Eile oli hullumeelselt väsitav päev vaatamata sellele, et ma terve päev ainult istusin, istusin ja istusin. Tegevusetuse või igavuse üle ma igal juhul kurta ei saa, sest kohustusi on oi kui palju ning aeg kipub kuidagi käte vahele ära sulama. Tegin kohusetundlikult Food Friday jaoks pildid ära, aga öösel postitust kokku panema hakates tuli mõte, et räägiks lisaks toidule kogu päevast. Väike pilk minu päeva.
Mainisin paar nädalat tagasi, et mul on ülikooliga seoses teile midagi põnevat rääkida. Põnevus algas sellel nädalal. Trummipõrin… Ma olen õppejõud! 🙂 Alates sellest nädalast annan ma ühes eesti- ja ühes ingliskeelses aines statistika ja ökonomeetria alaseid arvutipraktikume ning peagi hakkan veel ühes magistritaseme makroökonoomika aines tudengeid konsulteerima. Jah, mul endal on ka seda kõike päris raske uskuda. 😀 Tegelikult on see töö täitsa minu teema ja mul pole vaja karta, et töögraafik hakkab kooli segama. Vähemalt enda arvates olen ma küll üks ülichill praksijuhendaja. 😀
Aga… ei saa öelda, et kooli kõrvalt töö tegemine just väga lihtne oleks. Arvutipraktikumideks pean siiski väga korralikult ette valmistuma, peagi lisandub veel tudengite tööde kontrollimine, nende konsulteerimine ja see kõik võtab aega. Lisaks ärgem unustagem minu enda nelja ainet, kus igaühes on absoluutselt vajalik igas loengus ja praktikumis kohal käia ning hiljem iseseisvalt kodus tundide kaupa lugemismaterjale läbi töötada ning teha valmis hindelised kodutööd. Mägede taga pole enam ka vaheeksamid, lõpueksamid ja seminaritööd. Kirsiks tordil on minu magistritöö, mis kuhugi suunas edeneda ei taha. 
Mul on olemas juhendaja ja ma tean, et tahan midagi ägedat vaesuse ja haridusega teemaga teha, aga kuhu suunas seda kitsendada… Olen ummikus. Kui kellelgi on mingi äge idee, siis laske aga kuuldavale. 🙂
Mul on kool, töö, trenn, blogi ja eraelu. Praegu tegelen väga aktiivselt work-life-balance’i praktiseerimisega. 😀 Minu pabermärkmikus on kõik põhimõtteliselt minuti pealt ära planeeritud. Asi on nii hulluks läinud, et pean isegi eraldi planeerima sisse asjad nagu “käi toidupoes”, “tee süüa” ja “lõuna”. Vastasel juhul planeerin ma oma aja nii ära, et ei jõua isegi normaalselt süüa. True story! Ja loomulikult peab selles masterplanis olema ruum paindlikkusele, sest pole just harv juhus, et kodutööle, millele planeerisin 2 tundi, kulub neid erinevate teetõkete tõttu hoopis 5. Unetundide arvelt. See on elu. Ma tean, et minu päevakava pole pooltki nii tihe nagu mõnedel tublidel, aga mul on tegemist, et nende 5 elemendiga hakkama saada.
Igal juhul, eile oli väga töö ja kooli keskne päev. Kuna härra Jooksja ei viibi hetkel Eestis, siis oli ka selle võrra rohkem vaba aega kooliasjadega tegeleda. Samuti oli trennivaba päev, mis tähendas veel ühe elemendi vähem planeerimist, aga selle arvelt täielikku ajusurma arvuti taga. 😀
Kell 6.30
Raske äratus pärast alla 6-tunnist und. Pesu. Riidesse. Juuksed korda ja kerge meik. Kiire sotsiaalmeedia check. Hommikusöök. Jalutuskäik kooli.
Kell 8–10
Valmistasin kõik kiirelt arvutiklassis ette: tahvlile vajalik materjal, arvuti ja projektor tööle (kes Oeconomicumis olnud, teab, et tehnika jaoks peab seal alati ajavaru jätma 😀 ), muud nipet-näpet detailid. Kella kümneni andsin tudengitele ingliskeelset praktikumi: kirjeldav statistika SPSS-is.
Kell 10.15–12
Istusin ise loengus. Arenguökonoomika – täitsa põnev oli.
Kell 12–12.30
Lõunapaus. Sõin. Olin Facebookis sotsiaalne (loe: tšättisin). 🙂
Kell 12.30–14
Tegelesin koolis ühe kodutöö lõpetamisega.
Kell 14–16
Koju. Ajasin korda paar kiiret igapäevast kodust toimetust, vahetasin riided, viskasin hetkeks jalad horisontaali ja lugesin uudiseid. Halasin oma peas, kui väsinud ma olen ja kui palju veel teha on. 😀 Valmistasin lõunasööki, pesin nõusid ja sõin. 
Kell 16–22.30
Vaatasin kella ja sain aru, et plaanitud AEGEE õhtu jääb seekord vahele.
Esiteks oli vaja lugeda ligikaudu 100 lehekülge monetaarökonoomikat. Et vägisi peale kippuvat und peletada, tegin vahepeal suure kruusi kohvi. Lugemiseks kulus koos väikeste pausidega (loe: kontrolli e-mailid üle, viska pilk Bloglovin’isse, Facebooki või Instagrami) vist midagi 4,5 tunni kanti. Motivatsioon ja produktiivsus langesid iga tunniga. Väsimus hakkas võimust võtma.
Pärast seda alustasin järgmise kodutööga, mille algus mitte kuidagi sujuda ei tahtnud. Otsisin kursusekaaslastelt abi ja sain lõpuks asjad liikuma. 🙂 Aga nii kaugele, kui ma plaanisin, ma siiski ei jõudnud.
Kell 22.30 avastasin, et kõht on megatühi. Öö oli käes ja haarasin lihtsalt ühe õuna.
Kell 22.30–00
Kirjutasin valmis selle blogipostituse teksti, tegelesin fotodega, lugesin teksti paar korda üle. Määrasin automaatse ilmumisaja reedeks.
Kell 00–00.40
Vaatasin üle järgmise päeva plaani, panin valmis kõik vajalikud asjad, pessu ja magama. Head ööd!
Vot selline oli minu suhteliselt igav neljapäev. Trenn ja sotsiaalne elu seekord plaani ei mahtunud (või noh, pidi mahtuma, aga kool tegi oma korrektuurid…), aga kindlasti pole mu elu iga päev nii kuivik. 😀 Vahel teen õhtuti ikka midagi põnevamat ja sotsiaalsemat ka, aga praegu peab ülikool prioriteetides lihtsalt väga kõrgel kohal olema, sest ega see viimane aasta ei saagi lihtne olla ega magistrikraad kergelt sülle kukkuda. Kui teen trenni, siis lihtsalt nihkuvad mõned kohustused rohkem õhtusse või pean päeval veel usinam olema (loe: üleeile istusin peaaegu kella üheni öösel teadusartikli taga). Samuti ei kulu mul blogimisele iga päev 1,5 tundi.
Lihtsalt tuleb õppida oma aega planeerima ning olema piisavalt paindlik ja ettenägelik. Ma ise ka veel alles õpin seda kunsti, sest nagu näete, siis vahel läheb mul liiga palju aega pealtnäha mõttetutele asjadele ning olukorda saaks kindlasti optimeerida. Igal juhul ühes olen ma kindel: it’s all about the balance. 🙂
Nourish, Train & Flourish 