Muu – Lehekülg 21 – Nourish, Train & Flourish

Eile lõin ma kokku oma eelmise kuu kulud ja tulud ning kui ma nägin summat, mis mul puhtalt toidule kulus, siis hakkas mul natuke halb. 😀 Mäletan väga hästi, et tudengipõlve alguses hoidsin ma meeletult kokku ning suhtusin ka toidule raha kulutamisse väga kaalutlevalt. Olgugi, et hinnatõus on 3,5 aastaga märgatav olnud, olid siiski minu tollel ajal minu kulutused toidule palju väiksemad. Nüüd olen hakanud vabamalt võtma ning ausalt öeldes ei jälgi nii pingsalt toidule kuluvat raha. Aga sellegipoolest on mul nippe, kuidas toidupoes kokku hoida ning seejuures saada täitsa tervislikku kraami. 🙂

Nipp 1: jälgi kilohinda.

Mina jälgin poes peaaegu kõikide asjade kilohinda, aga tean, et paljud inimesed võtavad lihtsalt seda, mis neile meeldiv tundub. Kilohinda jälgides saab aga tunduvalt kokku hoida. Näiteks õunte kilohind võib varieeruda mitu korda ning mul pole küll vahet, kas söön mingit 50-sendise kilohinnaga Poola õuna või 3–4 korda kallimat ja ilusama välimusega õuna.

Nipp 2: vali soodsamad asendustooted.

Selle asemel, et hingehinda maksvat Luunja kurki, lehtsalatit ja läikivat tomatit osta, vali (kodumaine) kaalikas, porgand ja kapsas, mis ei maksa peaaegu mitte midagi ning täidavad sama hästi kõhtu. Valmigu neist siis salat, hautis, supp või ahjuroog – kõik variandid on kindlasti odavamad ning seejuures täitsa tervislikud. Hommikukrõbinate asemel vali nt kaerahelbed, millest ise putru keeta. Puder on kindlasti ka odavam kui võileivad. Kallite jogurtite asemel osta keefiri ja sega sinna maitse järgi marju või moosi (mis õnnestub sul äkki vanaemalt tasuta saada!). Pane oma pea tööle! Odav toit ei pea tähendama kiirnuudleid.

Nipp 3: pakend maksab.

Pakend võib toote hinna kõvasti ülespoole ajada. Tetrapakis piima asemel vali kilepakend. Teraviljaletis vali värvilistes pappkarpides hommiku- ja pudruhelveste asemel kõige lihtsamas kilepakendis toode. Juba pakendatud porgandite kilohind on 2 korda suurem kui lahtistel porganditel. Pikas perspektiivis võid igas kuus niimoodi tegutsedes mitmeid eurosid kokku hoida, aastas aga juba mitmekümneid.

Nipp 4: vali soodne pood.

Vähemasti mulle tundub, et kõige soodsam kett on Maxima. Mul on suhteliselt suva, mida sellest poeketist räägitakse: kui ma saan oma igapäevased asjad sealt kõige soodsamalt kätte, siis sealt ma need ostangi. Leia endale logistiliselt sobivad poed, võrdle oma enimostetud kaupade hindu ja langeta otsus teadlikult.

Nipp 5: jälgi sooduskampaaniaid.

Ma ei ütlegi, et sa pead kogu oma vaba aja sisustama sooduspakkumiste uurimisega 😀 , aga hoia oma silmad lahti. Paljusid asju saab osta “ette” ära, näiteks kuivaineid, kohvi-teed, sügavkülmutatud tooteid või liha (säilib sügavkülmas päris kaua).

Nipp 6: vaata alumisele riiulile.

See nipp töötab tihti väga hästi! Poed paigutavad tavaliselt kõige soodsama toote alumisele riiulile ning kallimad tooted silmade kõrgusele, sest tavaline ostja ei viitsi alumisele riiulile vaadata ning valib midagi sealt, kus tal see mugavalt silma alla jääb. Miks paigutatakse igasugused maiustused hästi silma alla sattuvasse kohta? Eks ikka selle pärast, et sina neid ostaksid. 😉

Nipp 7: ära karda subprodukte.

Ma tean, ma tean: osad lugejad juba kisavad, et “appi, kui rõve.” 😀 Tegelikult on igasugused subproduktid aga väga hea viis raha säästa, kui liha tahaks süüa, aga rahakott puuga seljas ei ole. Maks, süda, kops, neerud – kõik on täiesti söödavad asjad, kui neid valmistada viitsida. Süda maitseb täpselt nagu tavaline tailiha, on väga odav (a la 2€ kg) ning kusjuures ka väga rasvavaene ja valgurikas. Jäta eelarvamused kõrvale ja proovi.

Nipp 8: liha on kallis: mõtle loovalt!

Eelmine punkt läheb sellega väga hästi kokku. Aga veel: kanafilee kilohind on umbkaudu 6€. Ostes terve broileri, on kilohind vist midagi 2,5€ kanti. Jah, mingi osa tervest kanast on luud, aga siiski on sääst märgatav. Osta terve kana, tükelda ära, pane sobivates portsudes sügavkülma ning sulata vastavalt vajadusele lahti. Kuigi osad inimesed kahtlevad hakkliha kvaliteedis, siis mina julgen seda küll osta: jälgi ainult koostist, et tegu oleks tõesti lihaga, mitte mingi seguga.

Nipp 9: kasuta nimekirja ning ära osta impulsiivselt.

Poodi mine nimekirjaga ja osta seda, mida sul päriselt vaja läheb. Niimoodi väldid ka ohtu, et ostad midagi topelt, selle kehtivusaeg saab läbi ning pead lihtsalt “raha” ära viskama.

Nipp 10: planeeri oma menüüd.

Menüü planeerimine ei aita ainult kaalu, vaid ka kulusid kontrolli all hoida. Kui sul on igaks päevaks vähemalt mingi idee, mida sa süüa teed, siis väldid jällegi toidu äraviskamist ning impulsiivseid oste toidupoes ning hoiad automaatselt raha kokku.

Nipp 11: õpi süüa tegema, söö vähem väljas ning võta oma toit tööle/kooli kaasa.

Valmistoit ja väljas söömine on pea alati kallim kui ise kokkamine. Minu tüüpilise kodukootud sooja lõuna hind on kindlasti kordades väiksem kui poest ostetud valmistoidul. Lisaks saan ma ise kontrollida, mida ma sinna sisse panna tahan. Hea nipp on kooli ja tööle oma toit ise kaasa võtta ning vältida (iga päev) kuskil väljas söömist. Kui päevapraad maksab enamasti 3€ või rohkem, siis kuu ajaga kulub sul väljas lõunatamisele juba 60+€. Mõtle sellistele asjadele.

Nipp 12: soe jook termosega kaasa.

Kuigi ma ise üldse kohvi/teed ei joo, siis ma näen, kuidas tudengid iga päev papist kohvitopsiga ringi käivad. Osta endale normaalne termos ja võta soe jooks kodust kaasa. Kui igal tööpäeval vähemalt topsitäis take away kohvi juua, siis kulub sul vähemalt 20€ kuus, mille saaksid väga kenasti kokku hoida. Aastas teeb see 12×20=240€. Mida head Sina 240€ teeksid? 😉

Nipp 13: kasuta oma lähedasi julmalt ära. 😀

Siinkohal mõtlen ma seda, et kui su vanemad/vanavanemad elavad maal, siis äkki on sul võimalik neilt tasuta toidukraami nagu juurvilju ja hoidiseid saada. Vähemalt minu ema topib mul küll iga koduskäigu järel kottide kaupa moosi, hapukurki, kartulit, sibulat ja külmutatud koduseid marju Tartusse kaasa. 😀 Või äkki on sul mõni tuttav, kellelt sellist kraami soodsamalt ja kodumaiselt saada? Jällegi: pane oma pea tööle.

Ma ei ütlegi, et kõik peavad elama nagu totaalsed ihnuskoid ning igat senti lugema: see poleks enam päris normaalne. 🙂 Tuleb ikka inimeseks jääda ja elu nautida. Aga kui iga kuu lõpus ikka näpud täitsa põhjas on, siis võib-olla on tore mõni neist nippidest kasutusele võtta ja varsti avastada, et on võimalik päris korralik summa iga kuu kokku hoida. Võib-olla ei peagi sa varsti enam kuu lõpus makaronide söömisega leppima. 😉

Kui Sul on mõni hea nipp, kuidas toidupoes raha kokku hoida, siis kirjuta see kommentaaridesse. 🙂

Nagu ma poole sõnaga maininud olen, siis hiljuti kolisin ma pärast kolme ja poolt aastat ühikas elamist sealt ära. Põhjuseid oli palju ning see inspireeris mind siia üht postitust kirjutama, sest vahel mõned lugejad ikka pärivad minult ülikooli ja ühiselamu kohta. Räägin siis lähemalt plussidest ja miinustest. Elasin Tartus Narva mnt 25 ühiselamus (aga peaaegu täpselt samasugune on ka Narva mnt 27). Olenevalt linnast ja ühiselamust mõned punktid siin paika ei pea, aga üldine pilt minu silmade läbi on selline. 🙂

Plussid:

+ hind

Põhiline pluss, mille tõttu ma üldse ühiselamu 2011. aastal valisin ja miks ma sinna nii kauaks jäin. Kui sul pole võimalik mitme sõbraga suurt korterit jagada, siis ühika hind võidab.

+ asukoht

Mina elasin küll Tartu Ülejõe linnaosas, aga olin kesklinnale väga lähedal. Raekoja platsi oli minu kodust vist umbes 5 minutit kõndimist. Kõik oluline on lühikese jalutuskäigu kaugusel. Enamasti ei kasutanud ma Tartus liikumiseks üldse mingit transporti ning sain kõik maad liigutud jalgsi ja kiiresti.

+ hinna ja asukoha suhe

Elada selle hinna eest (keskmiselt natuke alla 100€ suvel ja paarkümmend eurot üle 100€ talvel) praktiliselt kesklinnas on väga hea diil. Trust me.

+ möbleeritud toad

Ühiselamusse kolides on seal kõik eluks vajalik mööbel olemas. Kaasa pead tooma tekid-padjad ja toidunõud ning potid ja pannid, aga sõna otseses mõttes mööblit sul osta vaja ei ole. Näiteks oma praegusesse elukohta kolides pidin ostma asju, millele ma varem kunagi isiklikku raha kulutanud pole, näiteks voodi ja riiuli. Ühikasse minnes on kõik sellised asjad sind juba ootamas.

+ lähedus õppehoonetele

Ühiselamud asuvad reeglina mitmete õppehoonete lähedal. Minul oli ühikast majandusteaduskonda umbes 4–5 minuti tee. Kui on vaja hommikul kella kaheksaks kooli jõuda, siis on see väga kasulik, kui sa ei pea kuskilt pärapõrgust jalgsi või ülerahvastatud ühistranspordiga matkama hakkama. Tore on ka kodus lõunal käia, kui loengute vahel on näiteks 45 minutit või rohkem aega.

+ turvalisus

Tegin tihti nalja, et minu ühikatoas võiks suuri varandusi hoida, sest minu tuppa ja minu asjadeni pääsemiseks tuleb läbida 5 lukustatavat ust. Võõraid ühikasse kolama väga tihti ei satu, aga siiski ei tasu oma asjade hoidmise ja uste lukustamistega hooletu olla, sest sealgi on varguseid ette tulnud. Ettevaatus ennekõike.

Miinused:

– privaatsuse puudumine

Kui sa elad kahekohalises toas nagu mina elasin, siis eksisteerib pidevalt sinu kõrval teine inimene. Üldiselt pole sellel midagi niiiii väga viga, aga vahel tahaks üksi olla, privaatsust nautida ja mitte kellegi teisega arvestada. Ühikates on ka ühekohalised toad olemas, mis on vaid natuke kallimad kui elada kahekohalises toas. Soovitan alguses kolida kahekohalisse tuppa ning seejärel esitada avaldus ringikolimiseks. Ühekohaliste tubade saamise järjekord on kuskil 1–1,5 aastat pikk. Mina avaldust ei esitanud. Kahetsen.

– reeglid

Sul ei või olla koduloomi. Külalised peavad olema lahkunud kella 23ks. Keegi ei tohi su toa põrandal ööbida. Sa pead tegema 2 korda aastas boksis suurpuhastust ja siis selle majajuhatajale ette näitama, kes ikka vingub asjade üle, mis olid seal valesti juba enne sinu sissekolimist (kui vannitoa põrand oli rikutud enne sinu sissekolimist, siis mida sa nüüd tegema peaks, põranda välja vahetama või?). Ja nii edasi. Ja nii edasi…

– naabrid ja toakaaslane

Sinu boksis (2 tuba + köök + vannituba ja WC) elab peale sinu veel kolm inimest ning sa jagad 24/7 kellegagi tuba. Kui sa nende inimestega klapid, siis võib elu päris lill olla. Kui aga juhtub, et te olete liiga erinevad inimesed, siis võib nii välja kukkuda, et sa ei taha üldse ühikas olla.

– erimeelsused

Eelmise punktiga tugevalt korreleeruv punkt. Erimeelsused on kerged tekkima, kuna ühte boksi ja tuppa võib kokku sattuda täiesti omavahel sobimatu seltskond. Kui üks arvab, et toad ja ühispinnad peaks olema puhtad ja korras, aga teise jaoks on kaos täiesti aktsepteeritav, siis see esimene tunneb end suhteliselt ahistatuna. Mina olen selles olukorras olnud. Ühikas elamine on mind õpetanud toleererima kerget korralagedust (toakaaslase poolt mina ju korrastada ei saa), aga pidevas segaduses ma elama ei õppinud. Lisaks on suur jama see, kui üks toakaaslane tahab igapäevaselt kella viieni hommikul üleval olla ja toas tšillida, teine tahaks aga kell 6 hommikul juba ärgata. Öösel üleval olles, kui teine toas magada tahab, oleks loomulik minna kööki ja istuda seal, aga kahjuks pole see kõigile nii iseenesest mõistetav…

– akende pesemine

Esmasel lugemisel on see punkt tõeliselt imelik. 😀 Point seisneb selles, et kui majajuhataja tuleb suurpuhastust üle vaatama, siis peavad olema pestud aknad ka väljastpoolt. Minu tuba asus 7. korrusel. Lahti käib üks meetrilaiune aken ning teise meetrise poole pesemiseks peab pooleldi aknast välja rippuma ja riskima allakukkumisega. Kui aken on pesemata või pestud halvasti, siis üürileping ei pikene. Täiesti haige reegel! Selle vastu on protestitud aastaid, muutunud pole aga midagi.

– puudub ahi ja normaalne köök

Ühiselamus (vähemalt minu omas) olid köögid miniatuursed. Kahekesi korraga seal toimetamine on paras peavalu. Lisaks puudub ahi, millega paljusid (tervislikke) toite valmistada. Tase on ka see, et nelja inimese peale on jagada üks külmik, mis tähendab, et kogu oma kraami peab mahutama ühele külmikuriiulile. Kui mitte kogu aeg valmistoitusid süüa ja tahta tervislikku värsket kraami osta, siis peab arendama erioskuseid, et kõik vajalik kappi mahutada. Sügavkülmast ma üldse rääkima ei hakka…

Kokkuvõttes ütleks ma nii palju, et alguses tasub ühikasse elama asuda küll. 🙂 Seejärel panna end järjekorda ja kolida ümber ühekohalisse tuppa, kolida erakorterisse sõpradega koos või leida hea hinnaga korter ning elada üksi. Suvel on hinnad nii laes, kuna nõudlus on uute tudengite saabumise tõttu väga suur ning kõik vabad korterid lähevad nagunii nagu soojad saiad, seega saab küsida kõrget hinda. Koli talvel, kui hinnad on natuke paremad. Ühiselamus saab hakkama, aga kindlasti pole see ideaalne variant. Mingid väiksed asjad hakkavad lõpuks nii närvidele käima, et tahad võib-olla sealt ära saada. Hetkel olen ma korterikaaslase ja uue korteriga rahul ning õnnelik. Oma tuba on ikka midagi muud kui kogu aeg kellegagi oma isikliku ruumi jagamine. 😉

Rubriik: Muu

Tervislikult ja soodsalt: kuidas toidupoes kokku hoida?

Ühikaelu plussid ja miinused