Workout Week 8.–14.10.2018

2. nädal treenimist pärast mandliopist taastumist. Tundus, et hakkab juba looma, aga pulss elab siiski oma elu. Aga lohutame end härra Jooksja sõnadega: praegu õnneks ei peagi vormi olema.

8.–14.10.2018

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Hooaeg on kogu jooksugrupil läbi saanud, seega oleme tagasi oma sügis-talvise programmi juures ehk jookseme vähe ja paneme rõhku ÜKE-le ehk esmaspäeviti kerelihastele ja kolmapäeviti alakehale. Jooksuosas kulgesime hästi kergelt ja rahulikult 40 minutit, pulss oli 144 bpm ja tempo 7:44 min/km. ÜKE oli päris raske, sest korralikku lihastrenni pole ma juba kuid teinud. Mul oli kolmapäevases trennis veel raske maast püsti saada, sest mu küljed, kõht ja selg olid lihasvalu täis. 😁

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. 30 minutit jooksu läks huvitavalt. Enesetunne oli hea ja tugev, aga pulss tahtis iga tempoga raudselt paar lööki üle 150 olla. No nii närvidele käib see, kui tunne on hea ja tahaks joosta, aga pulss ei luba. 7:31 min/km, 151 bpm. ÜKEs tegelesime jalgade ja tuharaga ning koju minnes olid jalad üpris makaronid all. Igasugused puusatõsted, kummilindid, kükid, väljaasted. Huh.

Neljapäev: trennivaba.

img_8318

Reede: kerge jooks. Ilm oli nii soe, et läksin õhtul jooksma pikkade retuuside ja T-särgiga. Supermõnus päikeseloojang, null tuult, kollased lehed. Isegi VO2max otsustas selle peale ühe ühike tõusta (44 peale). Peaaegu juba iseenda tunne tekkis. 6:40 min/km, 155 bpm.

Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: kerge jooks. Megasoe 18-kraadine ilus ilm, jooksma minnes panin selga T-särgi ja lühikesed püksid, aga oleks pidanud olema maika ja säärised olid ka täiesti ebavajalikud. Väga palav ei olnud, aga natuke liiga soe ikkagi. Kõige rohkem ajasid närvi need ämbliku?võrgud, mida praegu igal pool lendab. Täiesti tüütu, kui muudkui kisud mingeid niite näost lahti. Väkk. Pulss elas täiesti oma elu ja üritasin end küll pidevalt pidurdada, aga lõpuks andsin alla ja kulgesin oma 160 pulsiga koju. Nojah. Kell andis taastumisajaks 38 tundi, nagu oleks võistlusel käinud, ja kukutas VO2maxi jälle 43 peale… 6:53 min/km, 157 bpm.


Kokkuvõttes:

8.–14.10.18

Järgmisel nädalal tahaks proovida ühe 2,5 kuu viimaks taas BodyPumpi minna, muud trennid ilmselt jäävad samaks. Natuke jooksu ja natuke jõutrenni, et jälle tugevaks saada ja vigastusi ennetada. Vaikselt tuleb kilomeetreid koguda ja tasapisi ehk kunagi hakkab ka vorm tagasi tulema.

Advertisements

Workout Week 1.–7.10.2018

Esimene opijärgne treeningnädal. Ma teadsin, et pärast kolme nädalat haige olemist ja opist taastumist saab rajale tagasitulek raske olema, aga päris nii keeruliseks alguseks ma siiski valmis vist ei olnud…

1.–7.10.2018

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Minu kõige esimene trenn pärast 3 nädala tagust Tallinna Maratoni. Natuke oli hirmus, natuke oli põnev. Ootusärevus. Kiirelt trenni kõndides oli pulss juba 130, seega see hirmutas omajagu. Plaanisin lihtsalt veidi aega koos trennikaaslastega olla ja natuke rahulikult joosta, kui pulss ja enesetunne üldse lubavad. Kokkuvõttes tuli asi välja nii, et kõigepealt sörkisime värske Eesti 24 h jooksu naiste rekordi omanikuga 4 km väga rahulikus 7:30+ tempos ja kui minu pulss juba üle 150 tikkus minema, siis kõndisime. See oli esimeks korraks päris hea võhmale võttev trenn. 8:05 min/km, 146 bpm.

Hiljem lihtsalt rullisin ja venitasin sisehallis koos teistega. Siiski oli tore olla tagasi, näha oma inimesi. Olin tänulik, et üldse rajal tagasi olla sain. Kuid tagasitulek saab olla pikkkkkk teekond…

Teisipäev: trennivaba. Töökohustused tahtsid oma ja õhtuks olin nii väsinud, et kell pool kaheksa lihashoodlusesse mineku asemel lihtsalt pikutasin ja puhkasin, sest nii tundus õigem. Lihased olid ka sellest 40 min jooksust valusad.

img_8256
Avastasin, et sügis kui aastaaeg on mulle iga aastaga aina enam meeldima hakanud. Ilus!

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Seekord jooksin kehva ilma kartuses sisehallis muudkui ringe, kokku 40 minuti jagu. Esimesed 30 minutit oli tempo alla 150 pulsiga kenasti 7:00 kandis, mis nagu polegi ju nii katastroof kui esmaspäeval, aga siis justkui sai võhm otsa ja pidin jälle veel rohkem “tigu” olema. Mis seal ikka, vähemalt sai joosta.  7:12 min/km, 144 bpm.

Teises osas tegin 25 minutit ilma raskusteta hästi rahulikult oma tempos ÜKEt jalgadele. Kummilindiga astumised, raskuseta kükid, väljaasted ja harjutused matil. Harjutused toimisid juba esimesest kordusest alates. Kükkide ajal pidin tegema korduvalt pause, et pulss üle 160 ei läheks. Nagu lihtsalt… wow. Kui kergelt kaob vorm! Selle 25 minuti järel saabunud lihasvalu saatis mind veel 2 päeva.

Neljapäev: trennivaba.

img_8275

Reede: kerge jooks. Tegime härra Jooksjaga ülikerge õhtuse sörgikese ja veetsime 40 minutit kvaliteetaega. Tema ilmselt oleks saanud samas tempos mul kõrval kõndida. Olen vormi poolest tagasi mitme aasta taguses ajas, kus 160 pulss kergel jooksul tundub justkui kerge, kuigi niimoodi kerget jooksu teha ei tohi. Pidin kogu aeg end vägisi pidurdama, et ikka pulss kenasti all hoida. Jalad tahaks kiiremini, aga süda ei luba. 7:35 min/km, 147 bpm.

Laupäev: trennivaba. Käisin Tartu Linnamaratonil kaasa elamas ja tuttavatest pilte tegemas. Nii tore oli seda melu nautida, aga loomulikult jooksis mul sees süda verd, et ma ise rajal olla ei saanud.

img_8282

Pühapäev: kerge jooks. Vihma muudkui sadas, aga mina läksin ikkagi jooksma.Tegin täpselt sama ringi, mis reedel, aga pulss ei tahtnud üldse alla 150 püsida. Nii, kui pingsalt kella ei jõllitanud, oli kohe 160+ platsis. Tempo ikka aeglane, aga see ei tundunud aitavat. Masendav. VO2max kukkus veel ühe ühiku võrra mudasse. 7:24 min/km, 154 bpm. 

img_8287

Kokkuvõttes:

1.–7.10.18

Plaanisin alustada treenimist rahulikult ja kui tagasilööke tervises ei tule, siis esialgu teha hästi kergeid ja lühikesi trenne ülepäeviti. Sel nädalal täpselt nii õnneks ka toimida sain. Raskemaid trenne teha, sh raskusi tõsta ei tohi ma veel nädal aega, seega ilmselt möödub ka järgmine nädal sarnase skeemi järgi. Eks näis, kuidas see tagasitulek edaspidi kulgeb.

Praeguseks langes VO2max 44 peale, st kukkus praktiliselt iga jooksuga. Suvise 50 võrreldes korralikus nullpunktis tagasi. Eks näis, kaua ta veel kukub ja millal tõusma asub. Tasa ja targu hakkan kevadhooaja poole astuma.