#100blogipäeva 2/100 – blogimine kui kogukond

Eile õhtul oli ülimalt hea meel näha, et päris mitmed blogijad on Heidi algatusega liitunud. Minu igapäevaselt jälgitavate blogijate hulgast on aktsioonis veel:

Elari, Hiie-Liin, Maris, Annaliisa, Miina ja Gätly

Kindlasti lisandub lähiajal veel teisigi blogijaid, kes kaasa lööma hakkavad. Andke endast aga julgelt teada. 🙂


Täna räägiksingi aga hea meelega lähemalt blogimisest kui kogukonnast.

Kui ma ligikaudu aasta tagasi blogimisega alustasin, oli mu eesmärk suurendada teadlikkust LCHFi kohta. Ma poleks kunagi osanud oodata, et blogimisega kaasneb nii palju muud uut ja huvitavat. Minu blogi on suhteliselt vähe tuntud, kuid siiski tunnen ennast osana blogikogukonnast. Mulle pole blogi kaudu avanenud eriti suuri võimalusi ja mu blogi pole leidnud kajastamist laiemas meedias, aga ausalt öeldes ei igatse ma neid asju ka taga. Mulle meeldib, et igaüks linnas ei tea mu nägu ega jälgi mu tegemisi. Mulle meeldib minu privaatsus. 🙂 Pean olulisemaks hoopis häid inimsuhteid, mille blogi kaudu leidnud olen.

Olen leidnud hulgaliselt uusi sõpru ja mõttekaaslaseid, nii teiste blogijate kui ka kommenteerijate näol. Mõnedega suhtlen harvem, teistega tihemini, kuid siiski tunnen, et mul on nii palju inimesi, kelle käest nõu küsida, kellega jagada muresid ja rõõme. Mu elus on rohkelt inimesi, kellele sport ja terviseteemad pole eriti südamelähedased. Vahel võib minu pidev jutustamine võistlustest, jooksmisest, söögist ja tervislikkusest neile lihtsalt pinda käima hakata. 

Blogiga seotud rahvaga on lugu aga vastupidine. Kui keegi juba minu tervise- ja trenniblogi loeb, siis on meil ilmselgelt midagi ühist ning jututeemasid jagub. Mul ei ole mingit probleemi leida endale trenni- ja jooksukaaslasi, kui ma seda vaid soovin. Ning veelgi enam: sport ühendab. Ma tunnen end uute inimestega suhtlemisel kuidagi eriti vabalt, kui jõuame teemani sport. Tegelikult olen ma üpris reserveeritud ja kinnine inimene ning mul on vaja aega, et inimestega vabale tasemele jõuda. Toon mõned näited.

Kui ma esimest korda Heidiga kohtusin, siis arvake ära, mida me koos tegime? Jooksime otseloomulikult. 🙂 Lihtsalt sörkisime mööda Tartut ringi ja jutustasime nagu vanad tuttavad. Eks ma alguses ikka veidi pelgasin, et äkki ma ei suuda oma mullist välja tulla ning jään liiga tagasihoidlikuks, eriti kuna Heidi on mulle suureks eeskujuks. Tegelikult läks kõik kenasti. Heidi oli esimene inimene, kellega ma just tänu blogile kohtusin. Tõenäoliselt poleks ma temaga muidu üldse kunagi kokku saanudki. Nüüd oleme aga head sõbrad ning augustis sõidan talle isegi Saksamaale külla. 🙂

Kindlasti ei saa mainimata jätta Elarit. Ma ei osa isegi täpset lugu välja tuua, kuidas me tuttavaks saime, aga nüüd jutustame igasugustel teemadel päris tihti ja oleme ka igasugustest üritustest koos osa võtnud. Lisaks on sellel tüübil jube hea huumorimeel, saan päris tihti kõhutäie naerda. 😀

Veel olen blogi kaudu tutvunud Kristeli, Kaisa ja Mariniga. Kristeliga oleme nüüdseks käinud koos mitmetes (jooksu)trennides, jutustanud niisama ja elame üksteise tegemistele kenasti kaasa. Kaisaga olen kohtunud vaid paar korda, kuid tegu on ühe äärmiselt sooja ja armsa neiuga. Olümpiajooksu kannatused ühendavad meid vist igavesti. 😀 Marinit näen tihti spordivõistlustel ning tema naeratus ja energiline olek on lausa nakkavad. 

Lisaks veel mitmed ja mitmed inimesed, kellelt jooksuvõistlustel saan patsutuse õlale ja head sõnad rajale kaasa, näiteks Miina ja Sven. Ja otseloomulikult kõik teie, kallid lugejad, kes te mulle virtuaalselt kaasa elate ning edu soovite – te olete hindamatud! 🙂 Olen väga rõõmus, kui saan järjekordse kommentaari, sõnumi või e-maili mõnelt lugejalt, kes annab mulle teada, et olen oma tegemiste või postitustega innustanud ka teda liikuma parema tervise ja elu poole. Või kui mõni minu poolt armastatud blogija jätab mõne Insta-pildi või blogipostituse alla sooja kommentaari. Või kui keegi ütleb mulle, et olen talle eeskujuks. See kõik tähendab mulle palju.

Foto: heartifb.com
Foto: heartifb.com

Siinkohal on paslik meelde tuletada, et alati on oodatud ka teie mured, mõtteavaldused ja muud kirjad, kui tunnete vajadust kellegagi (ka tervise- ja spordiga mitteseotud) teemal rääkida. Minu postkast on avatud. Te aitate mind nii palju ning olen alati valmis ka omapoolset panust andma. Kõik minu kontaktid leiad siit


Nüüd aga lõunat valmistama, koera jalutama, jooksma ja muid igapäevaseid toimetusi tegema. Soovin sulle ilusat päeva jätku. 🙂

Announcement / Teadeanne

(In English, for Estonian translation scroll down. / Eespool ingliskeelne tekst, eesti keeles lugemiseks keri veidi allapoole.)

Photo by M. Partei
Photo by M. Partei

My dear readers, I have the great pleasure to announce that from tomorrow, the 1st of June 2014, my blog will be written in Estonian.

 

There are many reasons for this change. The most important ones:

1. Most of my current readers are Estonian.

Site stats shows that the vast majority of clicks and views come from Estonia. The survey I put up showed that almost 90% of you would like to read this blog in Estonian instead of English. Plus, I have had many people write to me on social media, via e-mails etc that they would like to read my blog if it wasn’t in English.

2. I’m currently writing for everyone but actually not for anyone.

I write in English because a lot of people in the world understand English. But at the same time: I don’t have that many international readers. I had more when I was practicing LCHF since my LCHF community was from Sweden, USA and Canada. But now that they’ve left… Why am I still writing in English? To all of my internatinal readers: I’m terribly sorry you won’t be able to read my blog anymore. My InstaGram will still be mostly in English, so if you want, you can follow me there. We can still be friends. 🙂

3. I no longer have a niche.

I’ve studied marketing and I know a little bit about life. Trying to please everyone is not a good strategy. I’d rather have a niche. My niche used to be LCHF, now it will be Estonians.

4. Estonian is my mother tongue.

It will be easier to write in my mother language. I will no longer have to use any vocabularies to translate kohupiim, keefir or sült or explain stuff only Estonians understand. Fun! 😀

 

These are the main reasons. I hope everyone understands my decision. And if you don’t like it: let me know, I’d like to know how many old readers I will lose. But it’s decided and done. From now on, new posts will be in Estonian and the rest of the page is also translated. I will NOT be translating old posts and recipes, you can still reach and read these in English.

 


 

Mu kallid lugejad, mul on suur au teatada, et alates homsest, 1. juunist 2014. aastal, ilmuvad postitused siia blogisse EESTI KEELES.

 

Selle muudatuse taga on mitmed erinevad põhjused, kõige olulisemad on aga järgmised:

1. Enamik mu praegusest lugejaskonnast on eestlased.

Nii WordPressi statistika kui ka küsitlus, mille hiljuti siinsamas blogis läbi viisin, näitasid, et 75–90% mu lugejatest tahaksid seda blogi lugeda eesti keeles. See on väga suur enamus. Peale selle on mulle nii sotsiaalmeedia kui e-mailide vahendusel teada antud, et nii mõnedki inimesed tahaksid mu blogi lugeda, kuid keelebarjäär on takistus. Nüüd siis enam mitte. 🙂

2. Ma kirjutan kõigile, aga mitte kellelegi.

Inglise keeles kirjutamise põhjus seisnes suuresti selles, et väga suur osa maailma rahvastikust oskab inglise keelt. Samas pole mul just väga palju rahvusvahelisi lugejaid: ligikaudu 25% klikkidest minu blogile tuleb välismaalt, kuid ilmselgelt on osa neist välismaal elavad eestlased. Mu blogil oli palju välismaalastest lugejaid siis, kui alles blogimisega alustasin ja LCHF-i harrastasin. Enamik mu LCHF kogukonnast oli Rootsist, USA-st või Kanadast. Nüüd nii mõnedki neist mu blogi enam ei loe. Seega: miks jätkata inglise keeles? Mul on väga kahju, et kaotan oma rahvusvahelised lugejad, aga mingi otsus tuli langetada. Mu InstaGram saab jätkuvalt olema valdavalt ingliskeelne.

3. Mu blogil pole enam nišši.

Ma olen ülikoolis õppinud turundust ning tunnen veidi ka elu, seega ma tean, et püüe kõigile meele järele olla ei ole hea strateegia. Varem oli mu nišš LCHF, nüüd olete selleks teie, eestlased. 🙂

4. Eesti keel on mu emakeel.

Ma tunnen end üpris vabalt ka inglise keeles kirjutades ning armastan ka seda keelt väga, kuid eesti keel on siiski mu emakeel. Ei mingit sõnaraamatust kohupiimale, süldile ja keefirile tõlke otsimist, ei mingit pikemat seletamist, mis need üldse on, sest eestlased ju teavad seda. 😀 Peale kõige on eesti keel on ilus keel!

 

Need ongi peamised põhjused, miks ma sellise suure muudatuse ette võtsin. Jah, ma kaotan nüüd korraliku hulga lugejaid, kes eesti keelest ei mõika ei ööd ega mütsi, kuid loodetavasti lisandub ka hulgaliselt uusi lugejaid. Kui Sina oled üks neist, anna sellest teada kommentaarides! 🙂

Kõik vanad postitused jäävad ingliskeelseks, neid ma tõlkima ei hakka. Kõik muu (lehed, kategooriad, üldine kujundus, uued postitused jne) aga muutub või on juba muutunud eestikeelseks.

Loodan, et naudid mu blogi lugemist ka eesti keeles. 🙂

Categories Muu