Rubriik: Ehitusjutud

Meie selle aasta ehitusplaanidesse lõi suure augu magamistuba ja kontorit kütva pottahju lammutamine ja uue ahju ehitus. Eelmine ahi oli ligi 50 aastat vana ning kütteperioodi jooksul langes ahju sisse mitmeid šamott-telliste tükke, mis pärinesid ahju võlvist. Suhtlesime korstnapühkijaga ning kahe pottsepaga. Mõlemad andsid ahjule veel veidi lootust, kuid prognoosi, et lähiaastatel tuleb ahi siiski lammutada ja uuega asendada.😕 Võlv olevat ühest servast ca 3 cm allapoole vajunud. Kui juba tellised tükkideks murenema hakkavad, siis enam pikka pidu ei ole. Mind hirmutas mõte, et ühel ilusal talvisel päeval, kui olen ahju tule teinud, võib ahju võlv sisse kukkuda. Kuna ahju lammutamine ja uue ehitamine on must töö, otsustasime säästa end paari aasta pärast kogu korteri uuesti remontimisest ning võtsime selle töö ette praegu, kui peame piirduma vaid ühe toa ülevärvimisega, kui sedagi. [Tänaseks päevaks võib öelda, et korralikud töömehed tegid oma töö nii hästi ära, et midagi ei peakski otseselt üle värvima, kuid auk seinas – ahju kõrgus veidi muutub – tuleb siiski kuidagi kinni saada ja seega saan ka magamistoa õiget värvi värvida, kui seekord ka värvi valikuga puusse ei pane.😅]

Vana ülekrohvitud pottahi. Väljast ilus, aga seest kahjuks amortiseerunud.

Esialgu plaanisime ahju ise lammutada, ehitada ahjule korraliku põhja, mis praegusel ahjul sootuks puudub, ning ahju ehitamise töö jätta pottsepale. Meie jaoks oli oluline, et ahju ehitaks kutsetunnistusega pottsepp, kes teostab tööd asjatundlikult, saab ahjule väljastada korrektse dokumentatsiooni ja anda garantii. Valituks osutus lõpuks pottsepp, kelle leidsime eelkõige oma keerulise asukohaga kaminale suitsutoru ehitama, kuid kellelt igaks juhuks küsisime ka ahjule pakkumist. Tegu on tõepoolest pädeva ja professionaalse pottsepaga, kes muuhulgas on ka niisama muhe mees.🙂 Hinnad selliste mõõtmetega ahjule ei erine tegijate kaupa just eriti palju, seega pigem valida juba võimalikult pädev spetsialist, kellega suhtlus hästi sujub. Väga meeldiv oli ka asjaolu, et antud firmast saime ahju tellides detailse lepingu, mis sätestab ostja ja teenuse osutaja õigused ja kohustused kuni peensusteni. Minu jaoks on korrektsus asjaajamistes, eriti nii kulukates asjaajamistes, äärmiselt oluline. Meie valitud firmaks osutus seega Tartus paiknev, kuid üle Eesti tegutsev Kodu Soojaks OÜ.

Veidi üllatuslikult selgus, et ahjude maailm on palju rikkalikum, kui arvasime. Esiteks pidime aru saama, mida me täpselt soovime. Koostöös pottsepaga arutasime läbi oma vajadused. Ajaliselt, rahaliselt ja ahju mõõtmetest lähtuvalt osutus valikuks Croval valumassist kolde ja lõõristikuga savitellistest fassaadiga ahi. Ahi tuleb veidi madalam (2200 mm) kui praegune ning samuti on sügavust veidi vähendatud, kuna kontoripoolne osa oli selle toa jaoks selgelt üledimensioneeritud. Standardvarustuses pakuti lisaks peasiibrile kohe juurde ka stardisiibrit, mis aitab küdemise algfaasis suitsugaasidel liikuda otse korstnasse, viies selle kiiremini tööreziimi ning aidates sellega kaasa ka koldes puhtaks põlemiseks vajaliku temperatuuri saavutamisele.

Seejärel saime kätte mitmeleheküljelise muljetavaldava hinnapakkumise, kus kogu ahju maksumus koos eeldatavate lisadega oli lahti seletatud. Esialgu andis seda materjali ikka läbi töötada, kuid see-eest saime paika väga selge ülevaate, mida ja kuidas tehakse. Teiseks pidimegi hinnapakkumise üle vaatama ja valima välja sobiliku lõppviimistluse. Soodsamad variandid on valge antiikkrohviga krohvimine – sama krohviga viimistlesime eelmise ahju, seega teadsime, et see meile meeldib – ning lisaks krohvile osaliselt keraamiliste plaatide kasutamine. Viimaks otsustasime ilma plaatideta variandi kasuks, et tuba mitte liialt kirjuks ajada. Kolmandaks pidime valima välja puhastusluugid ja ahju ukse. Pakutav valik toodi välja eraldi kataloogina, kust endale sobiliku valikuna valisime välja veidi vanaaegse joonega SVT sarja vasakukäelise ukse, millest ellisime topeltklaasiga variandi – mul oli nii hea meel, et lõpuks saan ust loogilises suunas avada ja mugavalt puid ahju laduda – ja samasse sarja kuuluvad puhastusluugid. Viimaks otsustasime ahjule lisada ka konvektiivse soojuse lisavarustuse ehk vastavad metallist musta värvi ventilatsioonirestid. Antud lisavarustusega suunatakse soojenev õhk, mis jääb kütmise ajal Crovalist sisu ja väliskorpuse vahele, läbi restide eluruumi. Sedamoodi saab külma toa kiiremini soojaks. Viimaks otsustasime tellida neilt täisteenuse ehk ka vana ahju demonteerimise ja utiliseerimise ning uuele ahjule põhja ehitamise, kuna 1) nende tööde hinnad olid meie jaoks vastu ootusi täiesti mõistliku hinnaga; 2) aeg on meie jaoks oluline töövahend. Kuna mu elukaaslane viibib Eestis iga paari kuu jooksul vaid paar nädalat, otsustasime ahjutööd lasta teostada siis, kui elukaaslane Norras viibib. Tänu sellele saame järgmine kord ette võtta vannitoa lõpuni ehitamise ja ei pea ahju pärast üldse ise muretsema.

Sarnane peaks tulema ka meie uus ahi. Foto Kodusoe Facebooki lehelt.

Esimeses järgus tasusime ära materjalide raha ja üle-eelmisel nädalal algas meie vana ahju lammutus ja peatselt peaks algama ka uue ahju ehitus. Loodetavasti jääb tulemus sama ilus kui pildid firma Facebooki lehel ning ahi peab probleemideta vastu pikki aastaid. Pilte ja muljeid ahju valmimisest saan loodetavasti jagada juba mõne nädala pärast.🙂

Postitus ilmus Postimees Kodustiil portaalis 21. mail 2018 (LINK).

---

Suvi läheneb kiire hooga ning õue vaadates on ta täie rauaga juba mai keskel kohale jõudnud. Mida ilusamaks ilmad lähevad, seda pikemaks lähevad ehituspoodide järjekorrad, sest järsku tundub pool linna midagi oma kodus nokitsevat. Erilised aktivistid nagu meie ei saa aga alustada kohe millegi uue ehitamisega, vaid peavad esmalt lammutama maha vana. Peaaegu aasta jooksul etapiviisiliselt ehitades ja lammutades oleme jõudnud lammutustöödega 95% ulatuses lõpuni. On aeg jagada nippe ja tarkuseterasid, mida meie lammutamise – laest ja seintest krohvi ja roomati, vana puitmaterjali, mulla ja liiva eemaldamise – käigus õppisime. Võrreldes aasta taguse ajaga, oskame tänaseks kordi puhtamalt ja kiiremalt tegutseda.

Meie korteri üks osa enne lammutust (1), pärast ahju lammutust (2) ja pärast lae ja seinte lammutust (3)

1. Maskid, prillid, kaitseülikond

Et mitte iseenda tervist tuksi keerata, on ülimalt oluline muretseda endale sobilikud tööriided ja “-aksessuaarid”. Kui me esimest korda lammutama hakkasime, polnud mul aimugi, kui musta tööga on tegemist. Abiks olid vaid paar töökindaid, miskisugused kaitseprillid ja õhuke ühekordne mask. Kuna mask ei olnud korralik, et saanud prille ette pannagi, kuna sekunditega olid need seest täiesti udused. Pole vist tarvis öelda, kui tohutult mu silmad hõõrusid ja et ma veel nädal aega muda köhisin ja nuuskasin, sest pool tolmu pääses läbi ühekordse haiglamaski imelihtsalt hingamisteedesse. Juuste lahtikammimiseks tegin neile kaks korda järjest niisutavat maski, kuna krohvitolmused pusad ei olnud harutatavad.

Lõpuks olime juba palju targemad: enda heaolu nimel peabkandma õhukest (noka)mütsi, nn ühekordset valget ufoülikonda, mis hoiab keha imehästi tolmuvabana, korralikke kaitseprille, mis on õhutihedalt näo küljes, filtritega hingamismaski, mis hoiab ka peentolmu hingamisteedest eemal, lisaks loomulikult korralikud töökindad.

2. Kattematerjalid

Kui lammutus- ja ehitustööde ajal korteri/maja teistes osades sees elada, siis muutub lammutamine veelgi keerulisemaks, kuna teisi kodu osi tuleb leviva (peen)tolmu eest kaitsta. Krohvi- ja mullatolm liigub läbi igast pisemastki praost. Mõistlik on teistes tubades mööbel jm katta näiteks kergete tekstiilidega. Väga oluline on aga piirata lammutavaid alasid. Meie praktika põhjal on efektiivseim lahendus avad katta kahekordselt: esiteks klammerdada kinni kilega, teiseks katta (paksude) tekstiilidega, näiteks meie kasutasime vanu kaltsuvaipasid, tekke jm. Kui lammutasime seinu, ehitasime kahe toa vahele ajutise kilest ja õhukesest puitroovist seina. Lammutama asudes viisime kõik tööriistad jm vajalikud esemed (sh joogivesi) lammutatavasse tuppa, seejärel klammerdasime kile ja vaibaga kinni ka viimase ukse. Välja tulime alles siis, kui vajalik osa oli lammutatud ja praht kottidesse aetud.

3. Tööriistad

Üle ega ümber ei saa tööriistadest. Krohvi ning puitsõrestiku lammutamisel palju muud peale sõra ja haamri vaja ei lähegi. Kui krohv on nii lahti nagu meil, siis piisas vaid ühest kergest haamrilöögist, kui juba pool seina krohvi alla varises. Enne krohvi lammutamist soovitan soojalt eemaldada tapeet, kuna tapeediribad muudavad prahi koristamise keerulisemaks ja utiliseerimine kallimaks. Puitsõrestiku lammutamiseks piisas sõrast ja toorest jõust. Prahi kokku ajamiseks on vaja tugevat luuda/harja ning korralikku kühvlit. Kiviseinalt krohvi eemaldamiseks kasutasime kohati ka piiki ja haamrit.

4. Suhkrukotid (või ükskõik millised tugevast materjalist kotid)

Kuna meie korter asub teisel korrusel, oli vaja krohvipuru ja muld-liiv kuidagi ülevalt alla saada, ilma et kaetud saaks kogu trepikoda ja õu. Esialgu katsetasime tavaliste tugevamate prügikottidega, kuid need kippusid pidevalt purunema ning tassimisel katki venima. Parim lahendus olid valged kilejad polüpropüleenkangast “suhkru”kotid, mida saab osta näiteks Pakendikeskusest. Ilmselt sobiksid ka vanaaegsed kangast kartulikotid. Oluline on, et kott ei oleks venivast materjalist. Samuti on see lahendus loodussõbralikum, kuna kotte saab korduvalt kasutada.

Soovitan prahti ära viia mitmes jaos: esiteks lammutasime krohvikihi, mille kottidesse viisime ja seejärel tassisime alla konteinerisse/haagisesse, teiseks lammutasime lahti lauad, mille tagajärjel kukkus alla mulla- ja liivakiht. Puidu eraldamise järel sai mugavalt mulla ja liiva ära viia samade kottidega, mida kasutasime krohvi jaoks.

5. Ventilaator

Parim avastus tolmu minimeerimiseks oli hiiglaslik ventilaator, mida paaril korral rentisime. Kahjuks igal korral meil seda saada ei õnnestunud, sest kõik rendipunktid olid omad juba välja laenutanud. Panime selle ventilaatori akna alla ning kui selle tööle vajutasime, imes ta lenduva peentolmu üpris efektiivselt aknast välja. Siinkohal tuleb muidugi olla lugupidav ja arvestav naabrite ja tänaval liikuvate inimeste suhtes.

6. Abivägi

Üks olulisemaid punkte on (tasuta) abivägi. Meil käisid abiks nii minu kui ka elukaaslase perekond. Mitu paari käsi on ikka mitu paari käsi. Kutsu sõbrad ja pere talgutele. Kui oled sama õnnelik kui meie, pakuvad nad end ise appi.

7. Utiliseerimine 

Kui lammutada korraga suuremat ala, on oma aja ja närvikulu mõttes ilmselt mõistlik tellida prügifirmast konteiner koos utiliseerimisega. Nii tegime me viimasel korral, kui lammutasime korraga ära neljandiku korterist ja lisaks massiivse pottahju. Kui aga korraga mitmeid tonne prügi ei teki, on võimalik ise prügi (rendi)haagisega jäätmejaama viia. Eelnevalt tasub läbi uurida kõik lähiümbruse jäätmejaamade hinnad: näiteks Tartus on krohvi- ja muud kivipuru mõistlik viia Karimekki, kus seda kasutatakse täitematerjalina. Sellisel juhul tuleb maksab sõiduauto haagise täie materjali eest maksta vaid kaalumistasu (2 eurot). Võrreldes konteineri tellimise võikallimate kohtadega, kus tonni krohvipuru utiliseerimine maksab kuni 80 eurot, on sääst mitmekümnekordne.

8. Tööstuslik tolmuimeja

Et viimaks lammutatud ala korralikult koristada, on mõistlik rentida tööstuslik tolmuimeja. Hakkama saab ka harja, kühvli, tavalise tolmuimeja ja mopiga, kuid tööstuslik tolmuimeja kiirendab koristamise protsessi omajagu ning samuti ei pea muretsema tavalise tolmuimeja rikkiminemise pärast. Meie ostsime korterisse kolides spetsiaalselt ühe odava tolmuimeja, millega muretult ka viimase krohvitolmu sisse tõmbame. Pärast lammutamist tuleb ka sellega arvestada, et põrandaid tuleb pesta vähemalt 5 korda, et nad päriselt puhtaks saada.