Jüri Jaansoni 2 Silla Jooks

Ei oskagi selle jooksu kohta mingit pikka juttu teha. Käisin, jooksin, oli nagu OK. Kõlbab? 😂

Vist ei. Alustame siis kaugemalt kui algusest. Laupäeval tegin oma traditsioonilist võistluseelset soojendust: kerge 4–5 km sörki, jooksu sees mõned jooksuharjutused ja lahtijooksud. Ilm oli natuke palav küll, aga samm üpris värske ja olemine täitsa tore. See on alati halb märk. 😕 Kui eelmisel päeval võistluseelne soojendus kergelt läheb, on selge, et võistlusel midagi kerget tulemas ei ole.

Pidas see loogika paika ka sel korral. Ikka 8.30 start, kella 11ks Pärnusse, materjalid kätte, WC peatus ja soojendusele. Kuidagi jube raske oli. Lahtijooksud tulid ka kangelt. Ei süstinud minusse just piiramatut optimismi. Saime Treenerilt käsu kätte: tagasi pole vaja hoida. Selge. Minek. 💪🏻

40510735_525074214599828_3973859460593483776_n
TÜASK Fitnessklubi esindus. 🙂

Juba stardikoridoris hakkas selle päikese käes palav. Kahetsesin, et juukseid märjaks polnud kastnud. Enam polnud midagi teha. Vähemalt olin 600–1000 stardikoridoris ja sain kohe algusest peale oma tempos jooksma hakata.

… aga kohe algusest peale oli ka raske, halb ja paha. Pulss läks ilusti 175+ löögi peale, aga tempo venis kuskil 5:00–5:10 peal järele. See erilist optimismi just ei tekitanud, pigem tegi Tallinna maratoni eel veidi ärevaks. 😕 Vahepeal oleks kaks raja serva vahetavat meest minu ees praktiliselt asfaldile pikali käinud, kuna oma “möödasõidu” ajal jooksid nad omavahel konkreetselt kokku. Ootasin väga esimest joogipunkti, kus lõpuks sain pea märjaks kasta ja natuke juua. Siis läks olemine natuke paremaks ja pulss kukkus kohe sama tempo juures 5 lööki.

Kui üle silla minema sain, läksid kilomeetripostid “paigast ära”. Kui enne käisid need minu kellaga ilusti üht sammu, siis nüüd tekkis vahe sisse ja jäi sisse kuni jooksu lõpuni. 5 km täitus minu kella järgi 25:48 peal, kui stardijooneni kulunud 20 sekundit maha võtta, oli võimalik joosta 51 minuti kanti. Proovisin seda siis sihtida.

Kahjuks saatis mind konkreetselt terve jooksu aja pistmine kõhu paremas pooles. Vahepeal tugevamalt, vahepeal nõrgemalt, aga pidevalt. Jooksin omajagu aega käega kõhule surudes või kätt üleval hoides, aga miski ei aidanud. Tuli lihtsalt ära kannatada.  🙄 Ei söö ma enam ühtegi banaani tund enne võistlust…

Õnneks varsti sai 8 km täis. Sadas natuke peent vihma ja kahjuks kesklinna padukas minuni ei jõudnud. Teised joogipunktis olin saanud lonksukese juua ja natuke end kasta. Vihm oleks võinud varem kohale jõuda. 8 km peal näitas arvutus ikka, et 51 minutit kopikatega on tehtav. Õnneks oli ka kaasaelajaid juba raja ääres rohkem. 🙂

9 km märgi magasin maha, aga viimase kilomeetri jooksin juba täiesti võimete piiril ja ilmselt oli ees ehtne kannataja nägu. Pööre ja pööre ja ettejäävad inimesed ja lõpuks viimane pööre pikale finišisirgele. Seal panin kõik endast välja, kulgesin julgelt alla 4:00 tempos ja üle 180 pulsiga. Sain veel ühest naisest mööda ja finišeerisin ajaga 51:06,6 (neto).

Aitäh Treenerile piltide eest!

40596458_1902606096712559_6016278647936122880_n40603779_305655156684590_3814174096946626560_n40536426_736833389990815_8348087710866472960_n40615857_476974819470464_3160901715729842176_n

Tehtud!

Enesetunne sel aastal pole eelmisega üleüldse võrreldav: sel korral oli ikka palju raskem kui eelmisel. Olin muidugi ka peaaegu minuti, ca 50 sekundi jagu kiirem. 🙂 Igal juhul natuke tekkis kahtlus, kas ma oma unistuste maratoniaja sel aastal kätte saan. Aga see selgub juba pühapäeval.

splits

Kokkuvõttes:

  • Aeg: 51:06 (neto)
  • Distants: 10 km (minu kell: 10,15 km)
  • Keskmine tempo: 5:07 min/km
  • Max tempo: 3:27 min/km (lõpuspurt)
  • Keskmine pulss: 173 bpm
  • Max pulss: 182 bpm
  • Koht: 747/1835
  • Koht naiste seas: 133/763
  • Koht N vanusegrupis: 52/253
Advertisements

Pankranniku poolmaraton

Augustikuu esimesel pühapäeval tegin ma teoks võistluse, millest olen mõelnud juba aastast 2014. Joosta minu kodusel Ida-Virumaa pankrannikul üks poolmaraton. Olin küll selle võistluse ainus osaleja, kuid nüüd on see unistus teoks tehtud.🙂

img_7326

Sõitsin laupäeva õhtul vanematekoju ja läksin väga eeskujulikult juba kell 22 magama, et kell 5.30 äratuskella kuuldes olla virk ja kraps. Tegelikkus oli aga sootuks teistsugune: magasin tohutult kehvasti, ärkasin miljon korda ja vahtisin kella. Nagu oleks päris võistlusele minema, selline närv oli millegipärast sees. Kui äratuskell lõpuks helises, oleks hea meelega mitu tundi edasi maganud. Aga tuli ärgata, puder sisse toppida ja kella poole seitsme paiku asusime isaga teele. Mina joostes, tema rattal.

Esiteks tegin 2 km sooja. Ilm oli mõnusalt jahe, kuskil 18 kraadi ja poolpilvine. Kohe kodukülast välja saades oli aga selge, et puhub üpris korralik läänetuul. Ehk siis esimene kolmandik võistlusest möödub vastutuules. Pulss ja tempo olid ilusad, aga jalad olid kanged ja lihasvalus. Võimlemine ja jooksuharjutused tegid asja natuke paremaks, aga kokkuvõttes oli kõik, nagu olema pidi: kuna tegu oli praktiliselt testjooksuga, läksin seda tegema trenni pealt, ilma spetsiaalselt puhkamata. Vormi testimine enne maratoni.

Alustasin jooksu Kukruselt. Esimene kilomeeter nende jalgadega just kerge ei olnud. Teisel kilomeetril tervitas kohe üks korraliku tõusuga viadukt, kust pidi üles saama. Kõik muidugi vastutuules, sest seal põldude vahel ei olnud tuulevarju kuskilt võtta. Esimese joogipunkti tegin 3 km täitumisel Kohtla-Järve linna piiril. Isa andis mulle veepudeli ja võttis selle pärast ka ära, seega ei pidanud ma kordagi aeglustama, aega kaotama ja rütmi sassi ajama. Mugav.

img_7214

Läbi linna sain isegi suhteliselt kiiresti. Lihtsalt üks sirge, pööre paremale ja üks veel pikem sirge. Positiivne oli näha, et ka Kohtla-Järvel ehitatakse uusi kergliiklusteid ja võimalusi sportimiseks.🙂 Lõpuks jõudsime Tallinn-Narva maanteele välja. Seal hakkas täituma 7 km, kus võtsin ära oma esimese geeli. Loomulikult kohe, kui olin hakanud geeli sööma, pidi tee ääres olema üks hirvekorjus.🙁 Väkk.

 

Ontika ristis sain jälle juua. Vastusuunalisest läänetuulest sai tugev küljetuul. Rühkisin vaikselt otse mere suunas. Üldiselt nägime väga vähe autosid, seega ei seganud me seal autoteel kedagi. Ootasin juba väga, et lõpuks saaksin Valaste poole ära pöörata ja merevaateid nautima hakata. Üldiselt oli kogu jooksu raskeim osa esimesed 3–4 km, edasi läks aina mõnusamaks. Pärast pööret kulges kogu ülejäänud jooks maalilisel pankranniku teel Toila suunas.

Mida rohkem merevaateid tuli, seda kergemaks läks jooks. Ilmselt oli siin oma roll läänetuulel, mis nüüd puhus täielikult tagant, ning kergelt langeval rajaprofiilil. Kui tuul on õigest suunast, on tegu lisaks võrratult ilusale rajale ka meeletult kiire rajaga. Muidugi tuule suunda on seal võimatu ette ennustada. Olen seda rada kümneid kordi rattaga läbinud ja saanud tunda ka ränkrasket vastutuult. Kuidas kunagi.

profill

splits

Kuskil 12–14 km kandis oli mul korraks vahepeal tüütu, aga siis mõtlesin meie TYSKi trennikaaslasele, kes vaatamata kukkumistele, peavigastusele, murtud sarnaluule, palavusele, äikesele, päikesele, rahele ja vihmale tegi eelmisel päeval Ironman Tallinna lõpuni. See ei ole raudmees – see on terasmees. Margit, sul on kõik parimas korras, lihtsalt ära mõtle ja jookse! 

img_7318img_7317img_7320

Alates 15 km täitumisest möödusid kilomeetrid võrratult kiiresti. Merevaade siin, merevaade seal, mõnus vaba samm ja lihtsalt jookse. Ainus asi, mis häiris, oli piinav vetsuhäda.😂 Aga ei saanud ka põõsasse minna, sest selleks mul ei olnud lihtsalt aega. Jalad olid väsinud, aga see oli normaalne ja harjumuspärane.

img_7283
Ettevõtlikud lapsed 🙂

Viimasel kilomeetril sain veel mööda joosta oma lemmikust merevaatest, alla joosta parimast langusest ja niimoodi ma finišisse jõudsingi. Juhei!😍

img_7372

Tempo püsis kogu jooksu ajal üpris ühtlane – nii esimese kui ka teise poole jooksin 58 minutiga –, kruiisisin kuskil 5:30 min/km kandis. Kindlat tempoplaani mul selleks jooksuks ei olnud; eesmärk oli joosta mugavustsooni piiril, et ei oleks väga kerge, aga et ei oleks ka väga raske. Suutsin isaga vahepeal raskusteta paar lausetki vahetada ja tuju oli hea.🙂 Plaan oli pulssi mitte üle 170 bpm lasta, aga tegelikkuses ma nende jalgadega seda sinna lükata ei suutnudki: keskmine pulss tuli kõigest 162 bpm. 5:28 tempo juures ei ole see üldsegi kehv näitaja. Pigem vastupidi.😉 Tuleb oma testjooksuga rahul olla. Andis enesekindlust juurde küll.

 

Eks siis näis, mis martonil saama hakkab. Selleks tuleb aga veel kolm nädalat korralikult treenida. Tõde selgub augusti lõpus 3-tunnisel jooksul…

Kokkuvõttes:

  • Aeg: 1:56:06
  • Distants: 21,2 km 
  • Keskmine tempo: 5:28 min/km
  • Keskmine pulss: 162 bpm
  • Max tempo: 4:29 min/km
  • Max pulss: 173 bpm
  • Kulutatud kalorid: 1191 kcal
  • Jooksu dünaamika:
    • Keskmine sammu sagedus: 176 spm
    • Keskmine sammu pikkus: 1,03 m
    • Keskmine vertikaalne ostsillatsioon: 8,7 cm
    • Keskmine maaga kokkupuute aeg: 263 ms
    • Vasakul jalal 48,8% ja paremal jalal 51,2%