Rubriik: #100blogipäeva

#100blogipäeva 87/100 – Food Friday 12.09.14

Published on by Margit Partei12 kommentaari

Food Friday postitustes jagan ma oma reedest menüüd. Tervislik või mitte: kirja saab pandud kõik.

Hommikusöök pärast trenni: kell 10.30

Lõunasöök: kell 15

  • 1 porgand
  • 2 oliiviõliga praetud muna
  • ketšup
  • riis köögiviljade (brokkoli, porgand, lillkapsas) ja kanafileega

Vahepala

  • 1 suur õun

Õhtusöök: kell 19

  • värske lillkapsas
  • 0,5 + 1 banaan (taignas ja lisandina)
  • 2 muna
  • 200 g kohupiima
  • paar tilka steviat
  • lusikaotsatäis küpsetuspulbrit
  • 3 spl riisijahu
  • oliiviõli praadimiseks

Tänase päevaga olen rahul, eriti arvestades seda, et paaril eelmisel päeval muutus toitumine natuke kaootiliseks ja sõin liiga palju ja liiga suurte vahedega. Food Friday aitas jälle ilusti järjele tagasi saada. 🙂 Homme aga veidi teistsugune, suurema süsivesikute osakaaluga päev: spordijook, peedimahl (et seda jubedat maitset peita, ostsin porgandimahla ka segamiseks), puder ja pasta. Kõik head pastaretseptid on mingisuguse koorekastmega, mis enne võistlust söömiseks jääb liiga raskeks ja rasvaseks. Eks ma homme üritan lahjema sulajuustu ja krevettidega midagi kokku miksida. 

Oeh, 39 tundi poolmaratoni stardini. Nüüd juba hakkab vaikselt põnev ka. 😉

#100blogipäeva 86/100 – tervislik = imelik?

Published on by Margit Partei16 kommentaari

Juba ülikooliaja algusest saadik olen ma mõelnud ühele imelikule nähtusele: miks vaadatakse imelikult inimesi, kes võtavad ise kooli mingit tervislikumat toitu kaasa? Muidugi ei tee seda kõik, näiteks mul endal on 100% ükskõik sellest, mida teised minu ümber lõunapausi ajal näksivad või söövad. See on iga inimese enda valik. Küll aga tunnen vahel endal pilke, mis mu toidukotti või -karpi kritiseerivad või arvustavad.

Tegelikult see mind isiklikult kuidagi ei puuduta ja mina söön ikka seda, mida tahan. Eelmised kursusekaaslased olid vist juba harjunud sellega, et ma ei söönud kunagi mingit hamburgerit, krõpse või ei käinud kahe loengu vahelisel ajal kohalikust Konsumist saiakesi ostmas. Kuna ma pole miljonär, siis ei saa ma endale lubada ka iga päev kuskil väljas söömist, lisaks ei tea ma kunagi, mis täpselt kas või meie teaduskonna sööklas mingi kastme jne sees on. Seega pigem söön ma kaasa võetud toitu, mis vastab minu maitsele. 🙂

Esimesel kooliaastal oli minu tavaline kaasa võetud lõuna mingisugune puuvili (tavaliselt õun) ning üks Rukkipala tasku või, tomati/paprika, juustu ja vorsti/singiga. Kindlasti käis minuga kaasas veepudel. Kui hakkasin LCHFi harrastama, oli mul kaasas juustu, (lill)kapsast, kodujuust, kreeka jogurt, tavaline LCHF soe lõuna (juurviljad + mingi liha/kala) karbiga vms. Pärast LCHFi olen hakanud kaasa võtma rukkileiba, juustu, porgandit, nuikapsast, puuvilja, vahel ka kodujuustu või portsjon pannirooga, mis ka külmalt hästi maitseb. 

Minu arvates on täiesti normaalne, kui keegi lõunapausi ajal värsket porgandit sööb, aga uutelt kursusekaaslastelt sain esimesel paaril päeval sellega ikka omajagu (kergelt) kõõrdis pilke. 😀 Et mitte eriti creep välja näha, ei võtnud meelega kaasa sooja toitu karbiga vms, vaid just lihtsalt kooritud-lõigatud porgandi, natuke nuikapsast ja juustuga rukkileiva. Võib-olla olen mina imelik, aga minu jaoks on see täitsa OK näksimise toit, et sellise vahepalaga nälga kustutada ja pärast loenguid koju tulla ning korralik soe õhtusöök süüa. Pärast teise koolinädala lõppu on inimesed vist juba natuke harjunud sellega, et ma midagi värsket krõmpsutan ja kogu aeg vett joon. Mis näo nad siis veel teeks, kui ma oma toitu pildistaks… 😀

Kas sinu jaoks on imelik, kui keegi päevaks oma toidu karbiga kooli/raamatukogusse/tööle kaasa võtab?