Narva Linna Jooks 2024

Narva ja kuum ilm – see on reegel, mida enam naljalt ei muuda. Selle aasta ilmaennustus järgis reeglit. Ennustus oli 27 kraadi ja osaline pilvisus. Õnneks pilvi anti rohkem kui lubatud. Poolmaratoonarite teekond kulges peaaegu täielikult kaitsva pilveloori all.

Aga alustame kaugemalt. Reede veetsin härra Jooksjaga Käsmus tööd tehes ning ilusat ilma ja vaateid nautides. Õhtul nimelt toimus seal härra Jooksja tööandjafirma suur juubelipidu ühes etteastete ja Smilersiga. Oli meeleolukas õhtu, mille lõpetasime südaöö paiku, sest järgmisel päeval oli Võsu ranna asemel plaan päikest ja kuuma “nautida” Narvas jooksurajal.

Kaalusime üht- ja teistpidi, kas üldse sinna sinna kuumalainesse poolmaratonile. Nädala sees käis mitu korda mõte läbi, et äkki ei läheks? Aga kuidas ma ei lähe? Minu Narva. Seal jooksin oma esimesel jooksuvõistlusel 2013. aastal ning täpselt 10 aastat tagasi jooksin Narvas oma esimese poolmaratoni. Mis mõttes ma ei lähe seda aastapäeva tähistama? Rääkimata sellest, et Narva on kuidagi nii hea vaibiga jooksuüritus. Hästi korraldatud, toredate kaasaelajatega, alati huvitava rajaga. Ükskõik kui kuum ja raske poleks olnud, kunagi ei sõida sealt ära mõttega, et oli mõttetu tulek. Alati on hea tunne.

Seega tuli end vähem kui 6 tunni une pealt üles raputada, väike kiirpuder sisse kallata ning kell 6.30 teele asuda. Uni niimoodi murdis, et jube. Aga 8.40 olime Narvas pargitud ja võtsime suuna stardipaika. Juba oli väljas 21 kraadi ning maikaga jahe ei hakanud. Kahjuks.

Inimesi oli veel kell 9 ülivähe. Natuke võttis kõhedaks, et kas tõesti nii vähe ongi? Leidsin oma #mariseinglite pundi üles ja läksime koos soojendusele. Jalg jumala tühi. Mitte midagi polnud seal sees. Aga no mis sa teed? Plaan oli paigas. Pulsi järgi. Vähemalt pool maad alla 165 ja edasi alla 170. Sellega võiks enam-vähem ellu jääda isegi selles kuumas ja niiskes.

Stardikoridoris olles kuulasime linnapea kõnet ja saime omajagu itsitada, kui ta 23-kraadist sooja ilma ideaalseks jooksuilmaks nimetas. Naljanina! Soojenduse treener pani endale teadmata hea killu maha, kui kerepööreteni jõudes manitses, et naabrit ei tohi segada. Narvakad peaksid juba teadma, et naabrit ei tasu torkida.

Lõpuks kell 10 kõlas stardipauk. Enne sai särk, müts ja juuksed korralikult märjaks kastetud, et keha maksimaalselt jahe hoida. Hoidsin pilgu tugevalt pulsikellal ja üheskoos Kairega hakkasime minema. Juba teisel kilomeetril ütlesin talle, et pean tempo natuke allapoole võtma, pulss kisub liiga kõrgeks. Ta jäi siiski minuga, meie tempo stabiliseerus ilusti 6:00 ümber ja niimoodi me muudkui neid kilomeetreid võtsime.

5 km: 29:53, 5:59 min/km, 343. koht

Joogipunktid olid umbes iga 3,5 km tagant. See oli ka enam-vähem maksimum, millega sellises ilmas kannatab ellu jääda. Kreenholmi lõik oli ikka äge ja eriline, täpselt nagu 5 aastat tagasi, aga kahjuks ei õnnestunud sealt kaht veetopsi kätte saada, oli vaid üks poolik. Sealt sain napilt suu niisutatud, kuid pea ja keha jäid jahutamata. Ees ootas pikk keriv tõus ja ma tundsin selgelt, kuidas hakkan üle kuumenema.

Kuskil vanalinna kandis möödus meist Grete, aga meil polnud jõudu ega plaani kaasa minna. Kaire utsitas, et ma läheks. Pidin talle teada andma, et mul on pulss 169, seega ma ei lähe kuskile. Vaikselt hakkas tulema ka allamäge lõigukesi, mis aitasid oma 165 juurde tagasi tulla, aga üldiselt hakkas päris raskeks minema.

10 km: 30:00, 6:00 min/km, 345. koht

Kõige raskem lõik oli minu jaoks 12.–15. kilomeeter. Olime vanalinnast väljas, rühkisime Äkkeküla suunas ja ma sain täitsa otsa. Praktiliselt tundsin juba haamri lõhna, sest kilomeetrid ja minutid nii venisid. Olin juba valmis, et nüüd on varsti pidu läbi.

15 km: 30:23, 6:05 min/km, 337. koht

Jõudsime Äkkeküla spordibaasi, nägin temperatuuritablool kraade 26.8 ja võtsin ära oma teise geeli. Lugesin juba 13. kilomeetrist oma peas kilomeetreid. 8 minna. 7 minna. Nüüd 6 minna. Kõik teed ja lõigud olid nii tuttavad, sest läbi aastate on erinevad võistlustrassid neis kõigis juba käinud. Sellel aastal oli üks huvitavamaid radu, kus ei hakanud igav ja tõusud olid joostavad. Sellist jookseks järgminegi kord.

Jõudsime suvilate ja aiamaade rajooni taha ja minna oli juba vähem kui 5 kilomeetrit. Kofeiiniga geel äratas üles, rada hakkas vaikselt suunaga allapoole kerima ja pea läks jälle selgemaks. Nüüd olime juba jupp aega anaeroobse piiri peal kütnud ning tempo püsis ühtlane, ikka 6:00 kandis. See kohutav haamriohus lõik jäi seljataha, sest Kaire vedas mind sealt läbi. Üksi oleksin ilmselt leinama jäänud. Aitäh, Kaire, sinu peale saab alati loota!

Jäi viimane joogipunkt kalmistu juures. Sealt sain kenasti oma kaks topsi vett kätte, aga korraga oli mul Kaire tagant kadunud. Vaatasin ikka tahapoole ja nägin, et ta vehib, et mingu ma edasi. Mis mõttes? Koos pidime ju minema. Aga ta hakkas ikkagi vapralt mulle järele tulema ja kilomeetriga olime jälle koos. Ootasin jupp aega, millal juba alla jõe suunas pöörame, sest siis on vaid 2 km jäänud. Lõpuks see hetk tuli. Saime headelt kohalikelt uuesti kastmisvoolikust jahutust ja hakkasime finiši poole uhama. Tempo vaikselt muudkui keris.

20 km: 30:26, 6:05 min/km, 330. koht

Lõpuks olime jälle bastionimüüri ääres ning vähem kui kilomeeter jäi minna. Olime just möödunud ühest neiust, keda kiirabiautosse sätiti, seega ettevaatlikkus oli sees. 500 meetrit enne lõppu oli veel viimane joogipunkt (korduv rajalõik), aga sealt ei võtnud enam muidugi midagi. Tundsin, et Kaire on täpselt seljataga, vaatasin kella ja juba finiš paistiski. Tehtud!

Finišis sätiti järgmist jooksjat raamile ja kiirabisse. Ikka juhtus asju seal rajal. Meie punt aga oli kenasti ja tervelt kohal. Vahetasime esimesed mulje ja sättisime end Joaorus jõkke suplema. Nii hea ja värskendav. Tõdesime taas, et olgu need ilmavingerpussid millised tahes: Narva tasub alati tulla.

Kokkuvõttes:

  • Aeg (neto): 2:06:39
  • Distants: 21,1 km
  • Keskmine tempo: 6:00 min/km
  • Keskmine pulss: 166 l/min
  • Max pulss: 177 l/min
  • Koht: 333/493
  • Koht naiste seas: 69/144
  • Koht N vanusegrupis: 41/87
  • Jooksu dünaamika:
    • Sammu tihedus: 171 s/min
    • Sammu pikkus: 0,97 m
    • Vertikaalne ostsillatsioon: 9,1 cm
    • Vasakul jalal 51,2% ja paremal jalal 48,8% ajast

Lisa kommentaar

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.