Artikkel ilmus Postimees Kodustiil portaalis 13. septembril 2018. Unustasin seda oma blogisse jagada – ups! 😅

Eelmisel korral jõudsime vannitoa remondiga nii kaugele, et teha oli veel terve nimekiri väiksemaid ja natuke suuremaid töid, näiteks:

• paigaldada viimane laeliist, kõik naelaaugud-jätkukohad akrüülida ja liistud üle värvida;
• osta ja paigaldada peegliküttekiled;
• kõik lahtised elektrikaablid lasta elektrikilbis ära ühendada;
• rätikuivati vedelikuga täita;
• silikoonida valamute seina lõikekoht põrandaga;
• lõhkuda välja rikutud 2 rida plaate valamute seinas, asendada uutega, vuukida;
• paigaldada valamukapp ja valamud, ühendada valamute kanalisatsioon;
• ehitada puidust aknapõsk, pahteldada ja värvida, paigaldada välimised aknaraamid ja sisemised aknaliistud;
• välja lõigata ja paigaldada ukseleng koos uksega, paigaldada link ja lukk.

Praktiliselt kõik need asjad on nüüdseks ka tehtud ja vannituba on täies ulatuses kasutatav ja näeb välja selline, nagu plaanitud sai. Võrreldes sellega, mis oli paar kuud tagasi, on edasiminek mäekõrgune.

Jaanuaris oli niimoodi.

Mööbli ehitasime ise.

Juunikuus oli niimoodi.

Võrreldes esialgse plaaniga, mida 3D joonistel kujutatud sai, toimus ka paar muudatust. Näiteks tuli ühe suure ümmarguse peegli asemel meile seinale hoopis kaks piklikku ja kandilise joonega peeglit. Põhjus siin taga on täiesti praktiline. Kuna WC poti sisseehitatud raam on kindla kõrgusega, tuli täpselt sinna kõrgusele ka meie puidust “riiul”. Ümara peegli puhul oleks ma pidanud praktiliselt kikivarvul seisma, et end sealt normaalselt näha. Seega valisime praktilise lahenduse, mis näeb samuti minu arvates kena välja.

3D joonised, mille tegin RoomStyler tarkvaraga.

Teiseks muutsime käterätikuivati asukohta. Vahetult WC poti kohal paiknemine ei tundunud just kõige hügieenilisem ega ka praktilisem lahendus, seega paigutasime selle hoopis akna kõrvale, kust sellele paremini ligi pääseb. Muidu olekski see nurk kuidagi väga valge ja tühi olnud.

Lõpuks paigutasime WC poti kohale tühja nurka ühe minu mustvalge foto, et see nurk nii igavaks ei jääks. Päris rahule ma selle nurgaga veel ei jäänud, aga oma kodu sisustamine kord ongi juba selline protsess, mis päris lõpule vist kunagi ei jõuagi.

Nüüd on tuba valmis.

Praegu jääb täiesti plaanipäraselt tegemata leiliruum, sest hetkel on meil aega ja raha kulutada pakiliseteks töödeks.

Praegu tegeleme aktiivselt talveks valmistumisega: akende restaureerimisega oleme jõudnud juba üpris lõpusirgele, vanad lengid tuleb eest ära võtta, restaureerida, panna täisnurka ning siis restaureeritud uute klaasidega raamid jälle ette passitada. Aeganõudev oskustöö ühesõnaga. Vahepeal peame korteris saama ühefaasilise elektri kolmefaasiliseks muudetud, mis on jälle aeganõudev bürokraatiajada. Vastasel juhul põrkun talvel pidevalt probleemiga, kas:

1. saada soe tuba, sest osa korterist kütab ju soojuspump või vannitoas põrandaküte,
2. soe vesi, mis tuleb elektriboilerist või
3. soe toit, mida pärast põrandate lammutamist ja gaasipliidist ajutiselt ilmajäämist hakkab tegema pisike elektripliit.

Seejärel tuleb enne külmade saabumist ka kõik laed ja välisseinad lõpuni soojustada. Edasi ilmselt lähme juba põrandatega, mis veel osaliselt lammutamist vajavad. Tegemist on endist viisi palju, aega aga vähe. Vähemalt plaan on paigas ja see on juba pool võitu. Eks näis, kui kaugele aasta lõpuks kõigi nende tegemistega jõuame.