Jooksmine
paar suve gümnaasiumi ajal lühikestel distantsidel; uuesti alates mai 2013; trennide fookus jooksmisel alates märts 2014
Esmakordselt avastasin ma oma jooksuarmastuse gümnaasiumi ajal, kui pidin valmistuma kehalise kasvatuse tunnis joostavaks Cooperi testiks. Õpetaja pani ette kriteeriumi, et kõik, kes jooksevad 12 minutiga 2 kilomeetrit (tempo 6 min per km), saavad hindeks viie. Pärast nädalaid treenimist sain ma sellega hakkama! Kahjuks sain ma ilma treeneri nõuanneteta ja suuremate teadmisteta pidevalt vigastusi ja lõpetasin jooksmise.
Ma taasavastasin jooksmise 2013. aasta mais, kui ma kolisin pärast semestrit fitnessklubis rühmatrennides treenimist suveks tagasi vanematekoju, kus polnud mul ei varustust ega treenerit. Jooksmine oli pea ainus ala, mida sain teha oma olemasoleva varustuse ehk riiete ja tossudega. Alates sellest hetkest armusin ma jooksmisesse. Nüüdseks osalen ma aktiivselt võistlustel ja treenin jõudsalt edasi, et saavutada mitmeid eesmärke.
Alates 2014. aasta algusest lisandus minu jooksurutiini ka intervalltrenn, et arendada kiirust. 2014. aasta veebruarist alates treenin ma ka Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi fintessklubi jooksurühmas. Minu isiklikke rekordeid näed SIIT.
Rattasõit
alates juuni 2013
Rattasõiduga alustasin ma puhtalt vajadusest harrastada suvel midagi muud peale jooksmise ning aja pikku olen seda trenni üha enam armastama hakanud. Alguses oli mu tavaline distants 20 km ringis, kuid aja jooksul ning maanteeratta ostmise järel on mu distantsid ning kiirus üha kasvanud. Aastane kilometraaž on aasta aastalt kahanenud, kuna olen keskendunud jooksmisele ja rattatrenni jõuan vaid enne üksikuid ratta-/triatlonivõistlusi.
Ujumine
aktiivselt vanuses 13–15; taas alates 2013. aasta sügisest
Vett ja ujumist olen armastanud täpselt nii kaua, kui ennast mäletan. Mu ema on alati olnud suur ujumisfänn ning sealt nakkas see pisik ka mulle. Juba lasteaias õpetas ta mulle ujumise selgeks ning vahel käisin temaga koos basseinis ujumas. Lapsena oli ujumine siiski lihtsalt rõõm ja mitte trenn.
13-aastasena, kui alustasin esmakordselt kaalu langetamist, hakkasin koos emaga 2 korda nädalas järjepidevalt ujumas käima, kuid umbes 2 aastat hiljem lisandunud koolikoormuse ja uute kohustuste tõttu jäi see harrastus soiku.
Aktiivselt treenima hakkasin ma uuesti 2013. aasta oktoobris, valmistudes 2014. aasta triatloniks. Viimasel paaril hooajal seoses minimaalselt või üldse triatlonitel osalemisega on ka ujumine taaskord unustuse hõlma vajunud.
Nourish, Train & Flourish 