Rubriik: Ehitusjutud

Artikkel ilmus esmakordselt 18. juunil Postimees Kodustiil portaalis.

Aasta on möödas sellest päevast, kui meist said viimaks koduomanikud. Esialgse kava järgi oleks praeguseks pidanud meil kõik ehitustööd ja enam-vähem pooled sisustustööd tehtud olema. Reaalsus on aga sootuks teistsugune. Valmis oleme saanud ja kehvade asjaolude kokkusattumisel ümber teinud ühe toa, kaks on poolikud ja ülejäänud ainult lammutatud, aga mitte uuesti üles ehitatud, sisustamisest üldse rääkimata. Aga selline see ehitus juba kord on: aega, raha ja närve läheb alati rohkem kui planeeritud. Nüüd veidi pikemalt igast toast eraldi.

Fotod peegeldavad hästi elu objektil, kui lisaks remondile tuleb objektil ka elada ja asju pole kuskile panna. “Pärast” pilte tehes otsustasin mitte midagi koristada, vaid näidata elu täpselt nii, nagu see on: kaoses, sest on nii palju asju, mida pole kuskile korralikult ära panna. Loodetavasti on aasta pärast võimalik paremini eristada, milline pilt on tehtud aastal 2017 ja milline aasta hiljem. 🙂

Magamistuba

Alustame sellest ainsast toast, mis valmis on saanud. Magamistoa valmimiseks kulus meil enam-vähem 2,5 kuud. See oli meie esimene tuba, millest sai nii palju õppida. Näiteks seda, et valgust võiks olla natuke liiga palju kui liiga vähe, et värvinäidised tuleb siiski endale koju tuua, sest muidu saad halli asemel sinise, et elektripistikuid võiks ikkagi olla igas seinas, isegi kui sa arvad, et sul neid vaja ei lähe. Üldiselt: oleme rahul. Pärast ahju ehitust värvin toa üle, et lõpuks kätte saada need hallid toonid, mida ma juba aasta tagasi jahtisin.

Kontor

Kontor on meil pooleldi valmis: põrand on OSB all, kips on seinas ja pahteldamise-lihvimisega olen samuti lõpule jõudnud. Paika tuleb panna elekter, üles saada laelauad ja valgustus, korda teha aken ja värvida seinad, loomulikult ka paika saada põrand ja liistud. Teha on veel omajagu, aga hullem on möödas. Restaureeritud mööbel ootab sissekolimist. Selle aastanumbri sees võiks saada juba kenas kodukontoris tööd teha.

Elutuba

Elutoas on lammutatud kõik peale põranda. Välisseinas on kips koos SPU soojustusega. Laes on laagid ja vill paigas. Teha on sama palju kui kontoris, aga lisaks on veel vaheseinade kips paigaldamata ja pahteldamine ootab ees. Hetkel võtab suurema osa elutoast enda alla meie ajutine vannituba, millest sel suvel lõpuks vabaneda soovime.

Vannituba

Vannituba oli meil plaanis kunagi kolme tegusa remondinädalaga valmis saada. Praegu ajab see plaan ennastki naerma. Vältab kes-enam-teab-mitmes kuu ja lõppu veel ei paista. Kõik vanad seinad on maha lammutatud, laed alla tõmmatud ja põrandad lahti lõhutud. Uued vaheseinad hakkavad peatselt valmis saama, põranda- ja laelaagid, vill ja OSB on paigas, jupp seina on plaadi all ja isegi WC pott on paigas ja töötab. Teha on veel lõputu nimekiri töid alates põrandaküttest (tänaseks ehk 26. juuniks on põrandaküte paigas ja põrand valatud!) kuni sanitaartehnika paigalduse ja mööbli kokkupanekuni. Esialgne plaan on juuli keskpaigaks vannitoaga ühele poole saada, aga ma ei ole just eriti optimistlik, arvestades, et suvega käivad (harrastus)jooksjatel paratamatult kaasa mõned päevad objektilt eemal.

Köök

Köögiga pole me suurt midagi teinud. Sel kevadel jõudsime viimaks lammutamiseni, võtsime maha vaheseina ja lae. Ahi sai ka viimaks likvideeritud ja teiselt korruselt need 3+ tonni kive minema viidud. Ootan juba väga seda aega, kui uus köök valmis saab, et viimaks oleks päriselt ruumi kuskil süüa teha, et oleks praeahi, et oleks suur külmkapp… Ehk aasta pärast jõuame selleni?

Söögituba

Söögitoaga on seis niisamuti nagu köögis: ootel. Ei suuda ära oodata, et oleks üks mõnus pikendatav söögilaud ja saaks kõik sõbrad juba soolaleivale kutsuda!

Esik

Esikuga on lugu kõige lihtsam: ei olnud seda aasta tagasi ja ei ole ka praegu.

---

Ootused oli jupp maad suuremad kui see, mis tegelikult tehtud sai. Kindlasti tekitab iganädalaselt minus pisut tuska see, et ma ikka veel keset ehitustandrit elama pean, asju kastidest otsima ja pidevalt horisontaalpindu tolmust ja mullast puhastama pean. Kaos, mustus ja segadus lihtsalt ei ole mulle loomupärased nähtused. 🙁

Küll aga olen ma aastaga elu ja iseenda kohta väga palju õppinud. Olen õppinud kannatlikkust, väikeste asjade märkamist ja paindlikkust. Olen aru saanud, et vahel on valutum oma plaanist lahti lasta ja ennast süüdistada ei ole mõtet. 🙂 Kui oleme andnud endast parima, siis ei tohi tulemuses pettuda. Loodan lõpuks selgeks saada, et vahel tuleb toimetuste kõrvalt võtta aega iseendale, oma kallimale ja perele-sõpradele.

Olen õppinud veelgi enam hindama oma vanemaid, kes on mulle andnud turvalise lapsepõlve, õpetanud mind väärtustama raha ja asjade väärtust, võimaldanud mul omandada hea haridus. Igaühel ei ole seda võimalust; olen tänulik, et mul on. Samuti on nad ehitusel meil igatpidi abiks olnud ja elavad meile alati kaasa.

Olen tänulik oma suurepärasele elukaaslasele, kes ehitab meile oma kätega päris meie oma kodu. Olen uhke, et mul on kuldsete kätega mees, kes on töökas, aus ja lihtsalt parim. Igaühega sellist katsumust ette ei võtaks.

Olen tänulik kõigile, kes on meile ühel või teisel moel abi pakkunud ja meie ehitustegevusele igati kaasa elavad. 😊

Saab ka sellest korterist kunagi Kodu. Olen selles kindel. Praegune stress on ajutine ja lõpptulemus on “kannatusi” väärt. Seda tuleb igal koduehitajal meeles pidada.

Artikkel ilmus 5. juunil 2018 PM Kodustiilis.

Esimest korda käisime oma praegust kodu vaatamas juba üle aasta tagasi. Küll see aeg lendab ruttu!😯 Olen sellest ilmselt juba varem kirjutanud, kuidas siia sisse astudes hakkasid mul silme ees seinad ise maha tulema, mööda korterit ringi liikuma ja õiged värvid manasid end kohe silme ette. Korteri kohta pole siin ruumi just vähe – ligi 67 ruutmeetrit – kuid olles varem mitu kuud endale kaks korda suuremaid maju joonestanud, siis oli samm allapoole päris järsk. Pidime oma unistustes loobuma mitmest toast ja teiste tubade planeeringud kriitiliselt üle mõtlema. Ülejäänu planeerimisega sain üpris kiirelt hakkama, kuid lisaks vannitoale oli kõige rohkem nuputamist magamistoaga. Kuidas nii pisikesse tuppa kõik vajalik ära mahutada?

Sisseehitatud hoiuruumid

Kiirelt sai selgeks, et alla 10-ruutmeetrisesse pikliku kujuga magamistuppa päris kõik ära ei mahu. Kuna kogu korter tuli nagunii ringi ehitada, oli mul mänguruumi kõigi mittekandvate seintega. Esiteks pidi magamistoa sein ilmselgelt liikuma. Et ka köögile ja söögitoale piisavalt ruumi jääks, nihkus magamistoa sein enam-vähem 40+60 sentimeetrit köögi poole, mistõttu magamistoa lõplikuks pindalaks jäi 12 ruutmeetrit. 40 cm tuli toa üldise laiuse arvelt. 60 cm aga suure, ligikaudu 2,5 meetrit laia ja üle 2 meetri kõrge sisseehitatud garderoobikapi arvelt. Sisseehitatud kapid jm hoiustamisruum on üks olulisemaid faktoreid kitsastes oludes avara mulje saavutamiseks. Mina kujundasin kapi sedaviisi, et kapiuksed ja toauks jäävad ühte seina ja ühele tasapinnale. Tulevikus on plaanis kapile paigaldada liuguksed, millest vähemalt üks osa on suure peegliga, mis visuaalselt taaskord tuba avaramaks muudab. Ideaalis eelistaks ma garderoobi üldsegi eraldi toana, aga kuna see polnud võimalik, on sisseehitatud kapp parim alternatiiv.

Toa mõõtmed ilma kapiosata on 2,7 m x 4,3 m.

Voodi õige asukoht

Järgmise asjana panin ma paika voodi asukoha. Meie toa puhul tegi voodi paigutamise keerukamaks asjaolu, et ühes toa nurgas asub ahi, seega tuleb arvestada ohutuskujaga, et vältida voodi või tekstiilide süttimist. Voodi peaks olema mõlemale magajale mugavalt oma poolelt ligipääsetav. Eriti, kui magama minnakse või ärgatakse eri aegadel, sest ilmselt pole siis eriti hea idee voodisse või välja pääsemiseks kellestki üle turnida. Meie toas asub voodi seega praktiliselt toa keskel, peats ühe seina ääres. Magamistuba on mõeldud magamiseks – voodi toa keskel mõjub seega igati loogiliselt.

Minimalism

Avaruse saavutamisel on olulisim loobuda kõigest ebavajalikust. See puudutab otseselt ka mööbliesemeid. Meie magamistoas on lisaks 160 cm laiusele voodile vaid kaks öökapikest, kuhu panna igapäevaselt kõige vajalikumad esemed, mida magamistoas vaja läheb, näiteks telefonilaadija, kätekreem, raamat jmt. Kõik muu vajalik kraam – siinkohal tuleb kindlasti eristada vajalikku ebavajalikust ja mõelda hoolikalt oma tarbimisharjumustele – leiab koha sisseehitatud kapis, mille sisu on läbimõeldult ja oma vajadustele vastavalt planeeritud, sisaldades rohkelt sahtleid ja riputusruumi ning mõningaid riiuleid. Kui ruumi üldse ei jagu, saame soovi korral lisada voodi alla sahtlid, kus hoida vaakumkottidesse pakitult näiteks hooajalisi rõivaid või lisatekke ja -patju.

Tõsta mööbel maast lahti

Minu üks lemmikuid nippe sisekujunduses on kõikvõimaliku mööbli seina külge kinnitamine. Lisaks ruumide avardamisele muudab see ka koristamise mitu korda kiiremaks ja lihtsamaks. Näiteks magamistoas on seina külge kinnitatud meie öökapid. Valgustid on paigaldatud seina või lakke, mitte põrandale. Kõik, mida on võimalik paigaldada seina külge, sinna ka läheb. Sama loogikat saab kasutada ka teistes tubades, kasutades maast laeni raamaturiiulite ja vitriinkappide asemel kergeid riiuleid, mille tagant paistab viimistletud sein – toast toast jääb automaatselt õhulisem mulje.

Piisavad käiguteed

Mööbli ja seinte vahele vahele olen üritanud igal pool jätta minimaalselt 80, pigem vähemalt 100 cm ruumi. Ka suur ja avar ruum, kus mööbel on paigaldatud liialt üksteise “selga”, jätmata piisavalt ruumi ühest kohast teise liikumiseks, võib mõjuda ootamatult kitsalt. Pigem olgu tühja ruumi veidike liiga palju kui liiga vähe.

Rohkelt valgust

Hea valgustus on oluline igas ruumis, kuid veelgi suurema tähtsusega kitsastes oludes. Ära paiguta kõrgeid mööbliesemeid akende ette, isegi mitte osaliselt. Väldi pakse kardinaid ja kasuta pigem ruloolahendusi, mille saab päevasel ajal mugavalt kokku voltida, ning kergeid õhulisi kardinaid. Hea nipp on akna vastasseina paigutada (suur) peegel või vähemasti vältida tumedaid toone: heledalt seinalt peegeldub aknast tulev valgus kogu eluruumi.

Valdavalt heledad toonid

Pisemate ruumide siseviimistluses on mõistlik kasutada valdavalt heledaid toone. Tumedate toonide kasutamine ei ole loomulikult keelatud, kuid neid võiks pigem kasutada ühel-kahel kontrastsel seinal: sellisel juhul muudavad need toa dünaamilisemaks ja laiendavad visuaalselt heledaid seinu. Kogu ruumi tumedaks võõpamisest võiks aga pigem loobuda. Näiteks on meie magamistoas samuti üks pilkupüüdev kontrastne tumehall laudissein, mis annab toale juurde sügavust.

Neid nippe kasutades mahutasime oma magamistuppa kõik vajaliku ja ruumi jäi ülegi. Külas käinud või pilte näinud sõbrad-tuttavad aina imestavad, kuidas saab meie magamistuba vaid 12 ruutmeetrit suur olla. Kogu maagia peitub lihtsates visuaalsetes illusioonides, õiges värvigammas ning praktilistes ja mugavates lahendustes.

Head planeerimist!