Esmaspäev: trennivaba. Olin veel vaktsiinijärgse palavikuga siruli maas.

Teisipäev: kõndimine. Esimest korda üle nelja päeva sain õue, jei! 🙂 Tegin väikse Ropka ringi. Natuke jõuetu ja imelik oli olla, aga mida sa pärast haigust ikka tahad. Pulss polnud katastroof: asi seegi. 5,2 km, 11:09 min/km, 107 l/min

Kolmapäev: trennivaba.

Neljapäev: kõndimine. Kuna mul olid kolmapäeval sõna otseses mõttes rämedad südamehaiguse sümptomid, mis seekord oma valudega rindkerest ka kätte ja kaela kiirgasid, siis võtsin neljapäeval kohe rahuga vaikselt. Ega ma nende südame sümptomite peale imestanud absoluutselt: need on mul olnud mõlemal korral, kui viimase 16 kuu jooksul viirushaiguses olen olnud. Neljapäeval ma õnneks valusid ei tundnud, seega sain väikse jalutusringi ära teha. 4,2 km, 10:29 min/km, 114 l/min

Reede: kõndimine. Reedel sain oma kõndimised tehtud polikliiniku suunas kõndides. Oleks ju võinud vabalt bussiga käia, aga läksin ikkagi jala ja üllatuslikult sain lausa 5 kilomeetrit niimoodi kokku. 5,1 km, 10:39 min/km, 117 l/min

Laupäev: kõndimine. Ka sel nädalavahetusel jäi pikem matk looduses tegemata, sest üllatuslikult sai laupäeva hommikusele vaktsineerimisele kutse härra Jooksja. Seejärel vaatasime mitu tundi laskesuusatamist ja õhtul vedasin end üksinda linnatänavatele kõndima, sest üks mees oli juba palavikus. Päris hull tuul oli väljas ja vaikselt puistas lumehelbeid. Panin klappidesse Sportlandi podcasti käima ja asusin teele. Tiirutasin kokku peaaegu poolteist tundi, enesetunne oli hea ja alanud lumetorm ei seganud üldse. 🙂 8,4 km, 10:22 min/km, 120 l/min

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

Oli rahulik nädal, aga ma olen rahul: sain enam-vähem kõigist vaktsiini kõrvaltoimetest jagu ja enesetunne on juba peaaegu täielikult naasnud. Nädal aega hiljem tülitab mind ikka veel iiveldus ja kõhuvalud, aga loodan, et varsti saan ka neist lahti. Eks näis, kuidas järgmine nädal kulgeb: võtan enesetunde järgi ja rahulikult.