#100blogipäeva 86/100 – tervislik = imelik?

Juba ülikooliaja algusest saadik olen ma mõelnud ühele imelikule nähtusele: miks vaadatakse imelikult inimesi, kes võtavad ise kooli mingit tervislikumat toitu kaasa? Muidugi ei tee seda kõik, näiteks mul endal on 100% ükskõik sellest, mida teised minu ümber lõunapausi ajal näksivad või söövad. See on iga inimese enda valik. Küll aga tunnen vahel endal pilke, mis mu toidukotti või -karpi kritiseerivad või arvustavad.

Tegelikult see mind isiklikult kuidagi ei puuduta ja mina söön ikka seda, mida tahan. Eelmised kursusekaaslased olid vist juba harjunud sellega, et ma ei söönud kunagi mingit hamburgerit, krõpse või ei käinud kahe loengu vahelisel ajal kohalikust Konsumist saiakesi ostmas. Kuna ma pole miljonär, siis ei saa ma endale lubada ka iga päev kuskil väljas söömist, lisaks ei tea ma kunagi, mis täpselt kas või meie teaduskonna sööklas mingi kastme jne sees on. Seega pigem söön ma kaasa võetud toitu, mis vastab minu maitsele. 🙂

Esimesel kooliaastal oli minu tavaline kaasa võetud lõuna mingisugune puuvili (tavaliselt õun) ning üks Rukkipala tasku või, tomati/paprika, juustu ja vorsti/singiga. Kindlasti käis minuga kaasas veepudel. Kui hakkasin LCHFi harrastama, oli mul kaasas juustu, (lill)kapsast, kodujuust, kreeka jogurt, tavaline LCHF soe lõuna (juurviljad + mingi liha/kala) karbiga vms. Pärast LCHFi olen hakanud kaasa võtma rukkileiba, juustu, porgandit, nuikapsast, puuvilja, vahel ka kodujuustu või portsjon pannirooga, mis ka külmalt hästi maitseb. 

Minu arvates on täiesti normaalne, kui keegi lõunapausi ajal värsket porgandit sööb, aga uutelt kursusekaaslastelt sain esimesel paaril päeval sellega ikka omajagu (kergelt) kõõrdis pilke. 😀 Et mitte eriti creep välja näha, ei võtnud meelega kaasa sooja toitu karbiga vms, vaid just lihtsalt kooritud-lõigatud porgandi, natuke nuikapsast ja juustuga rukkileiva. Võib-olla olen mina imelik, aga minu jaoks on see täitsa OK näksimise toit, et sellise vahepalaga nälga kustutada ja pärast loenguid koju tulla ning korralik soe õhtusöök süüa. Pärast teise koolinädala lõppu on inimesed vist juba natuke harjunud sellega, et ma midagi värsket krõmpsutan ja kogu aeg vett joon. Mis näo nad siis veel teeks, kui ma oma toitu pildistaks… 😀


Kas sinu jaoks on imelik, kui keegi päevaks oma toidu karbiga kooli/raamatukogusse/tööle kaasa võtab?

Advertisements

16 thoughts on “#100blogipäeva 86/100 – tervislik = imelik?

  1. Kindlasti mitte, sest ma olen üks neist, kes võtab. Kuna meil on kooli sööklas mitte kõige paremad toidud, siis tegutsevad päris paljud nii.

  2. Minu jaoks ei ole imelik, nüüd kui ise tervislikult toitun, siis on pigem probleem selles, et ma ise kardan just neid samuseid kõõrdis pilke ja pole julgenud päris lõunat kaasa võtta. Olen lihtsalt vahepalana lihtsamad asjad võtnud ja lõuna koolist tulles söönud. Vahepeal jääb pikem vahe sisse aga mis teha. Õhtusöögi söön sellistel päevadel siis umbes kaheksa ajal.

  3. See on täiesti normaalne. Ma võtan nt tööle toidu kaasa, ma tean mida see sisaldab ja maitseb mulle. Poest ostes ei tea kunagi, mis saada võib.

  4. Minu arust on pigem imelikud need, kes lõunapausi ajal näiteks tahvli sokolaadi sisse pistavad ja kõrvale coca-colat joovad (olen küllalt selliseid näinud). Mina vaataks pigem neid imelikult.
    Võtan isegi tööle karbiga kodus tehtud sööki kaasa. Pole probleemi olnud, ja ega teiste inimeste imelike pilkude tõttu nüüd ka oma toitumisharjumusi muutma ei hakka =)

    1. Minul hakkab selle šoko+coca kombo peale peas suhkrukalkulaator tööle, aga noh, kui mul on vabadus süüa oma porgandit, on neil vabadus süüa oma valiku järgi. 🙂

  5. Ülikoolis võtsin oma toitu kaasa (siis oli see pigem kiirnuudlid ja instant kohv või Kaupsi toidulett). Hiljem olen töötanud 2 erinevas asutuses ja tihtipeale oma toidu kaasa võtnud. Pigem saan alati kiita, et oo nii tubli, et salati/võileiva hommikul kaasa teha jõudsid. Õun ja pähklisegu ka alati kotis, mida kontoris vahepalaks närida. Poleks isegi arvanud, et keegi võib kõõrdi vaadata, eriti ülikoolis.

  6. Minu arvates on hoopis imelik päevast-päeva endale rämpsu sisse ajada ja seetõttu on see minu meelest täiesti normaalne, kui endale karbiga toit kaasa võetakse. Suure tõenäosusega on tervislikum+hoiab kõvasti raha kokku 🙂

  7. MIna arvan, et ei olesugugi imelik ise toitu kaasa võtta. Siiski olen ka palju kogenud neid “sa-oled-nii-veider” pilke, kui oma koduse värske salati kotist välja võtan. Samas ma ei saa üldse aru, mis selles veidrat peaks olema?!?! Ise küll peale ei passi, mida keegi sööb-joob.:D

  8. Ma olen nii kooli kui tööle enda sööki kaasa vedanud. See on viis kindlustamaks, et mul on kõik tasakaalus. Õnneks ei ole keegi imelikult vaadanud, pigem olen innustanud just teisi ka oma valikutega 🙂

  9. Samas on tööl olles mõnikord hea ka käia kohvikus/sööklas kollegidega söömas ja nii saada töörutiinist välja

  10. Ega ausalt öelda päevapraed pole ka eriti tervislikud. Mul töö juures lähemad kolleegid käivad alati väljas söömas, aga neil harvadel kordadel, kui kaasas käin, on ikka väga raske kõigi Tartu kesklinna söögikohtade peale mõnda maitsvat ja tervislikku varianti leida. Kuna lõunalauas käib tagatipuks veel raskemate tööteemade üle halamine, siis hoian sealt heaga eemale. 😀
    Üldiselt jaguneb meil tööl suhtumine üsna pooleks – teine pool toob ka oma toidu kaasa ning olemas on ka suur korralik köök. Vahepeal on endal natuke imelik tunne küll, kui hommikul oma üüratu moonakoti kokku laon (lõuna + mitu vahepala), aga tegelikult ei saa nii head sööki ikka kuskilt mujalt, kui oma käe alt. Mingite makaronide või põhimõtteliselt sööklatoidu eest pole ka mõtet iga päev ca 4 euri välja käia, sest selle raha eest saab toorainena ikka väga tervislikku ja kvaliteetset kraami osta.
    Lisaks võivad kolleegid terve päeva söömata olla ning sageli ei planeerigi oma toimetustesse lõunat sisse. Olen paaril korral seetõttu poole päeva pealt kuskil koosolekulaua taga hinge vaakunud. Samas vaatamata oma lakkamatule söömisele (teistega võrreldes), olen neist märkimisväärselt paremas vormis. Mingit viltuvaatamist ma tajunud pole, aga ausalt öelda ei huvitaks ka. 😀

  11. Minu arvates pole selles midagi eriskummalist. Iga inimese oma valik. Ise pole (veel) toitu karbiga kooli kaasa tarinud. Osati ehk seetõttu, et meil pakutavad koolilõunad on üsnagi tervislikud ja värske salat on tasuta. Viimast kuhjan ma taldrikule alati ohtralt. 😀 Puuvilju või juurvilju kergeks vahepalaks olen kaasa võtnud küll. Kursaõde võtab tihtipeale kaasa terve suure poekurgi või porgandi ja närib seda – ka selles pole minu arust midagi imelikku. Pole ka mulgi probleem koolimaja peal näiteks tomatiga ringi käia. 😀

  12. Absoluutselt normaalne on oma toitu kaasa vedada nii tööle kui ka kooli.
    Olen seda teinud keska ja ülikooli ajal ning nüüd ka tööl käies. Koolis pidi alguses küll natuke klassi- ja kursakaaslastele seletama, miks ja mida ma nüüd söön 😀 TTÜ-s oli isegi enda toiduga kõige mugavam, sest 11.30-12.00 pausi ajal olid vahel sööklas ulmelised järjekorrad. Mina aga sain kohe omale hea aknaäärse koha, tegin karbi lahti ja nautisin einet 😀
    Hetkel tööl käies täitub esmaspäeva hommikuti külmkapp poolenisti minu kraamiga 😀 Aga nii mugav on ikka, ei pea üldse nädala sees muretsema, mida ja kus ma nüüd söön, sest need nö sööklatoidud ei kõlba kuhugi 😀

  13. Mina teen ka tööle pea alati ise toidu kaasa ja pigem on inimesed ikka kiitnud ja ohanud, et tahaks ka nii tervislik olla. Ehk need “kõõrdipilgud” on ka pigem sellise mõttega, et oh, tahaks ka õuna selle müslibatooni asemel.

  14. Mina võtan ka kooli oma toidu kaasa, sest sealse kohviku toitudele võiks anda nimetuse “ebaõnnestunud kodused toidud restorani hinnaga”. Õnneks õpin ma sellisel erialal, kus ongi koos tervislikuma mõttelaadiga inimesed ja pooldavad ka ise toidu kaasavõtmist.
    Niiet ei ole üldse imelik, jätka ikka samas vaimus. 🙂

  15. Minu arust ei ole selles küll midagi imelikku, ise võtan ka tihti midagi näksimiseks kodust kaasa, et iga päev ei peaks loengute vahel poodi jooksma. Seda teevad ka paljud minu kursakaaslased ja meil on see kõigi jaoks täiesti tavaline, ei vaata keegi kuidagi imelikult. Eks oma osa selles on ka faktil, et meie instituudis mingi sööklat/kohvikut pole ja kuigi pood on väga lähedal, siis ikkagi ei ole tahtmist iga päev sealt süüa osta.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.