Rubriik: Ehitusjutud

Artikkel ilmus 25. aprillil 2019 Postimees Kodustiil portaalis.

Aprilliga saime tehtud viimased suured lammutustööd. See tõdemus iseenesest paneb juba südame sees laulma, sest kõige jubedam, mustem ja füüsiliselt raskem töö on tehtud. 😍

Nimelt sai lahti lammutatud viimased ca 23 ruutmeetrit põrandat ja kõik vanad kihid, sh korralik kogus mulda, sealt minema viidud. Samuti tuli seinakrohvi kihi alt välja kaunis 140-aastane tellissein. Minu pere käis meil taaskord abiks ja kahe päevaga sai nii palju üheskoos ära tehtud. Suurem mustus on korterist lõplikult väljas, aga päris tolmutamata me veel ei pääse. 

Põrand enne.

Esiteks ootab renoveerimist meie imeline tellissein: see tuleb traatharjaga krohvijääkidest puhtaks nühkida, leida kuskilt sama ajastu telliskive, et mõned katkised telliskivid välja vahetada, ja seejärel taastada kogu seina vuugid lubimördi või millegi analoogsega ning sein üle võõbata kinnistava ainega, et see edasi ei tolmaks. 

Teiseks ootavad paar vaheseina ootavad veel ülesehitamist ja/või kipsi – järelikult ka pahteldamist ja lihvimist. Aga pahtlitolm on juba palju toredam tolm kui lammutustolm, sest see tähendab, et midagi hakkab valmis saama. 🙂

Kui põrand oli ära lammutatud, siis muidugi tuli ta jälle üles ehitada. Kuna selles korteri osas asus see neetud ahi, mis meil naabrile kaela kukkuda ähvardas ja kõik korteri korralikult viltu oli kiskunud, siis olid ka põrand kõige kehvemas seisus. See ruum on meil umbes 4 meetrit lai, aga põrand oli viltu julgelt ca 30 cm. Seda on nähtavalt ja tuntavalt väga palju. Vahel heidetakse meile ette, et teeme põrandate loodi saamisega mõttetut tööd, sest vanas majas ei peagi põrandad täiesti sirged olema, aga uskuge mind: nii kaldus ja vajunud põrandad teevad muud remonditööd ja kas või köögimööbli paigutamise ülikeeruliseks. 🙄 #sorrynotsorry

Pärast lammutamist.

Seega sai paika pandud korralikud tugevad uued põrandalaagid ja kogu põrand soojustatud 25 cm paksuselt kivivillaga (teisel korrusel on see soojustuseks ja heliisolatsiooniks piisav). Kuna tegu on viimase põrandaga, siis tuli ära vedada põhimõtteliselt kõik elektrikaablid, mis jõuavad trepikojas olevasse kilpi põranda alt (üksikud tulevad lae pealt). 

Kõige suurem tegu oli aga köögi kanalisatsiooniga, kuna praegune äravool asub täiesti ebaloogilise koha peal: korteri uksest vähem kui meetri kaugusel tellisseina vastas, seega pole seda toru eriti kuskile peita. Kanalisatsioonile uue tuulutuse mõtlemisega panime aga korralikult puusse. 😶 Kui oma ajutise köögivalamu tagasi ühendasime, saime aru, et suurema joaga vett lastes on äravool väga kehv, sest tuulutus päris igas asendis ikka ei tööta küll. 😅 Õnneks tabasime selle õigel hetkel, mõtlesime esiku osas plaani natuke ringi, et tuulutuse toru ära peita, ja saame selle järgmises etapis korda teha.

Kuna viimaks ei õnnestunud vaatamata suurele otsimisele meil üles leida ka juba üle aasta tagasi tellitud vajalikku üleminekut, et naabri köögi ventilatsiooni toru meie köögi keskelt natuke loogilisemalt õue viia, siis tuleb tellida uus üleminek ja sellega järgmisel korral edasi tegeleda. “Tänu” sellele jäi meil põranda OSB plaat viimasel paaril ruutmeetril paigaldamata, kuid üldiselt on põrand 90% ulatuses valmis ja põrandalauda ootamas. 

Köök ja esik praegu.

Lauad tulevad aga üpris viimases järjekorras, et neid lagesid ehitades, seinu pahteldades ja värvides mitte ära mõlkida või kuidagi ära rikkuda. Olen pidanud magamistoas valmis põrandat ülima püüdlikkusega mitmes kihis katma ja kaitsma, sest seal tegime asju veidi äraspidises järjekorras, ja hea meelega jätaks selle etapi seekord vahele. Ka seinte viimase kihi värvimise ajaks põrandate ühe kihi ehituspaberiga katmine on päris tüütu töö, rääkimata mitmest kihist.

Põranda materjalide ja viimistluse valik

Magamistoa põrand valmis meil 2017. aasta septembris ehk peaaegu 2 aastat tagasi. Maas on 140 mm laiune ja 15 mm paksune saarepuidust rustik ehk oksakohtadega laud. Esialgne plaan oli see toonida valge peitsiga ja üle lakkida, kuna see oli üks soodsamaid lahendusi. Peitsimisega jõudsin umbes kolmandiku põrandani, kui sain aru, et see tulemus on laiguline ja väga jube. Seejärel polnud muud teha, kui lasta põrandal ära kuivada, et see peits siis sama targalt masinaga maha lihvida. 

Seejärel tegin põhjalikku uurimistööd ja paljude soovitusel võtsin kasutusele õlivaha. Alates sellest hetkest olen ma nendesse toodetesse totaalselt armunud, kuna tulemus jääb loomulik ja kaunis ning puidu viimistlemisega sain isegi mina edukalt hakkama. Põrandal kasutasin Osmo katvat õlivaha toonis 3186, mille kandsin peale pintsliga, lasin ca 15 minutit imenduda ja seejärel eemaldasin õlivaha jäägid mikrokiudlapiga. Pärast kuivamist sai viimaseks kihiks Osmo poolmatt värvitu õlivaha. Tulemuseks jäi kena läbikumav valkjas saarepuidust põrand.

Tagantjärele tark olles oleks pidanud valge õlivaha katma kas Osmo Natural Effect või Osmo 3040 valge alatooniga õlivahaga, sest värvitud õlivahad on siiski hästi kerge beežika alatooniga, mis kohati võib jätta mulje, nagu oleks põrand määrdunud. Sama soovitab ka ametlik Osmo kasutusjuhend. 

Kaks aastat hiljem tuleb tõdeda, et olen enda jaoks avastanud heleda põranda puhul mitmeid plusse ja miinuseid. Alustame miinustest. 

Kulumine

Laudpõrandat peetakse üldiselt peaaegu igaveseks, kuid iga mõne aasta tagant (olenevalt ruumist, kasutusaktiivsusest jmt) tuleks seda hooldusõliga üle käia või täielikult lihvida ja uuesti õlivahatada. Soovi korral saab sel moel ka täielikult muuta põranda tooni. 

Mitmed need kohad, mida tuli ebaõnnestunud peitsimise tõttu lihvida, on hakanud juba vaikselt kuluma. Olen põrandat ruutsentimeetri haaval korralikult švammiga hõõrunud ja pesnud, kuid siis sain aru, et see pole mitte remondiga sisse tassitud mustus, vaid looduslik saare toon, mis osades kohtades paistab. Heleda või tumeda põranda puhul on juba kerge kulumine kindlasti palju lihtsamalt märgatav kui keskmist tooni põranda puhul. 

Plaanin sel suvel magamistoa mööblist tühjaks tõsta, põranda korralikult pesta ja valge tooniga hooldusõliga üle käia. Seejärel saan teada anda, kuidas see õnnestus ja kas see mõjus kulunud kohtadele värskendavalt. 

Praod

Naturaalne laudpõrand reageerib õhuniiskuse kõikumisele. Kütteperioodil lähevad laudade vahed veidi laiemaks, kuid kahanevad taaskord vähemalt mõnevõrra suurema õhuniiskusega aastaaegadel. Kuna meil on põrandal üpris õhukesed lauad, millel on oksakohad, siis ühe suurema oksa kohalt on üks laud sisse löönud ka pika mõra. Siin võis olla meie viga ka see, et magamistoas ei kasutanud me lisaks kruvidega kinnitusele OSB ja laua vahel liimi. #piinlik Hoolduse käigus üritan selle pika prao heleda puidupahtliga täita, kuid selge on see, et igasugused mõrad ja lauavahed paistavad tumeda põranda pealt tunduvalt vähem välja. 

Määrdumine

Selge on ka see, et heleda või valge tooniga põrand näitab väga hästi välja igasuguse määrdumise. Ilmselt saab heleda põranda ilusana hoidmine esikus ja köögis olema omaette ülesanne. Samas pole ma väga kindel, et tume põrand, mis on sama määrdunud, aga lihtsalt ei näita seda välja, oleks just palju parem variant…

Heledal põrandal on tumeda põranda ees aga paar suuremat plussi.

Tolm

Peaaegu kõik tumedate põrandatega kodude omanikud, keda ma tean, ütlevad ikka ja jälle, et tume põrand on tolmu seisukohast tunduvalt ebamugavam valik kui hele. Kõlab üpris loogiliselt: helehall tolm tumeda puidu peal võrdub tolmuimeja, mida seinakontaktist välja võtta pole mõtet. Kui lisandub heleda karvaga lemmikloom (või mitu), siis seda hullem. Tumeda karvaga lemmikloomade puhul tasub aga tumedam põrand kindlasti kaalumist.

Avarus 

Heledad toonid teevad paratamatult väiksed ruumid avaramaks ja visuaalselt suuremaks. Kuna meie korteris pole üheski toas üleliigset ruumi, peame olema toonide valikul äärmiselt tähelepanelikud.

Kõiki neid tegureid arvesse võttes võiks kuldne kesktee olla keskmist tooni põrand: naturaalne tamm, saar, kuusk, mänd või mõni muu puuliik, mis on viimistletud värvitu kihiga, olgu selleks siis lakk, õli, vaha või õlivaha. Keskmiste toonide pealt ei paista tolm samuti liigselt välja, need ei muuda ruumi visuaalselt väiksemaks, kuid ei tee seda ka suuremaks, ning kulumine ja määrdumine paistavad välja pigem mõõdukalt. 🙂

Igal juhul soovitaksin enne viimistluse valikut teha/osta erinevaid näidiseid ja asi oma silmaga oma kodus üle katsetada.

Artikkel ilmus 8. aprillil 2019 PM Kodustiil portaalis.

Eelmises kirjatükis mainisin ma lühidalt, et 2020. aasta märtsiks peavad meie ehitustööd seoses ehitusteatise “kehtivuse” lõppemisega läbi saama ja korter täielikult valmima. See ajab praeguses seisus olemise üpris ärevaks. Et seda ärevust natukenegi vähemaks saada, otsustasin natuke tööde nimekirjale koos kalendriga otsa vaadata.

Aprill

Käesolev kuu algas ühe olulise tööga, mida me iseseisvalt teha ei saa: gaasiga. Gaasifirma leidmine oli paras peavalu, sest osad ettevõtted ilmselgelt nii väikeste tööde tegemisest huvitatud ei ole, sest enamus neist ei vaevunud isegi päringule vastama. Facebooki grupi soovitusel leidsime lõpuks ettevõtte, kes kiirelt meid graafikusse vahele võttis ja tunnikesega vajaliku töö ära tegi. Kui keegi otsib Tartus gaasifirmat, siis meil oli hea kogemus Labidakäsi OÜ-ga.

Gaasiarvesti sai ümber (st madalamale) paigutatud ja lisatud uus voolik, millega tulevikus oma uue gaasipliidi ühendame. Gaasiarvesti jääb nurgakapi sisse, mitte seina taha, seega on kõik kenasti seaduspärane. Gaasiga on kuni köögi valmimiseni seega kõik nüüd korras.

Aprilli keskel võtame koos minu pere abikätega ette viimased lammutustööd meie korteris. Kõigepealt kolime köögi poolikusse elutuppa ja sauna, siis võtame lahti vana põranda, veame välja viimase mulla- ja liiva põranda alt, paneme paika uued laagid, villa ja OSB. Enne põranda kinnipanekut peavad olema kõikvõimalikud veetorud, elektrijuhtmed ja kanalisatsioonitorud paigas (sh köögis ja tehnoruumis), sest pärast selle põranda paikasaamist ei ole võimalik neid kuskilt mujalt enam visuaalselt kenasti, st peidetud kujul vedada. Minu ülesanne on veelkord kõik enda tehtud tehnosüsteemide detailplaanid üle kontrollida, et midagi meelest poleks läinud.

Aprillis tahaks ajutise köögi tagasi köögi või söögitoa alale tõsta, kuid arvestama peab sellega, et see edasistel töödel jalgu ei jääks. Üles peaks ehitama ajutise seina tellisseina ja köögi vahele, et saaksin ilma kogu elamist tolmutamata hakata vaikselt tellisseina krohvist puhastama ja restaureerima.

Kõigeks selleks on meil vaid napp nädal ja suures osas ei saa mina oma igapäevatöö tõttu elukaaslasel abiks olla, seega on ajakava väga pingeline.

Mai

Mais on meil remonditöödeks vaid üks nädal. Ideaalis jõuaksime saunas kõik vajalikud vidinad paika panna ning juhtmed-kaablid ära vedada – saaks ka mõne kastitäie asju jälle üles riputada, et mitte neid pidevalt ühest kohast teise tõsta – ning saun PIR plaadini valmis ehitada.

Saun ise ei ole esimene prioriteet, aga ilus oleks selle mustemate töödega enne ühele poole saada, kui elutuba valmis saab, sest vastasel juhul peame läbi kogu elamise villade jm materjaliga tolmutama. Saun on hetkel peaaegu tervenisti villa all ja üpris palju ettevalmistustöid on tehtud, sh juba ammu on paigas kanalisatsioon ja valatud põrand, märtsis sai paigaldatud hüdroisolatsioon, keraamilised plaadid ja kõik ilusti ära silikoonitud. Laudise paigalduse ja saunalava ehituse jätame hilisemaks, see pole enam õnneks ka nii must töö.

Lisaks saunale võiks maikuus valmida viimane puuduolev vahesein köögi ja esiku vahel, kõik viimased seinajupid saada villa, OSB ja kipsi alla, et mina saaksin elukaaslase äraoleku ajal tegeleda pahteldamise ja lihvimisega. Ma veidi kahtlen, kas me selleni jõuame, eriti arvestades, kui palju igasuguseid pistikupesade ja torude asukohti jms tuleb paigaldusel seintesse sisse lõigata, aga unistada ju võib… Samuti jääb minu ülesandeks tellisseinalt krohvi eemaldamine ja seina restaureerimine.

Juuni, juuli ja august

Juunis on meil remontimiseks kaks nädalat, üks kuu alguses ja teine lõpus; juulis kaks nädalat; augustis üks. Kokku vaid viis nädalat, millest kolm ei ole minul puhkusenädalad, vaid tihe tööaeg, ja lõputu nimekiri remonditöid. Paljud neist veel sellised, mida kõige mugavam ja mõistlikum ongi just soojadel suvekuudel teha. Mul läheb praegu juba sellele kõigele mõeldes süda pahaks…

Ilmselt tuleb juunikuus tegeleda veel viimaste seinte pahteldamise ja lihvimisega. Esikust on vaja elektrikilp koos kõikvõimalike kaablitega tõsta ringi trepikotta ning seejärel kinni panna hetkel esiku seinas olev tühimik. Kontor ja elutuba on meil juba õnneks pahteldatud, lihvitud ja krunditud (tuleb teha paar üksikut pahtliparandust), aga köök, söögituba ja esik vajavad veel kruntimist. Kui tolmused tööd on lõppenud, saan õlivahaga ära viimistleda nähtavaks jäävad talad ning postid. Seejärel saab köögis ja elutoas paarile seinajupile paigaldada laudise. Vahepeal tuleb ära paigaldada tehnoruumi uks, tehnoruumi elektripistikud ja valgustus.

Viimaseid iluprotseduure ja tihendeid vajavad veel peaaegu kõik aknad. Ajalugu näitab, et seda ajakulu ei saa alahinnata. Samuti on vaja korda teha kaks aknapõske, mis hetkel on veel viimistlemata.

Tehnosüsteemide osas oleks õudselt hea, kui saaks suvel ventilatsiooniseadme ostetud ja ühendatud. Torud on juba tükk aega laes paigas, aga neist pole midagi tolku, kui seadet ju ei ole. Mul on kuri kahtlus, et tegelikult peaksime soojaks ja ilusaks saama ka selle trepikoja seina, kuhu ventilatsiooniseade paigaldatakse, aga ma ei kujuta ette, kellel selleks veel aega on. Lisaks sellele tuleb meil köögikubu jaoks toru läbi vahelae viia. Suvekuudel tahaks viimaks jõuda ka korterisse kolmefaasilise voolu toomiseni, mis on meil juba piinlikult kauaks venima jäänud (loe: enam-vähem aasta aega).

Minu suur töö saab olema ca 50 ruutmeetri laelaudise ja põrandalaua katmine mitme kihi Osmo õlivahaga. Seda tööd oleks eriti hea teha kuiva ilmaga õues, kuna toimingud õlivahaga nõuavad head ventilatsiooni. Kui head ilma sugugi ei anta, peame sellega kuskil elutoas hakkama saama. Neljameetrised laelauad, “ei suuda” nende käsitlemist ära oodata…

Tore oleks suvekuudel laelaudise paigaldusega isegi lõpuni jõuda. Paigaldus ei ole tegelikult väga õudne tegevus, kui kõik materjal saab ette valmistatud, sest vill, aurutõke ja roov on meil juba paigaldatud. Idee järgi peaks see üpris kiiresti minna, kui seda kahe inimesega teha. Suvel võiks meie elektrik jõuda ka kogu valgustuse paigaldamiseni: oleks jube tore, kui järgmisi töid saaks juba normaalse valgusega teha.

Viie nädala sisse võiks pärast laelaua paigaldust mahtuda ka kõigi seinte krundi ja ühe kihi toonitud värvi alla saamine. See on taaskord töö, mis on puhtalt minu rida, mida saan kenasti üksinda õhtuti pärast tööd ja trenni teha.

September

Samuti üks ainus nädal on meie septembris saadaolev ajaressurss. Reaalsuses ma kardan, et oleme minu ajaplaanist selleks ajaks juba selgelt maha jäänud, aga kui peaks juhtuma ime, siis tegeleks mu elukaaslane septembris sauna puidutöödega, kerise ja lisavidinate paigaldusega ja leiliruumi lava ehitamisega. Oleks tore, kui see saaks tehtud enne kogu korterisse põrandalaua paigaldust, et uut põrandat maksimaalselt säästa. Kui see juhtub hiljem, siis saame hakkama, aga teeme oma elu lihtsalt ise tülikamaks.

Oktoober ja november

Oktoobris võiks asjad tõepoolest olla jõudnud sinnamaani, et saaksime olemasoleva ajaga, mida on tavapärane üks nädal, paigaldatud kogu korteri põrandalauad. See tähendab kõvasti liimimist, puurimist ja kruvimist. Ma kipun arvama, et läheb veidi kauem ja töö venib järgmisesse kuusse, aga suurem osa võiks valmis saada.

Samal ajal kui elukaaslane Eestist ära on, saan mina tegeleda uute põrandate katmisega, et seintele viimane kiht värvi peale kanda. Tahan viimase värvimise jätta nimelt pärast põrandalaua paigaldust, sest laudade paigaldusel võib ikka juhtuda, et mõne seina pihta tuleb mõni kriim või täke, mida parandada on tarvis. Kui seinad on värvitud, saab elektrik tulla kõiki elektripistikuid paigaldama. Ja neid on siin majas ikka palju. See on ilmselt mitme päeva töö, kui isegi mitte terve nädala töö.

Seejärel saan üksinda põrandale viimaste õlivaha kihtide pealekandmisega tegeleda: see on alati minu töö olnud. Pole midagi keerulist, aga lihtsalt ajakulukas kuivamise ootamise tõttu.

Kui põrandad on paigas, saab ära tellida korteri ukse, esikukapi liuguksed ja tuua IKEAst kapile sisu. Samuti saab tasapisi mööblit ja tehnikat ostma hakata: kontorisse, elutuppa, söögituppa ja kööki. Mööbli kokkupanek võib samuti olla minu (hilis)õhtune nokitsemine. Ehk saab mõnel nädalavahetusel ka mõne LEGO-sõbra appi kutsuda. Õnneks on inimesi, kes lausa armastavad IKEA mööbli kokkupanekut.

Detsember

Kui kõik tõepoolest on kulgenud plaanipäraselt, on finišisirge juba käega katsuda ja aasta lõpuni jäänud kaks remondinädalat. Kui põrandad on paigas, saab asuda selle viimase siseukse juurde, mis hetkel nurgas oma aega ootab: vanade restaureeritud uste puhul ei ole see paari tunni, vaid pigem paari päeva töö. Korteri ning trepikoja vahelise uue ukse peame paika saama. Viimase ehituse ja viimistluse valdkonda kuuluva tööna on vaja paigaldada kõik ukse-, akna-, lae- ja põrandaliistud.

Kui aasta lõpus jõuaksime tõepoolest juba köögimööbli ja -tehnika soetamise ning paigalduseni, oleks kõik minu unistused täitunud üle ootuste. Kuna köök tuleb meil IKEAst, pole karta ka kuudepikkust tellimuse täitmise aega. Sellisel juhul oleks meil jõuluks või uueks aastaks kodu valmis. Tegelikult ei juhtu mitte midagi, kui valmimine venib jaanuarisse-veebruarisse: põhiline, et enne märtsi omadega nii kaugele saame, et dokumentatiooni asju ajama hakata. Mõte jõuluks kojujõudmisest on aga miski, mis mind praegu rohkem kui elevile ajab.

Ma olen jätkuvalt selle plaani osas äärmiselt skeptiline, aga olgu me neetud, kui me vähemalt ei ürita. Jaguks vaid nobedaid näppe, rohkelt õnne, vähe jamasid ja palju töötahet.