Workout Week 15.–21.10.2018

3. nädal tagasi rajal.

15.–21.10.2018

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Ülakeha päev. Alustuseks ikka üks kerge sörk alla. Täitsa tore oli, õues oi veel meeldivalt soe. 7:27 min/km, 143 bpm. Seejärel andsime ÜKE osas ikka jälle kerelihastele tuld. Taaskord sai selja ja kõhu lihasvalu täis.

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Mis värk nende kolmepäevaste jooksudega on, aru ma ei saa. Alati viskab pulsi üle 150 ja alla see enam ei tule. Muidu on kõik hea ja tore, aga pulss pole üldsegi eeskujulik. Njah. 😕 7:12 min/km, 152 bpm. Ja ÜKEs jalapäev ehk siis higi voolab, lihased nutavad, aga ikka teed, sest muidu tugevaks ei saa. Tuhar tegi veel laupäeval sellest ÜKEst haiget.

Neljapäev: kerge jooks. Tegin õhtul pooleldi pimedas ühe kiire Anne kanali ringi ja jooksin koju tagasi, et oma tööasju edasi teha. See pime aeg on nii ahistav: lähed kell 18 välja ja õues on juba täiesti hämar. Võeh. ☹️ 7:19 min/km, 147 bpm.

Reede: BodyPump. Üle 3 kuu Pumpis. Huuuuuh. 😅 Kuna Treener oli koos teistega Saaremaal 3 päeva jooksul, siis esimene BP üle pika aja möödus koos asendustreeneriga. Noor, tore ja asjalik, aga vahepeal oli muusika kuidagi liiga vali ja mikker liiga vaikne, seega juttu polnud kuulda ja muusika järgi üritasin aru saada, mis harjutus järgmiseks tuleb. Üldiselt täitsa põnev kava oli, aga ehk järgmiste kordadega saab parema aimduse kätte.

Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: pikem jooks. Osa jooksu sain härra Jooksjaga rahulikult koos kulgeda, osa venisin üksinda. Jälle sama asi: jalad tahaks tunduvalt kiiremini edasi minna, aga pulss sunnib pidevalt pidurdama. Kiskus teine jälle end üle 150, kuhu ma teda üldse lasta ei tahaks. VO2max kündis jälle muda 43 peal. Muidu oli huvitav jooks paksu udu sees, paksult riides, sest õues oli vaid 2 kraadi sooja. Nädal tagasi samal ajal oli vist 19 kraadi ja päike ning lühikeses vormis hakkas megapalav. Nüüd on siis päris sügis käes. 7:14 min/km, 151 bpm.

Kokkuvõttes:

15.–21.10.18

Ootan huviga, millal see pulsi ja tempo suhe siis kunagi paranema hakkab. Seniks tuleb see lonkimine lihtsalt ära kannatada, mis muud. Lennata on tore, aga vahel läheb veidi kauem aega, et kiirendusrajale jõuda. 🙃

Advertisements

Workout Week 8.–14.10.2018

2. nädal treenimist pärast mandliopist taastumist. Tundus, et hakkab juba looma, aga pulss elab siiski oma elu. Aga lohutame end härra Jooksja sõnadega: praegu õnneks ei peagi vormi olema.

8.–14.10.2018

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Hooaeg on kogu jooksugrupil läbi saanud, seega oleme tagasi oma sügis-talvise programmi juures ehk jookseme vähe ja paneme rõhku ÜKE-le ehk esmaspäeviti kerelihastele ja kolmapäeviti alakehale. Jooksuosas kulgesime hästi kergelt ja rahulikult 40 minutit, pulss oli 144 bpm ja tempo 7:44 min/km. ÜKE oli päris raske, sest korralikku lihastrenni pole ma juba kuid teinud. Mul oli kolmapäevases trennis veel raske maast püsti saada, sest mu küljed, kõht ja selg olid lihasvalu täis. 😁

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. 30 minutit jooksu läks huvitavalt. Enesetunne oli hea ja tugev, aga pulss tahtis iga tempoga raudselt paar lööki üle 150 olla. No nii närvidele käib see, kui tunne on hea ja tahaks joosta, aga pulss ei luba. 7:31 min/km, 151 bpm. ÜKEs tegelesime jalgade ja tuharaga ning koju minnes olid jalad üpris makaronid all. Igasugused puusatõsted, kummilindid, kükid, väljaasted. Huh.

Neljapäev: trennivaba.

img_8318

Reede: kerge jooks. Ilm oli nii soe, et läksin õhtul jooksma pikkade retuuside ja T-särgiga. Supermõnus päikeseloojang, null tuult, kollased lehed. Isegi VO2max otsustas selle peale ühe ühike tõusta (44 peale). Peaaegu juba iseenda tunne tekkis. 6:40 min/km, 155 bpm.

Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: kerge jooks. Megasoe 18-kraadine ilus ilm, jooksma minnes panin selga T-särgi ja lühikesed püksid, aga oleks pidanud olema maika ja säärised olid ka täiesti ebavajalikud. Väga palav ei olnud, aga natuke liiga soe ikkagi. Kõige rohkem ajasid närvi need ämbliku?võrgud, mida praegu igal pool lendab. Täiesti tüütu, kui muudkui kisud mingeid niite näost lahti. Väkk. Pulss elas täiesti oma elu ja üritasin end küll pidevalt pidurdada, aga lõpuks andsin alla ja kulgesin oma 160 pulsiga koju. Nojah. Kell andis taastumisajaks 38 tundi, nagu oleks võistlusel käinud, ja kukutas VO2maxi jälle 43 peale… 6:53 min/km, 157 bpm.


Kokkuvõttes:

8.–14.10.18

Järgmisel nädalal tahaks proovida ühe 2,5 kuu viimaks taas BodyPumpi minna, muud trennid ilmselt jäävad samaks. Natuke jooksu ja natuke jõutrenni, et jälle tugevaks saada ja vigastusi ennetada. Vaikselt tuleb kilomeetreid koguda ja tasapisi ehk kunagi hakkab ka vorm tagasi tulema.