Nagu ma poole sõnaga maininud olen, siis hiljuti kolisin ma pärast kolme ja poolt aastat ühikas elamist sealt ära. Põhjuseid oli palju ning see inspireeris mind siia üht postitust kirjutama, sest vahel mõned lugejad ikka pärivad minult ülikooli ja ühiselamu kohta. Räägin siis lähemalt plussidest ja miinustest. Elasin Tartus Narva mnt 25 ühiselamus (aga peaaegu täpselt samasugune on ka Narva mnt 27). Olenevalt linnast ja ühiselamust mõned punktid siin paika ei pea, aga üldine pilt minu silmade läbi on selline. 🙂
Plussid:
+ hind
Põhiline pluss, mille tõttu ma üldse ühiselamu 2011. aastal valisin ja miks ma sinna nii kauaks jäin. Kui sul pole võimalik mitme sõbraga suurt korterit jagada, siis ühika hind võidab.
+ asukoht
Mina elasin küll Tartu Ülejõe linnaosas, aga olin kesklinnale väga lähedal. Raekoja platsi oli minu kodust vist umbes 5 minutit kõndimist. Kõik oluline on lühikese jalutuskäigu kaugusel. Enamasti ei kasutanud ma Tartus liikumiseks üldse mingit transporti ning sain kõik maad liigutud jalgsi ja kiiresti.
+ hinna ja asukoha suhe
Elada selle hinna eest (keskmiselt natuke alla 100€ suvel ja paarkümmend eurot üle 100€ talvel) praktiliselt kesklinnas on väga hea diil. Trust me.
+ möbleeritud toad
Ühiselamusse kolides on seal kõik eluks vajalik mööbel olemas. Kaasa pead tooma tekid-padjad ja toidunõud ning potid ja pannid, aga sõna otseses mõttes mööblit sul osta vaja ei ole. Näiteks oma praegusesse elukohta kolides pidin ostma asju, millele ma varem kunagi isiklikku raha kulutanud pole, näiteks voodi ja riiuli. Ühikasse minnes on kõik sellised asjad sind juba ootamas.
+ lähedus õppehoonetele
Ühiselamud asuvad reeglina mitmete õppehoonete lähedal. Minul oli ühikast majandusteaduskonda umbes 4–5 minuti tee. Kui on vaja hommikul kella kaheksaks kooli jõuda, siis on see väga kasulik, kui sa ei pea kuskilt pärapõrgust jalgsi või ülerahvastatud ühistranspordiga matkama hakkama. Tore on ka kodus lõunal käia, kui loengute vahel on näiteks 45 minutit või rohkem aega.
+ turvalisus
Tegin tihti nalja, et minu ühikatoas võiks suuri varandusi hoida, sest minu tuppa ja minu asjadeni pääsemiseks tuleb läbida 5 lukustatavat ust. Võõraid ühikasse kolama väga tihti ei satu, aga siiski ei tasu oma asjade hoidmise ja uste lukustamistega hooletu olla, sest sealgi on varguseid ette tulnud. Ettevaatus ennekõike.
Miinused:
– privaatsuse puudumine
Kui sa elad kahekohalises toas nagu mina elasin, siis eksisteerib pidevalt sinu kõrval teine inimene. Üldiselt pole sellel midagi niiiii väga viga, aga vahel tahaks üksi olla, privaatsust nautida ja mitte kellegi teisega arvestada. Ühikates on ka ühekohalised toad olemas, mis on vaid natuke kallimad kui elada kahekohalises toas. Soovitan alguses kolida kahekohalisse tuppa ning seejärel esitada avaldus ringikolimiseks. Ühekohaliste tubade saamise järjekord on kuskil 1–1,5 aastat pikk. Mina avaldust ei esitanud. Kahetsen.
– reeglid
Sul ei või olla koduloomi. Külalised peavad olema lahkunud kella 23ks. Keegi ei tohi su toa põrandal ööbida. Sa pead tegema 2 korda aastas boksis suurpuhastust ja siis selle majajuhatajale ette näitama, kes ikka vingub asjade üle, mis olid seal valesti juba enne sinu sissekolimist (kui vannitoa põrand oli rikutud enne sinu sissekolimist, siis mida sa nüüd tegema peaks, põranda välja vahetama või?). Ja nii edasi. Ja nii edasi…
– naabrid ja toakaaslane
Sinu boksis (2 tuba + köök + vannituba ja WC) elab peale sinu veel kolm inimest ning sa jagad 24/7 kellegagi tuba. Kui sa nende inimestega klapid, siis võib elu päris lill olla. Kui aga juhtub, et te olete liiga erinevad inimesed, siis võib nii välja kukkuda, et sa ei taha üldse ühikas olla.
– erimeelsused
Eelmise punktiga tugevalt korreleeruv punkt. Erimeelsused on kerged tekkima, kuna ühte boksi ja tuppa võib kokku sattuda täiesti omavahel sobimatu seltskond. Kui üks arvab, et toad ja ühispinnad peaks olema puhtad ja korras, aga teise jaoks on kaos täiesti aktsepteeritav, siis see esimene tunneb end suhteliselt ahistatuna. Mina olen selles olukorras olnud. Ühikas elamine on mind õpetanud toleererima kerget korralagedust (toakaaslase poolt mina ju korrastada ei saa), aga pidevas segaduses ma elama ei õppinud. Lisaks on suur jama see, kui üks toakaaslane tahab igapäevaselt kella viieni hommikul üleval olla ja toas tšillida, teine tahaks aga kell 6 hommikul juba ärgata. Öösel üleval olles, kui teine toas magada tahab, oleks loomulik minna kööki ja istuda seal, aga kahjuks pole see kõigile nii iseenesest mõistetav…
– akende pesemine
Esmasel lugemisel on see punkt tõeliselt imelik. 😀 Point seisneb selles, et kui majajuhataja tuleb suurpuhastust üle vaatama, siis peavad olema pestud aknad ka väljastpoolt. Minu tuba asus 7. korrusel. Lahti käib üks meetrilaiune aken ning teise meetrise poole pesemiseks peab pooleldi aknast välja rippuma ja riskima allakukkumisega. Kui aken on pesemata või pestud halvasti, siis üürileping ei pikene. Täiesti haige reegel! Selle vastu on protestitud aastaid, muutunud pole aga midagi.
– puudub ahi ja normaalne köök
Ühiselamus (vähemalt minu omas) olid köögid miniatuursed. Kahekesi korraga seal toimetamine on paras peavalu. Lisaks puudub ahi, millega paljusid (tervislikke) toite valmistada. Tase on ka see, et nelja inimese peale on jagada üks külmik, mis tähendab, et kogu oma kraami peab mahutama ühele külmikuriiulile. Kui mitte kogu aeg valmistoitusid süüa ja tahta tervislikku värsket kraami osta, siis peab arendama erioskuseid, et kõik vajalik kappi mahutada. Sügavkülmast ma üldse rääkima ei hakka…
Kokkuvõttes ütleks ma nii palju, et alguses tasub ühikasse elama asuda küll. 🙂 Seejärel panna end järjekorda ja kolida ümber ühekohalisse tuppa, kolida erakorterisse sõpradega koos või leida hea hinnaga korter ning elada üksi. Suvel on hinnad nii laes, kuna nõudlus on uute tudengite saabumise tõttu väga suur ning kõik vabad korterid lähevad nagunii nagu soojad saiad, seega saab küsida kõrget hinda. Koli talvel, kui hinnad on natuke paremad. Ühiselamus saab hakkama, aga kindlasti pole see ideaalne variant. Mingid väiksed asjad hakkavad lõpuks nii närvidele käima, et tahad võib-olla sealt ära saada. Hetkel olen ma korterikaaslase ja uue korteriga rahul ning õnnelik. Oma tuba on ikka midagi muud kui kogu aeg kellegagi oma isikliku ruumi jagamine. 😉
Nourish, Train & Flourish 
Väga hea postitus! Pole kunagi pidanud ühikas elama, seega paljud asjad olid siin üllatus 😀 Eriti see akende pesemise punkt ja, et seetõttu üürileping ei pikene. Sa nüüd elad ikka sama lähedal kesklinnale? Sealsed korterite üürihinnad on väga kõrged nii palju kui ma vaadanud olen.
MeeldibMeeldib
Natuke kaugemal, Raekoja platsist umbes 15 minuti kaugusel olen nüüd. Spordiklubile ja koolile aga ikka enam-vähem sama lähedal (5 minuti tee).
Kuna ma ei ela korteris üksinda, siis tuleb see ühikast kallim küll, aga mitte väga palju. Privaatsus maksab midagi ikkagi. 🙂
MeeldibMeeldib
Ma olen ikka superõnnelik, et esitasin ühekohalisse avalduse. Elan just siin Narva mnt 25 ja nii mõnus ikka, tuba muidugi väiksem, aga samas arvestatava suurusega. Ja köök sellessmõttes isegi suurem, avaram (aknad ) ja külmkapp ainult kahe inimese peale 😀
Ja noh kahekohalises vannituba ka 4le inimesel veidi kitsas, keegi ikka otsustab hommikusel tipptunnil pesema minna, niiet ei pääse ei vetsu ega hambaid pesema ja köök kogu aeg hõivatud kas või boksikaaslaste poolt, kes seal sõpradega aega veedavad 😀 Aga reeglite koha pealt olen ma küll vist kõiki rikkunud: on tuldud külla ööseks, lausa mitmeks ööseks. Ei ole probleemi sellest tekkinud (õnneks toanaabriks oli sõbrants ikka, et meie ühine tuttav tuli ööseks).
Ahju puuduse lahendasin multicookeri ostuga, parajalt väike, aga mugav.
Ühekohalistel saab aknaid pesta nii, et ei pea ronima, need avanevadki sissepoole. Aga jah omg ma olen ka 7ndal korrusel pesnud neid seal suure hirmuga.
Koristamise värk muidugi ülijabur- kolisin eelmine mai lõpp sisse ühekohalisse ehk enne mind koliti ära, koristati ja anti tuba üle ja alates juunist siis v mai lõpust hakkas see korterite kevadpuhastus ja ma läksin rääkima, et kolisin just sisse ja et ju siis koristati kui eelmine ära andis, aga ei, ma PIDIN mingeid õhufiltrite, külmkappi sulatamise ja katlakivi eemaldamisega tegelema (otseselt käidi vaatamas ja määrati mulle need ülesanded) kuigi ma reaalselt just kolisin sisse. Ma olin ikka nii vihane! :S
MeeldibMeeldib
Ja üks kõige rõvedam asi ka, mis seostub selle ühikaga (olen mitmes erinevas toas ja ühikas kokku elanud 5 a jooksul):
Narva mnt 25 kolmandal korrusel elades, kolisin kokku inimestega, kes olid koos prussakatega juba vähemalt pool aastat koos elanud ja ei teinud selle vastu midagi 😀 Nagu ülirõve, paned köögis tule põlema ja siis näed neid jooksmas peitu või paned kraani tööle ja siis nad hüppavad sellest august välja 😀 Neile meeldis igasugune puru muidugi riiulitel ja laudadel. Kõigil oli jumala suva.
Kui mina kolisin, siis asi lahenes kuna läksin majajuhatajaga rääkima ja ta andis mingi geeli, mis toimis muideks ülihästi, mingi nädalaga ja ei näinud enam neid üldse (no v.a. laipu põrandal- ülipalju!). Et nagu mustad nõud mustadeks nõudeks aga koos prussakatega elada on ikka eriline tipp 😀 Eriti, et reaalselt nii kerge oleks olnud küsida geeli ja probleem lahendatud…
MeeldibMeeldib
Oeh, ära mitte räägigi. 😀 Igasuguseid tegelasi kohtab seal ühikas. Meil oli vahepeal probleem kuivaineoutukad: sellised väiksed ja piklikud ja tumedad, neid ei tapnud ka eriti miski, kuigi tõrjet tehti. Lõpuks ikka saime lahti.
MeeldibMeeldib
Ma elasin keskkoolis ühikas ning see polnud midagi taolist nagu klassikalised ühikad. Elasime kortermajades oma korterites. Korterid olid 1-3toalised ning igas toas elas kaks inimest. Ehk siis majandasime koos nagu väike perekond. Hea, mõnus ja hubane oli 🙂 Samas ei oska üldse ette kujutada kuidas oleks elu sellises ehtsas ühikas, aga tänu su postitusele sain väikse ülevaate 🙂
MeeldibMeeldib
Olen elanud ka ühikas.
Alustasin Nooruse ühikas miniatuurses toas kahekesti 😀 Kesklinnast kaugel, vähe privaatsust aga odav. Mul ei olnud keskkoolist tulles eriti raha. Tolle ühika pluss oli, et kedagi ei huvitanud mida tehakse. Kuna tegemist oli renoveerimata ühikaga, siis võisid võõrad käia külas ja igal korrusel oli ka oma kass 😛 Reaalselt. Miinus muidugi see, et vannitoad olid õudsad, köök koridori peale jne. AGA kuna linna oli 45min kõndimise tee, siis võtsin 10kg alla 😀 Bussiga ma ei sõitnud.
Edasi kolisin ka Narva 25 ühikasse, sest miniatuurne tuba hakkas pinda käima (ca 10m2) kahe peale jagades. Narva mnt oli täitsa ok. Meile majajuhataja pinda ei käinud, koristasime kuidas oskasime, boksikaaslasi enamus ajast ei olnd kohalgi. Lõpuks aga viskas mul toakaaslane üle, sest ta oli räige pedant ja valas minu peal viha välja 😀 Sorry, ma ei ole põrsas, aga see oli liig mis liig.
Edasi kolisin kahetoalisse korterisse. See oli suhteliselt hea aeg. Oli privaatsus, oma vannituba, oma luba. Lõpuks aga tundus, et see jääb kitsaks.
Nüüd elan kolmetoalises korteris koera ja mehega ja tunnen, et päris hea on 🙂 Aga ma ei kahetse teekonda. See on õpetanud tolerantsust, saama hakkama ka kitsastes tingimustes, järgima reegleid. Ning mis kõige enam – mitte võtma mugavusi iseenesest mõistetavalt 😉
MeeldibMeeldib
Viimane lause on kõige õigem! Hinda seda, mis sul on. 🙂
MeeldibMeeldib