Kodublogis on viimasel ajal kahetsusväärselt vaikseks jäänud. Viimased postitused ilmusid augustis ja sellest ajast saati on väga palju vett merre voolanud. Augustis jäin ma korralikult haigeks, nagu enamik lugejaid ilmselt teab. Siis lahkus Postimehest minu portaali toimetaja. Tema uues töökohas vähemalt esialgu blogiformaadis artiklite vastu huvi ei olnud ning teiste artiklite jaoks uurimistöö tegemise ja kirjutamise jaoks mul lihtsalt pole piisavalt aega. See lahendas ära samaaegselt minu kaks muret: et peaksin vähem töötama ja rohkem puhkama ning minu dilemma seoses Postimehe kollektiivi kuulumisega viimase aja uudiste foonil. Postimehes ilmus pooleteise aasta jooksul minu sulest kokku 40 artiklit ja olen selle aja eest väga tänulik, sest selle tööotsata ma kindlasti nii tihedalt koduteemadel postitanud ei oleks. 🙂 Nüüdsest kirjutan koduteemadest ainult oma blogis. 

Mis siis vahepeal teinud oleme? Ausalt: ise ka enam ei mäleta, sest neid asju on ikka väga palju olnud, seega hoiatus: postitus tuleb pikk ja ilmselt mitmeosaline. Hakkame järjest meenutama. 

Lubatud ajaks ehk augusti lõpuks saabus meie tellitud leiliruumi uks. No on ikka ilus küll, mis ma muud oskan öelda. Selle raha eest ust rohkem kui küll. Paigaldus läks päris kenasti ja isegi põranda alumise serva suutsime viisakalt ära lahendada. Liistud said nii sisse- kui ka väljapoole paika ja mina tegelesin septembris valgete liistude liitekohtade akrüüliga täitmise ja viimase ülevärvimisega. Sellega saigi saun päriselt PÄRISELT valmis. Aga kasutada me teda ikka ei saa, sest ootame ventilatsiooniseadet. 

Ventilatsiooniseadme tellimiseks seadsime sammud messile Ehitus ja Sisustus, mis toimus oktoobrikuu keskel meie jaoks hästi mugavalt Tartus. Kindel plaan oli oma kodu ventileerima panna soojus- ja niiskustagastustega ning CO2, temperatuuri ja õhuniiskuse anduritega kodumaine Airobot. Messil nendega suheldes saime oma mõttele veelgi kinnitust. Nüüd on neil väljas uus ja väiksem laemudel, mis sobib väga kenasti väiksematele eluruumidele (kuni 120 m2) nagu korterid, kuid on kõigi samade osadega nagu varasemad suured ja võimsamad seinamudelid, lihtsalt tunduvalt soodsama hinnaga. Messipakkumine oli veelgi parem. Seega sai samal päeval seade ära tellitud ja nüüd ootame selle valmimist. Tähtajaks anti 2019. aasta lõpp, seega annab veel oodata. Kuna keegi nagunii küsib, siis seade koos soovitud niiskustagastusega lisaga maksis ca 2000 eurot. Lisaks peame kuskilt soetama paigalduse teenuse.

Oktoobris saabus meie majja viimaks, pärast väga pikka ootamist ja venitamist ka kolmefaasiline elekter. On ikka hea tunne küll, kui ei pea pidevalt mõtlema, mis seadmeid tohib korraga sisse lülitada, et ülekoormus kaitset välja ei lööks. Elektrik valmistas ette arvesti uue asukoha, härra Jooksja vedas ära uue viie soonega kaabli maja peakaitsmeni ja elektrik korrastas korteri elektrikilpi. Kokkulepitud päeval tuli Elektrilevi ja vahetas arvesti ära. Palju kooskõlastamist ja kokkuleppimist eri poolte vahel, aga saime lõpuks selle asjaga ühele poole. Arvesti vahetuse eest küsis Elektrilevi ca 40 eurot, elektriku töö ja töövahendid olid vist 100 euro kanti. Isegi odavalt saime hakkama.

Oktoobris jõudsime koos minu vanemate ja vennaga ühel kenal laupäevakul lõpuni ära värvida kõik seinad, mis vajasid veel viimaseid kihte. Tõele au andes pidin ma lõpuks siiski neid novembris enne põrandate pruuni kattepaberi alt vabastamist korra veel värvima, aga see töö läks juba kiiremalt. Samuti ootab viimast värvikihti veel köögi laudissein, kuhu ma kuidagi ruumipuuduse tõttu jõudnud pole. 🙄 Novembri alguses parandasin veel esiku krohvitud seina, mis oli kuidagi äärmiselt ebaühtlane. Proovisin parandusi teha pahtliga, aga see tegi asjad veel hullemaks. Lõpuks päästsin seina ära Vivacolor Special Structure värvilisandiga ning täiesti mati seinavärviga. Küll oli palju peavalu, aga vähemalt nüüd on tulemus enam-vähem viisakas. 

• 

• 

• 

• 

Viimistluse osas  on minu töö olnud loomulikult ka lae- ja põrandalaudade Osmoga viimistlemine. Pintslit ja rulli olen saanud ikka oksendamiseni käes hoida. 😅 Laelaudade osmotamine oli muidugi jälle põnev projekt: 4-meetrised lauad ja väga piiratud vaba ruum nende kuivatamiseks. Pidi taaskord loovalt lähenema ja mingeid kaldpindu välja nuputama, aga mahutasime siiski kõik kenasti ära. Laelauad said juba oktoobris üles ja laes veel korra õlivahaga üle võõbatud ja seega kõik laed valmis (jei!), mis oli isegi veidi ootamatu ajakavast ettejõudmine. Põranda osas sai põrandalaud kööki maha ja esimesena ka viimase Osmo kihi peale, et sinna seejärel juba kööki peale paigaldama asuda. Novembri keskel sai ka kogu ülejäänud elamise põrandatele (v.a esik, seal ei saa põrandalaudu enne paika panna, kui uus uks on kohal ja paigaldatud) viimane Osmo kiht peale rullitud.

• 

• 

• 

Samuti sai minust ühel oktoobrikuu nädalavahetusel (peaaegu) elektrik: olin iseseisev naine ja paigaldasin ära KÕIK valgustid, mis veel paigaldamata olid. Kokku 32 tükki, enamik neist süvistatavad, st meeletult palju juhtmeid ja kvisse ja Wagosid. Elektrit sisse ma loomulikult neisse ei toonud, sest nii iseseisev ma ka ei ole.😅 Sellega tegeleb jõudumööda härra Jooksja. Esikus, köögis ja söögitoas on toimiv valgustus juba olemas, elutuba ja kontor ootavad veel elektritoidet.

• 

• 

Väiksematest töödest olen mina värvinud (tõenäoliselt sadades meetrites) liiste, valmis joonestanud ja ära tellinud korterile uue ukse, ära tellinud ja kätte saanud esiku garderoobi liuguksed ja köögi täispuit tasapinna, lõpuni planeerinud meie köögi.  Liuguksed tulid ikka Liuglevast Uksest ja tasapind Mass OÜst. 

• 

• 

• 

Kui tagasi tulla suurte, kohe tõeliselt SUURTE asjadeni, siis kohe novembri alguses käisime kaubikuga ära Riia Ikeas, et ära tuua köök ja diivan.😍 Veetsime seal terve päeva. Esimese asjana suundusime köögiosakonda. Pikemalt ma aga praegu ei kirjuta, sest köögist tuleb peatselt eraldi postitus. 

• 

• 

Sellel ajal, kui meie kööki komplekteeriti, jõudsime poes veel paar ringi teha. Esimene selleks, et elutoa osakonnast diivanile saateleht saada. Diivan komplekteeriti üpris kiiresti, vist tunni ajaga. Meie valikuks osutus Vallentuna mooduldiivan Orrsta helehalli kattega. Orrsta hall oli mu lemmik kangas ja Vallentuna on vajadusel igatpidi ringitõstetav, lisaks on kõik katted eemaldatavad ja pesumasinas pestavad – mida see hing veel oskab tahta. 

Originaalis on Vallentuna diivani sügavus 100 cm (ühe mooduli laius 80 cm), aga kuna meile elutuppa 3×80 cm diivan koos käetugedega täpselt ei mahu, siis keerasime moodulid ringi ja saime teha 80 cm sügavusega diivani. Nurgadiivani osas on seega kaks 100×80 cm moodulit ja nurga moodustab 80×80 cm hoiukastiga moodul. Lisaks on teises seinas veel üks hoiukastiga moodul, mis ühtlasi on mõnus lebotamise pesa. Selle võttis kohe omaks kiisu. Kui kõik osad kokku panna, mahub kaks inimest ka diivanile magama. Diivan läks maksma veidi alla 900 euro, mis on sellise suuruse ja detailidega diivani kohta minu arvates väga okei hind.

Lisaks tõime Ikeast veel natuke köögikraami ja muid puuduolevaid pisemaid vidinaid. Selles osas peaksime asjadega üpris ühel pool olema, tõenäoliselt on vaja juurde osta veel paar vaipa, et olemine kodusemaks muuta. Mööblist on puudu veel söögilaua toolid: välja valitud, aga tuleb ära tellida, elutuppa kohvilaud ja telekakapp: ühe või mõlemad ehitame ilmselt ise, oleneb, kuidas härra Jooksjaga kokkuleppele saame. Elektroonika osas on puudu veel uus külmkapp, mille valikuga oleme hetkel kahevahel ja ootan musta reedet, et ehk see natuke soodsamalt saada, samuti pole elutoas telekat ja kunagi peaks ära ostma ka kuivati (aga see pole esimene prioriteet).

Mis veel teha on jäänud? Igasuguste lahtiste otste lõpetamine:

• elektripistikute ja lülitite paigaldus esikus, elutoas ja kontoris;
• kõiksugused põranda-, lae-, akna-, ukse- ja nurgaliistud köögis, elutoas ja esikus;
• köögi alumiste kappide sokli paigaldus;
• köögi laudisseina värvimine;
• puuduoleva mööbli ja elektroonika hankimine;
• korteri ukse paigaldus;
• esiku garderoobi liuguste paigaldus;
• söögitoa aknapõsk üles ehitada ja värvida;
• üks suur kuuritäis jäätmeid jäätmejaama transportida.

Suurtest töödest peame enne uut aastat jõudma veel meie privaatsesse trepikotta, kuhu paigaldame oma ventilatsiooniseadme, aga selleks on vaja enne ehitada sinna korralik ja soe lagi, kuhu seade kinnitub. Sellega plaanisime tegeleda eelmisel nädalal, aga köögiga venisid asjad nii palju, et kahjuks trepikoja laeni me üldse ei jõudnudki. Igal juhul on mul hea meel, et mängisime oma ajakava ringi ja saime novembris köögi paika. Usun, et köögi kõige lõppu ehk detsembri keskele jättes poleks me mingil juhul jõuluks valmis saanud, sest köögi kõigi osade paika saamine võttis julgelt paar päeva planeeritust kauem.

Minu asi on kodu tasapisi hubasemaks muutma asuda. Tuleb asuda mitu aastat kogutud kunsti üles riputama ja ehk saab varsti ka kardinad üles panna. 😍 Vaibad on mitmest kohast puudu. Üldiselt tahab kodu nüüd aina enam tähelepanu pööramist detailidele, mis loovad hubasust. Aga see pole (kahjuks) esimene prioriteet, sest hoolega kogutud raha on kulunud viimase paari kuuga väga mitmetes tuhandetes (sest et köök). Nüüd tuleb ülejäänud osaga hästi targalt majandada ja veel paar kuud korralikult säästa, et prioriteetsemad asjad ikka õigel ajal tehtud saaks ja miski raha taha ei takerduks.

Ikka veel tahaks jõuluks oma koduprojektiga valmis saada, kuigi vahepeal tuleb kahtluseuss sisse, sest mingid ootamatud asjad võtavad nii palju aega. Aeg läheb tohutult ruttu ja me oleme lihtsalt kurnatud. Isegi härra Jooksja, kes pidas kogu sellele trallile kaks ja pool aastat nii uskumatult hästi vastu, on lõpuks silmaga nähtavalt surmväsinud ja tervis ei taha enam üldse vastu pidada. 

Kui ma aga eelmisel pühapäeval sain korraks istuda õhtul diivanile, vajuda patjade hunnikusse, nautida põleva lõhnaküünla magusat aroomi ja lihtsalt natukene aega olla mitte midagi tegemata ega kuskile kiirustamata, siis tuli mulle sisse mingi veidralt suur tänulikkus. Vaikselt hakkas hinge pugema õnnelikkuse ja rahu tunne, mida nii kaua olen oodanud ja taga igatsenud. Samal ajal kartes, et neid kunagi ei tulegi: jäängi oma kodus nägema vaid neid raskeid aegu. Selle hea tunde nimel jaksan ma natuke veel pingutada.

On aeg teha viimane lõpuspurt ja see asi finišisse vedada.