Eile said need kauaoodatud ja paljuräägitud auhinnad siis lõpuks omanikeni toimetatud. Räägin kõigest natuke lähemalt. 🙂

Vähe on neid päevi, kus ma viitsin küüsi lakkida, meiki teha, juuksed ilusaks seada (aitäh, Relika!) ja midagi viisakamat selga panna. Ma ei kannagi iga päev trenniriideid. Say whaaat? :O Aga neljapäev oli see päev, sest kui on oht, et pildid kuskile laiemasse meediasse levivad, siis pidi ju ennast inimeseks tegema. 😀 Tagasihoidlik ja lihtne välimus oli minu valik.

Tartust Tallinnasse pidin loksuma bussiga. Õnneks sõbrannal oli ka Tallinna asja ja saime koos sõita ja jutustada. Alles bussist väljudes märkasin, et kaalu- ja trenniblogijad Karmen ja Merlin olid sama bussi peal. Vähemalt oli Tartu Blogiauhindadel ilusti ja sportlikult esindatud. Tallinna Bussijaamas sain kokku Sally‘ga, kes on ka Tartust, aga pidi juba varem linnas asju ajama. Vähemalt sain kellegagi koos minna ning juttu ajada.

Üritusele saabusime üsna varakult kella 18 paiku, olime kindlasti esimeste seas. Vaikselt hakkas rahvas kogunema ning elu käima. Õhtu lõpuks oli rahvast rohkem, kui mina oodanud ja arvanud olin. Kuna ma ei loe väga paljusid blogisid, siis enamikku neist ma siiski ei tundnud. Küll aga sain kokku Laura ja Sandraga. 🙂 Söögid-joogid olid maitsvad, atmosfäär mõnus, minu poolt sellele kohe suur like. Kui söök on hea, siis see on suur pluss. 

Nende auhindade jagamisega läks aga kuidagi väga kaua aega. Ausalt öeldes jõudis meil vahepeal isegi natuke igav hakata. Kuna ma üldiselt ei ole selliste ürituste tüüpi inimene ning pealekauba veel omajagu tagasihoidlik ja kinnine, siis polegi siin midagi väga imestada. Kui ma nüüd ei eksi, siis esimesed 4 auhinda anti välja kella 20 paiku. Ainult neli! Seal oli veel miljon kingitust ootamas… Meil tekkis juba hirm, et niimoodi me ei jõuagi viimase Tartu bussi peale. Mina olin Tartu blogijate sekretär ning esimesena võtsin vastu Henry auhinna. Tema isablogi sai parima Meediablogi auhinna. Ženja Fokin üritas meist seal mingit Elu24 lugu tekitada. 😀 Üldse olid need Ženja intervjuud blogijate ja mitteblogijatega paiguti natuke imelikud. Aga tuju hoidis ta üleval ja rahva koos. 🙂

Eriti üllatav oli meie jaoks see, et Mallukas teadis, kes on Sally, ja oli isegi tema blogi lugenud. Minust ilmselgelt ei teadnud ta midagi. 😀 Igal juhul päris vinge, kui Eesti loetuim blogija ka väiksemaid tegijad teab. Vahepeal esines veel Elisa Kolk ja edasi asuti järgmise osa auhindade juurde. Ühe jutiga ja väga ruttu said kõik ülejäänud auhinnad jagatud. Natuke tekkis see efekt, et auhindade jagamine kadus kuidagi üldise jutuvada ja melu sisse ära, ja natuke tekitas segadust ka see, et ei jagatud järjest välja iga kategooria top3, vaid iga blogija sai kõik oma auhinnad korraga kätte. Samas: nii oli võib-olla mugavam. Muidu oleks Mallukas pidanud igas kategoorias lavale ronima ning Briti video kogu aeg jooksma. 

Räägin siis lähemalt oma kategooriast.

Eesti parim spordiblogi 2015 on Fitloora. Tema hiljutist külalispostitust minu blogis saab lugeda SIIN. Ennustasin teda esimese kahe sekka koos Pulleritsuga, seega oli minu ennustus täitsa täppi.

2. koha sai teadvustamisel me Sally’ga aga lausa kiljusime rõõmust, sest selle koha sai ei keegi teine muu kui meie armas Heidi! 🙂 Heidi pole küll enam väga kaua bloginud ning seega ei reklaaminud seda hääletust kuskil, aga sai auväärse 2. koha. Selle üle olin ma väga väga rõõmus. Küll tal on ikka alles ustavad lugejad. Minu ülesanne oli taaskord auhind vastu võtta. 

3. koha sai Costany. Mina teadsin, et tegu on ühe populaarse ilublogiga. Kodus uurisin ja puurisin ja leidsin lõpuks tema blogist siiski ka mõned kaalulangetamisest rääkivad postitused. Lisaks peab Triinu Liis kinnist Facebooki gruppi CostanyFitness.

Igal juhul: kui auhinnad jagatud said, hakkasime meie bussijaama poole tagasi kiirustama. Imekombel oli neljapäeva õhtul kell 23 Tallinn-Tartu buss pilgeni rahvast täis. 3 tundi bussis tundus venis ikka korralikult. Kell 2 jõudsime Tartu bussijaama, kust ma veel ligikaudu 2 km jalgsi koju kõmpima pidin. Lisaks oma käekotile ja muu kraami kotile oli mul kaasas 4 kinkekotti auhindadega, mis olid päris rasked, ning Henry’le saadetud kingikast, mis õnneks oli kerge, aga liiga suurte mõõtmetega. Kui ma koju jõudsin, polnud sõrmedes enam verevarustusest jälgegi. 😀

Öösel ilmusid bestblog.ee kodulehele ametlikud tulemused. Neid saate vaadata SIIT. Selgituseks siis nii palju, et iga IP-aadressi ehk inimese kohta läks lõpuks arvesse ainult üks hääl. Spordiblogide hulgas sain mina 5. koha, minust ettepoole jäi veel Priit Pullerits, keda mina klikkide arvu ja kommentaaride rohkuse põhjal tegelikult esimeseks või teiseks ennustasin. Tahan öelda SUUR AITÄH kõigile, kes minu nomineerisid ja minu poolt hääletasid. Tore on teada, et kellelegi see minu südame ja hingega peetud bloginurgake korda läheb. 🙂

Eks mõningate detailide, reeglite, auhinnasaajate ja kohtade üle võiks teoreetiliselt vinguda, siis ma seda siin siiski tegema ei hakka. Kokkuvõttes on tore, et keegi võttis vaevaks oma vabast ajast sellist üritust korraldada ning blogijaid üle Eesti kokku tuua.