2019. aasta eesmärgid

Nagu ma juba 2018. aasta eesmärkide kokkuvõtte postituses kirjutasin, oli möödunud aasta minu jaoks keeruline, kurnav ja väsitav. Seetõttu olen ma 2019. aastaks seadnud endale eelkõige eesmärgiks proovida veidikenegi aega maha võtta, stressi vähendada ja rohkem magada. Lisaks juurde veel üht-teist, mis mulle oluline on. 🙂

1. Säästa 50% sissetulekutest

Selle eesmärgi sean endale juba kolmandat aastat järjest, sest säästmine on mulle väga oluline. 2019. aastal on eesmärk iga kuu keskmiselt 50% sissetulekutest kõrvale panna: sellest 80% remondikontole, 15% investeeringutesse ja 5% meelerahufondi. On väga tõenäoline, et 2019. aasta tulud jäävad eelmisele aastale alla, sest kavatsen veidi vähem rabeleda, kuid sooviksin siiski säästmiseesmärgi täita, olgugi et väiksemate tuludega on seda protsenti kõrgel hoida veidi keerulisem.

2. Vähem kohustusi = vähem stressi

Tühi kott ei seisa püsti. Minu keha, vaim ja hing on ära kurnatud ja tegelikkuses vajaksid nad paariks kuuks täielikku puhkust ja pingevabadust kõigest. Kuniks see aga võimalik pole, üritan 2019. aastal õppida veidikene rohkem “ei” ütlema, et natuke kohustusi ja lisatöid vähendada. Teades iseennast, saab see raske olema, sest lisasissetulekute teenimise võimalustest loobumine ei ole mulle üldsegi kerge, toogu see kaasa kui palju stressi tahes. Raha ju ei haise. Minu vaimne ja füüsiline tervis ei pea aga sellele stressitasemele enam lihtsalt vastu, seega selle ei-ütlemise pean ma selgeks saama.

3. Iga öö vähemalt 8 tundi und

Kuna igasuguste lisatööde ja kohustustega käib lisaks stressile kaasas ilmselgelt liiga väike hulk kehva kvaliteediga unetunde, siis olen eesmärgiks võtnud jälle normaalselt magama hakata. Ma lihtsalt ei jaksa enam pidevalt surmväsinud olla. Kui ma suudan vähemalt osadest lisakohustustest loobuda, mida siiani olen teinud suuresti uneaja arvelt, peaks mul teoreetiliselt olema rohkem aega magamiseks. Hiljemalt kell 22.30 tuttu, et vähemalt 8 tundi magada. See saab olema väljakutse.

4. Rahulolu pakkuvad jooksuvõistlused

Sporti teen ma sellepärast, et see pakub mulle rõõmu. 2019. aastal kavatsen taaskord võistelda vähem, et nautida võistlusi rohkem. Kvantiteet ei ole olulisem kui kvaliteet. Tunnen, et selles osas läks nii 2017. kui ka 2018. aasta üpris hästi ja kavatsen sama joont hoida. Iga võistluse eesmärk ei ole rekordeid püstitada, kuid vahel on ka need olulised. Põhiline on säilitada realistlikud ootused: enese ülehindamine on kiirtee pettumiseni.

5. Eetilised rõivad ja jalanõud

See on üks põnev ja võib-olla lugejate jaoks isegi üllatav eesmärk. Riided ja jalanõud pole just miski, millesse ma erilise kirega suhtuks. Vastupidi. Šoppamine on minu jaoks eelkõige tüütu ja tülikas, mitte meeldiv ajaviide. Ostan asju ainult siis, kui enam kuidagi ilma ei saa. Tahaks öelda, et eelistan kvaliteetset odavale, kuid kahjuks hakkab mul enamasti rahast kahju ning ostan riideid ja jalanõusid hinna järgi ja kahetsen seda iga jumala kord.

Nagu valdav enamik meist, polnud ka mina kuni 2018. aasta lõpuni eriti palju mõelnud selle üle, kust pärinevad minu rõivad ja jalanõud. Vahtisin ainult sobivust ja hinda. Kuniks sattusin vaatama üht suurepärast Youtube’i kanalit (@justineleconte), kus räägiti capsule wardrobe kontspetsioonist ja eetilisest moest. Justine pani mind veidi kaugemale mõtlema: mida ja miks me ostame ning milline on meie ostuotsuste mõju.

Paratamatult tunnen ma tööl end pidevalt under-dressed olevat ja alati on mul see probleem, et kapis on mul vähe riideid, aga nende kokku sobitamine on peavalu. Capsule wardrobe metoodika tundub olevat just see, mis mulle niivõrd hästi sobiks. Lisaks tahan ma 2019. aastal alustada liikumist selle poole, et minimeerida või sootuks lõpetada kiirmoe tarbimine ja osta tootjatelt, kes maksavad õiglasi palkasid ja kohtlevad töötajaid paremini. Eriti hea meelega tarbiksin ma suures osas kodumaiste eetiliste tootjate toodangut.

Märkus: Esialgu jätan ma spordiriided ja jalanõud sellest eesmärgist välja, et asja mitte kohe esimesel aastal liialt keeruliseks ajada, ja keskendun selle eesmärgiga igapäevastele rõivastele, aksessuaaridele ja jalanõudele.

Seega: alates sellest aastast proovin alustada oma capsule wardrobe’i loomist (kogu garderoobi ma sel aastal kindlasti soetada ei saa, sest see ei mahuks enam kuidagi mu eelarvesse) ja osta uute jalatsite või rõivaste vajaduse tekkimisel vaid eetiliselt toodetud, eelistatavalt kodumaiste disainerite ja ettevõtete toodangut, et teha algust aastateks kestva garderoobi loomisega.

Mis Sina 2019. aasta eesmärkideks ette võtnud oled? 🙂

15 kommentaari “2019. aasta eesmärgid

    1. Siiani kahjuks on enamik mu spordiriideid Nike omad olnud, aga kui tekib vajadust midagi uut osta, siis vaatan edaspidi esimesena just Adi ja Reeboki poole. Huvitav, kui eetiliselt toodetud on mu lemmikud-ei-suuda-muuga-joosta Saucony’d? 🤔 Ei suutnud kiire guugeldamisega ühest vastust leida.

      Meeldib

  1. Nagu eelneval aastal, ei sea ma ka sel aastal endale eesmärke. Tahan samamoodi kulgeda, elada päev korraga ja nautida mida elutee toob nagu eelmine aasta. Olgu see negatiivne või positiivne 😊

    Riiete eesmärk on põnev! Olen ise sama mõelnud ja juba algust teinud. 😏

    Meeldib

    1. Kulgemine, päev korraga elamine ja nautimine on minu arvates samuti eesmärgid, kas pole? Lihtsalt veidi teistsugused kui mul. See on igati okei: erinevad inimesed, erinevad eesmärgid. 🙂

      Meeldib

  2. Ka minul on hiljemalt 22.30 magamaminekueesmärgiks seatud… khkmmm 00:15 😀 eestikeelne on ka ilus sõna – kapselgarderoob 🙂 igaljuhul tundub süvenemist vääriv teema!

    Meeldib

    1. Kapselgarderoob – aitäh minu sõnavara täiendamise eest! 🙂
      Viimastel päevadel olen oma 8 tundi und täis saanud. Kvaliteet on küll alla arvestust, aga algus seegi – küll paremaks läheb. Kui olen midagi endale lubanud, siis püüan sellest ka kinni pidada. Lubadused endale on tihti need kõige olulisemad. 😉

      Meeldib

  3. 1. 8 tundi und on minulgi plaanis, samas on olukordi, mil on vajalik see unustada ja keskenduda sellele, et hing rahul oleks. Näiteks reisimise korral ei ole see alati võimalik. Samuti unustavad inimesed tihti, et sotsiaalne elu on oluline ja seda tuleb ka nautida! Seetõttu olen nõus vahetevahel (korra-paar kuus) selle nimel unetunde ohverdama 😉
    2. Eetiline mood on super eesmärk, minu suurem eesmärk on aga üleüldine eetiline tarbimine (kahjuks eetilise moe tarbimisega tulen ma hetkel veel väga vähe kaasa, aga ka väike samm on suund paremuse poole). See tähendab, et kõik kosmeetika, mida ma tarbin PEAB olema julmusevaba, täiesti pakenduvaba elu on kahjuks ikka meeletult keeruliseks teinud, aga pakendite tarbimine on midagi, mida ma igal võimalusel püüan vältida.
    3. Tahaksin sellel aastal osta enda esimesed aksiad, aga selles ei ole ma veel täiesti kindel. Kuigi praegu tundub selleks suurepärane aeg olevat.

    Sulle aga soovin ma tõesti vähem muretsemist. Viimasel ajal on su postitused väga negatiivses toonis. Kuigi eestlased tihtipeale teiste ebaõnnestumiste üle rõõmu tunnevad, siis usu mind, siia blogisse ei tule keegi lootuses midagi negatiivset leida. Ma arvan, et võiksid üle mõelda, kas see meeletu säästmine ja piiramine jms teeb sind tõesti 100% õnnelikuks. Või ehk oleks süda palju rohkem rahul, kui 50% asemel säästaksid nt 40% ja selle ülejäänud osaga naudiksid elu, mis iganes moel sulle kõige enam sobib.

    Imelist 2019. aastat!

    Meeldib

    1. Kord või paar kuus unetunde kärpida ei ole ilmselt väga suur kahju. Minul lihtsalt kippus see aastane keskmine kõvasti alla 8 tunni jääma ja see enam okei ei ole. Ma arvan.

      Eetiline tarbimine on minu jaoks küllaltki uus ja huvitav teema. Kosmeetika osas olen samme juba teinud, toidu osas proovin vaikselt liikuda kodumaisema ja eetilisema suunas, riided võtsin sel aastal fookusesse. Samm sammu haaval. 🙂

      Aktsiate osas: uuri, kaalu ja osta ära! Punast ja rohelist näed sa nagunii investeerimiskontol pidevalt. Kui kavatsed osta pikemaks perioodiks, mina näiteks aasta(kümne)teks, siis pole lühiajaliselt väga vahet, mis toimub.

      Ja lõpetuseks… Postitused on vaid murdosas peegeldanud seda, mis mu peas toimus. 😕 Ma pole pidanud õigeks ega oluliseks siin blogis manada ekraanile mingit kuvandit, mis oleks vastupidine tegelikkusele. Mul oligi väga raske aeg. Mõnes mõttes oli see aasta vahetumine hea, sest siis sain justkui uuelt lehelt alustada. Võib-olla naiivne ja nõme, aga mulle see toimib. Kahjuks peab ütlema, et on ka neid, kes siit siiski just ootavad seda, et “tal ka vahepeal halvasti läheks”. Las nad siis loevad ja rõõmustavad, mind see ei sega. Elu käib lainetena ja kui vahepeal olen laineharjalt maas, siis küll edasi purjetades jälle harjale tagasi jõuab.

      Säästmise osas ei ole praegu lihtsalt teist valikut, sest kui iga päev koju jõudes ootab ees trööstitu vaatepilt (peagi tuleb kodublogisse postitus sellest, mis 2018. aastal tehtud sai, ja need pildid seal on päris… khmm, karmid), siis pole väga variant elu nautida ja minna lasta, sest mis naudingut see ikka pakub, kui endal kodu, see kõige turvalisem pesa, suuremat tööd ootab. Mina ei suud lihtsalt niimoodi lõõgastuda, kui kuskil “suur kivi” pähe maandumist ootab.

      Ilusat uut aastat sullegi!

      Meeldib

  4. Mina teen nt pärast tööd tunnise uinaku 🙂 Annab unetunde juurde ja boonusena olen õhtul palju erksam kui otse töölt tulles tegutsema asudes. Kõigile see ei sobi ja mõni ikka reageerib – whaattt mis sa magad päeval või? Aga kosutab väga hästi 🙂
    Vähem stressamist on aga tõesti hea eesmärk. Raha on ainult raha. Ma ei tea su põhisissetuleku suurusjärku, aga tundub, et see on täitsa mõistlik ja su enda meelerahu ja uni on pikas perspektiivis palju rohkem väärt.
    Endale seadsin eesmärgiks sügisel ülikooli sisse saada. Jälle jooksuvormi saada. Ja iga kuu 10% palgast säästa 🙂

    Head 2019 aastat ja eesmärkide täitumist!

    Meeldib

    1. Minul päeval magamine muudab õhtuse uinumise veelgi raskemaks. Lisaks on töö ja trenni vahel magama jõudmine suhteliselt keeruline. 🙂

      Head uut aastat sulle ka!

      Meeldib

  5. Ma pidevalt imestan, kuidas inimesed olematu une pealt üldse funktsioneerida suudavad. Kuna sul ilmselgelt on aega maa ja ilm, pistan siia ühe lugemissoovituse: https://medium.com/accelerated-intelligence/an-ambitious-persons-take-on-work-life-balance-i-almost-lost-hope-in-my-marriage-b6f0c0355c2 Seal võetakse ilusti kokku, kuidas meie füüsiline ja psüühhiline vundament on asi, mille eest hoolitsemine (toit, uni, liikumine, lähisuhted jmt) ei tohiks isegi küsimus olla. Alles sellele vundamendile saab ka järgmised suuremad saavutused ehitada. Samuti võiks meil ühiskonnas kõikvõimalikke ülekaalu, depressiooni, enesetappude jmt epideemiaid palju vähem olla, kui inimesed oma põhivajadusi tõsiselt võtaks.

    Meeldib

  6. Punkt 2- kas TÜSK-is joogat ei ole-sellest oleks rööprähklemise vastu kõvasti abi.
    Paar aastat tagasi said jooga 10x kinkekaarti-keri aega tagasi – kas panid tähele milliste positiivsete muutusteni juba see põgus harjutamine toona viis (ka sportlikus mõttes).

    Meeldib

    1. Jooga peale olen ise korduvalt mõelnud, aga kahjuks on TYSKis enam-vähem täpselt 3 joogatundi nädalas ja mulle ei sobi kas nende treenerid või toimumisajad. Eriti meeldis kunagine neljapäevane Indreki YogaFunc, aga seda pole enam aastaid kavas olnud… Joogakeskuse pääse on liiga krõbeda hinnaga.

      Meeldib

Lisa kommentaar

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.