat kaamerat. Õpi oma kaamerat kasutama ja seadistama. Õpi natuke kompositsiooni kohta. (Kui foto ei ole Sinu tehtud, siis viita allikale ja/või autorile).

Eelkõige spordiblogijad: parem ära kasuta sportfoto.ee välja ostmata materjali (näiteks screenshoti näol).

Sportfotos olevad fotod on kellegi teise omand, nimelt kuuluvad nende fotode autoriõigused fotograafile, kes pildi klõpsas. Tema on need sinna üles laadinud, et Sa saaksid sealt need välja osta. Tema pidi terve päeva tööd tegema, kasutama oma fototehnikat, laadima (tuhanded) fotod oma arvutisse, sealt Sportfotosse ja tal on õigus saada nende fotode kasutamise eest õiglast tasu. Üks Sportfoto pilt maksab 2,99€ ja sellest pool (mida on näruselt vähe) läheb fotograafile. Kui Sa kavatsed mõnd pilti oma blogis avalikult kasutada, siis peaks see olema välja ostetud. Ei ole hea toon lisada screenshotitud pilt (kus on muideks suurelt peal vesimärk) oma blogisse (isegi kui sa sellele viitad!). Selle eest võib fotograaf tegelikult Su kohtusse kaevata ja välja nõuda suure trahvi. Vanasti tegin isegi neid screenshotte. Piinlik, ma tean… Tunnen häbi küll! Nüüd on minu blogis üleval Sportfotost välja ostetud pildid. (Küll ma olen neile palju raha andnud… 😀 )

Jaga piisavalt, aga mitte liiga palju.

Ole Sina ise, aga kõike ei ole vaja jagada. Oma elukohta pole mõtet korteri või maja täpsusega internetis kuulutada, samuti ka seda, millal Sa täpselt kodus või ära oled. Lähed pikale reisile ja kodu jääb üksi – kas on seda mõtet oma blogis kogu maailmale kuulutada? Kas kõik peavad teadma, kus ja mis päeval Sa näiteks jooksmas käid, eriti kui teed seda üksinda? Mõtle, mida jagada näiteks treeningpäevikus või kas on mõtet üles laadida GPS-kaarte oma spordiradadest (kus on veel su alguspunkt ehk tihti kodu ka peal). Mõtle alati enda turvalisusele ennekõike.

Kui palju reklaami on liiga palju?

Väga paljudes blogides vilguvad ribana või nurkades reklaamid, et blogiga natuke raha teenida. On Sinu enda otsustada, kas ja kui palju reklaami Sa oma blogisse tahad. Rohkem ei ole alati parem.

Teine teema on reklaampostitused. Tore, kui mõni firma Sind ja Sinu blogi toetab ja sponsoreerib, aga sellisel juhul oleks tore ka lugejatele see selgeks teha, mis suhe Sul nendega on. Samuti oleks aus lugejatele anda ausat tagasisidet, see tähendab mitte kiita toodet/teenust, mis Sulle tegelikult ei meeldi. Samuti mõtle sellele, kui palju reklaami on liiga palju: kas on ikka vaja igas postituses oma sponsoreid kiita ja mainida?

Kui palju enesereklaami on liiga palju? Ära käi potentsiaalsetele lugejatele pinda.

Oma blogile võiks reklaami teha mõistuse piirides. Kas on vaja oma blogi reklaamida igas FaceBooki grupis, kuhu Sa kuulud? Kas on mõte oma blogi link lisada iga populaarsema blogi iga postituse kommentaariumisse? Mõõdukus on voorus. Kui mõni Sinu postitus tõesti sobib mõne grupi konkreetsesse teemasse, siis võid ju linki jagada, aga pole mõtet liialt spämmida. Mingil hetkel vaatab potentsiaalne lugeja, et “jälle see spämmib siin” ja ei kliki su lingile mitte kunagi. Isegi kui see teda tegelikult huvitaks. Vahepeal astusin ise ka sellesse ämbrisse, et jagasin oma postitusi gruppides liiga palju, aga nüüd jagan neid süstemaatiliselt ainult Blogipostituste reklaamimise grupis (on inimesed, kes mu postitusi just selle grupi kaudu jälgivad).

Pööra tähelepanu blogi kujundusele, eelkõige kirjasuurusele, fondile ja värvidele.

Jällegi väga iseenesest mõistetav. Keegi ei viitsi lugeda kirbukirja, eristada helekollast teksti valgelt taustalt või tumesinist mustalt. Blogil võiks visuaalselt olla olemas mingisugune inimlik värvigamma, kujundus, struktuur ja ülesehitus.

Mis on kord juba internetis üleval (olnud), on seal i-ga-ves-ti.

Seda ei tohi ära unustada. Mida oled öelnud, milliseid pilte lisanud jääb internetti igavesti, isegi siis, kui Sina selle oma blogist ära kustutad. Kuskil vahemäludes ja internetiavarustes on see kõik ikkagi olemas. Vahel ma mõtlen isegi, kas ikka seda või teist pilti oli vaja lisada, aga noh, mis tehtud, see tehtud. Mis kord lendu läinud, seda enam kinni ei püüa.

---

Mille ma ära unustasin? Lisa midagi olulist, mida ma juba ei maininud, kommentaaridesse. Kui Sul on millelegi vastu vaielda, siis ka see on oodatud, nagu ikka. 🙂