Rubriik: Ehitusjutud

Postitus ilmus esmakordselt PM Kodustiil portaalis 16. juulil 2018.

Nädal aega tagasi valmis lõplikult meie uus ahi, mis kütab peamiselt magamistuba ja kontorit. Ahjust olen pikemalt juba kirjutanud, nüüd saan näidata ka pilte, kuidas ahi valmis ja milline jäi lõpptulemus. Tehtud töö on kvaliteetne, seda oli näha ka sellest, millise hoolega meie ahju nädalate kaupa ehitati. Visuaalselt olen ahjuga isegi üle ootuste rahul: krohvimistöö on professionaali käe all ikka hoopis teine tera ja valitud luukide-ustega vist rohkem rahul ei saakski olla. 🙂 Kui tuli ahjus põleb, võiks ma seda vist tundide kaupa läbi selle klaasukse jälgida. Ahju ehitas Kodu Soojaks OÜ.

Kui kontori poolel polnud me viimistlusega nii kaugele jõudnud, et oleks pidanud midagi kardinaalselt ringi tegema, siis magamistoa jaoks tähendas uus ahi põhjalikku värskenduskuuri. Kuna uus ahi on eelmisest veidi madalam ja kitsam, tekkis pärast ahju valmimist auk ühte seina ja põrandasse ning samuti vajas teine sein parandusi.

Keeruline oli lugu põrandaga: mida teha ca 20 cm laiuse avaga uues laudpõrandas? Lihtne: lõika auk veel suuremaks 😆, ehita uus alus ja plaadi see ära. Kuna ahju ees peab tuleohutuse jaoks nagunii olema süttimiskindlast materjalist ohutusala, siis otsustasime oma klaasist loobuda ja teha sinna ca 70×100 cm looduskivist ala. Minu arvates jäi see väga kena, kuigi värvi osas oli meil elukaaslasega natuke erimeelsusi. Tema seekord võitis. 🙄 Musta värvi looduskivi leidsime väga hea hinnaga (30€/m2) Tartu Noto Outlet poest.

Auk seinas sai parandatud uue karkassi ja kipsplaadiga, mis tuli uuesti pahteldada ja värvida. Teises seinas saime katkise osa asemele jätkata oma laudisseina, mis nüüd jookseb ilusti nurka välja. Kokkuvõttes said seinad isegi paremini tehtud kui eelnevalt ning plaaditud põrand ahjusuu ees on kindlasti mugavam ja kulumiskindlam kui klaas. 😊

Kui ümbertegemiseks juba läks, võtsin kätte täiusliku halli tooni leidmise. Meie eelmine seinte värvigamma ei olnud kindlasti kole, aga meie ja eriti minu jaoks jäi see siiski liialt sinine. Soovisime siis jahedat halli tooni, aga värvinäidiseid me koju ei ostnud ja erilist eeltööd ei teinud. Lõpuks saime pigem sinise kui halli toa. 😕

Seekord ostsin koju vist ligi 10 eri värvinäidist, millest lõpuks valisin välja Tikkurila toonid Laasti (X487) ja Kalsiitti (K487). Tegin enne otsuse langetamist meeletult eeltööd, otsisin mitmeid blogisid ja Instagrami kontosid, et leida pilte ruumidest, kus neid toone on kasutatud. Poes värvinäidiseid vaadates ei uskunud, et need toonid meie kodus ilusad võiksid olla, aga kodune valgus on poe omast lihtsalt niivõrd erinev, et poe valgues endale koju värvi valida pole just parim mõte. Tänu uurimistööle jõudsin just Tikkurila 487 värvitoonide juurde, kus kõik toonid on minu jaoks täpselt need õiged hubased hallid, mida ma oma kodus näha tahan. 🙂 Värviks valisin seekord Vivacolori Green Line Wall 20, mille üle millegipoolest nuriseda ei saa.

Savikrohvitud seina värvisin taaskord kaseiinvärviga Anna, mille tooni Tikkurila Laastiga kokkusobitamine oli omaette ülesanne. Lõpuks valisin tooniks Kasselpruuni, kuid 5 liitri värvi kohta ei kasutanud ära 150 g pigmenti, nagu õpetus ütles, vaid kasutasin 100 g. Päris identne värv teiste seintega ei tulnud, aga tulemus on siiski ilus ja üpriski sarnane. Viimaks tegime iluparandusi: kohati tuli paigaldada uued liistud, värvida üle uks jms. Laias laastus nädalaga saime magamistoa valmis.

Mõned veel uuemad pildid:

Puudu on veel üksikud asjad. Näiteks pildiriiul, mille meisterdame ise (EDIT: juba valmis!), ja uued öökapid. Senine ühe suure kastiga lahendus ei olnud öökapina siiski praktiline, kuna asjad kippusid seal lihtsalt segi minema ja ausalt öeldes ei viitsinud ma iga kord sinna kasti ka kaevuda, seega tihti lõppes olukord sellega, et öökapp oli lihtsalt erinevaid asju, raamatuid ja laadijaid täis. 😶 Uued öökapid võiks selles osas olla veidi praktilisemad. Silma on jäänud näiteks IKEA minikummutid Moppe, aga pean jõudma veel ka Tartu kaubandusvõrgus ringi vaadata. Samuti peaks viimaks hakkama tegelema kapinišile liuguste otsimisega, mida olen vägisi pidevalt edasi lükanud…

Vana või uus: kumb rohkem meeldib?

Postitus ilmus esmakordselt 3. juulil Postimees Kodustiil portaalis.

Kuna vannituba edeneb tasahilju edasi, planeerin mina juba järgmisi tube. Üks pisike ruum, mille osas juba vannituba ehitades omajagu otsuseid tuli ära teha, oli leiliruum. Küll aga jäi veel üles mitmeid küsimusi, millele alles vastuseid otsime. Täna räägingi pikemalt meie pisikesest saunast. Igasugune tagasiside tehtud plaanidele on soojalt tervitatud!

Leiliruum saab olema vannitoa üks osa, st siseneda saab sinna vannitoa kaudu. Ruumi mõõdud on 1,34×1,39 meetrit: see tähendab, et sirgelt pikutama sinna ei mahu. Mõnedele võiks see olla deal breaker, kuid meid see väga ei heidutanud. Harrastusjooksjatena on saun meie jaoks pigem mõeldud taastumist soodustava keskkonnana, kus piisab kuumas istudes higistamisest ja mõned korrad end külma veega jahutamisest. Hea tahtmise juhul mahub sinna end ka rohkem sirutama, kui jalad veidi kõrgemale seinale tõsta. Leiliruumi lae kõrguseks jääb ilmselt ca 2,2 meetrit.

Lavaosa tuleb plaanil leiliruumi nö ülemisse külge. Me pole veel kindlalt otsustanud, kas peaksime tegema lava kahe- või kolmeosalise: kas lisaks lamamis-/istumisalale peaks olema veel lisaks madal aste ning madalam istumisala või piisab vaid madalamast istumisalast, mis toimib ka astmena kõrgemale tasandile. Mulle endale tundub meie kitsastes oludes kahe astmega variant loogilisem. Kellel ruumi rohkem, soovitaks kolme tasandiga varianti. Ülemise lavatasandi laius jääb meil ilmselt 60 cm kanti ja keskmisel 40 cm ligi. Ülemine lavatasand asub laest 120 cm kaugusel, alumise ja ülemise lava vahele jätame ca 50 cm ning põrandani jääb seega alumisest lavast samuti ca 50 cm, mida on astumiseks ehk veidi palju, kuid olukorda leevendab põrandale paigutatav puidust rest, mis muudab ka astumise mugavamaks ja hügieenilisemaks.

Keris tuleb ukse kõrvale. Kaalumisel on nii tornkeris kui ka seinale paigutatav isend. Sauna kütame elektriga, kuna piiratud ruumi (ohutuskujad!) ja korstnalõõride tingimustes ei olnud meile puukerise paigutamine võimalik. Minu isiklik lemmik on kindlasti kodumaiselt stiilne tilgakujuline HUUM, aga eks näib, mis lõpuks meie valikuks osutub. Kindlasti tuleb välja mõelda ka mingi käsipuu/jalapuu laadne kaval lahendus lava ja kerise vahele, et vältida õnnetusi. Ilmselt ei tule kerise ette ka alumist astet: sellel pole ju lihtsalt mingit praktilist väärtust.

Põrand tuleb keraamilistest plaatidest, kus on soovitatav kasutada tumedat vuuki, et vältida esteetilisi kahjustusi, mis leiliruumis tekkida võivad. Plaadid tulevad täpselt samasugused nagu vannitoas. Seinte ja lae isolatsiooniks kasutame SPU plaate ning kattena puidust laudist. Kogu sauna, k.a lava, plaanime ehitada ise, kuna elukaaslane on puidutööd õppinud ja praktiseerib seda pea igapäevaselt. Kerise paigalduse ja ühendamisega tuleb appi elektrik. Puidu tüübi ja töötluse kohapealt peame veel veidi lisatööd tegema, kuna ilusaid variante on tänapäeval nii palju, alates termotöödeldud puidust kuni eri toonitavate sauna jaoks mõeldu puidukaitsevahenditeni. Kerise taha tuleb ilmselt mingi põnev kivilahendus. Leiliruumi uks tuleb klaasist, kuid täpset viimistlust me veel samuti otsustanud ei ole. Valgustusena oleks mugav ja ilus lahendus fiiberoptika, aga lõpliku otsuse teeme ilmselt hinnaerinevusi uurides. Ka LED valgustusega saab luua hubaseid lahendusi.

Ventilatsioon on sauna lahutamatu osa. Elektrikerise puhul tuleb sissepuhe otse kerise kohale ning väljatõmbeavasid tuleb kaks: esimene tuleb lava piirist allapoole kerise suhtes ruumi vastanurka ning teine samasse nurka lae alla. Teine väljatõmme on mõeldud ruumi kuivatamiseks pärast saunatamist ja selle võib äärmisel vajadusel ka ära jätta. Kogu meie korteris saab olema soojustagastusega sundventilatsioon.

Loodetavasti pole ma midagi olulist ära unustanud. Kui oled ehitanud või kasutanud väikest korterisauna, siis anna teada, millised on olulisemad vead, mida vältida, ning lao ka oma parimad nipid ja nõuanded letti.