Postitus ilmus esmakordselt PM Kodustiil portaalis 16. juulil 2018.
Nädal aega tagasi valmis lõplikult meie uus ahi, mis kütab peamiselt magamistuba ja kontorit. Ahjust olen pikemalt juba kirjutanud, nüüd saan näidata ka pilte, kuidas ahi valmis ja milline jäi lõpptulemus. Tehtud töö on kvaliteetne, seda oli näha ka sellest, millise hoolega meie ahju nädalate kaupa ehitati. Visuaalselt olen ahjuga isegi üle ootuste rahul: krohvimistöö on professionaali käe all ikka hoopis teine tera ja valitud luukide-ustega vist rohkem rahul ei saakski olla. 🙂 Kui tuli ahjus põleb, võiks ma seda vist tundide kaupa läbi selle klaasukse jälgida. Ahju ehitas Kodu Soojaks OÜ.
Kui kontori poolel polnud me viimistlusega nii kaugele jõudnud, et oleks pidanud midagi kardinaalselt ringi tegema, siis magamistoa jaoks tähendas uus ahi põhjalikku värskenduskuuri. Kuna uus ahi on eelmisest veidi madalam ja kitsam, tekkis pärast ahju valmimist auk ühte seina ja põrandasse ning samuti vajas teine sein parandusi.
Keeruline oli lugu põrandaga: mida teha ca 20 cm laiuse avaga uues laudpõrandas? Lihtne: lõika auk veel suuremaks 😆, ehita uus alus ja plaadi see ära. Kuna ahju ees peab tuleohutuse jaoks nagunii olema süttimiskindlast materjalist ohutusala, siis otsustasime oma klaasist loobuda ja teha sinna ca 70×100 cm looduskivist ala. Minu arvates jäi see väga kena, kuigi värvi osas oli meil elukaaslasega natuke erimeelsusi. Tema seekord võitis. 🙄 Musta värvi looduskivi leidsime väga hea hinnaga (30€/m2) Tartu Noto Outlet poest.
Auk seinas sai parandatud uue karkassi ja kipsplaadiga, mis tuli uuesti pahteldada ja värvida. Teises seinas saime katkise osa asemele jätkata oma laudisseina, mis nüüd jookseb ilusti nurka välja. Kokkuvõttes said seinad isegi paremini tehtud kui eelnevalt ning plaaditud põrand ahjusuu ees on kindlasti mugavam ja kulumiskindlam kui klaas. 😊
Kui ümbertegemiseks juba läks, võtsin kätte täiusliku halli tooni leidmise. Meie eelmine seinte värvigamma ei olnud kindlasti kole, aga meie ja eriti minu jaoks jäi see siiski liialt sinine. Soovisime siis jahedat halli tooni, aga värvinäidiseid me koju ei ostnud ja erilist eeltööd ei teinud. Lõpuks saime pigem sinise kui halli toa. 😕
Seekord ostsin koju vist ligi 10 eri värvinäidist, millest lõpuks valisin välja Tikkurila toonid Laasti (X487) ja Kalsiitti (K487). Tegin enne otsuse langetamist meeletult eeltööd, otsisin mitmeid blogisid ja Instagrami kontosid, et leida pilte ruumidest, kus neid toone on kasutatud. Poes värvinäidiseid vaadates ei uskunud, et need toonid meie kodus ilusad võiksid olla, aga kodune valgus on poe omast lihtsalt niivõrd erinev, et poe valgues endale koju värvi valida pole just parim mõte. Tänu uurimistööle jõudsin just Tikkurila 487 värvitoonide juurde, kus kõik toonid on minu jaoks täpselt need õiged hubased hallid, mida ma oma kodus näha tahan. 🙂 Värviks valisin seekord Vivacolori Green Line Wall 20, mille üle millegipoolest nuriseda ei saa.
Savikrohvitud seina värvisin taaskord kaseiinvärviga Anna, mille tooni Tikkurila Laastiga kokkusobitamine oli omaette ülesanne. Lõpuks valisin tooniks Kasselpruuni, kuid 5 liitri värvi kohta ei kasutanud ära 150 g pigmenti, nagu õpetus ütles, vaid kasutasin 100 g. Päris identne värv teiste seintega ei tulnud, aga tulemus on siiski ilus ja üpriski sarnane. Viimaks tegime iluparandusi: kohati tuli paigaldada uued liistud, värvida üle uks jms. Laias laastus nädalaga saime magamistoa valmis.
Mõned veel uuemad pildid:
Puudu on veel üksikud asjad. Näiteks pildiriiul, mille meisterdame ise (EDIT: juba valmis!), ja uued öökapid. Senine ühe suure kastiga lahendus ei olnud öökapina siiski praktiline, kuna asjad kippusid seal lihtsalt segi minema ja ausalt öeldes ei viitsinud ma iga kord sinna kasti ka kaevuda, seega tihti lõppes olukord sellega, et öökapp oli lihtsalt erinevaid asju, raamatuid ja laadijaid täis. 😶 Uued öökapid võiks selles osas olla veidi praktilisemad. Silma on jäänud näiteks IKEA minikummutid Moppe, aga pean jõudma veel ka Tartu kaubandusvõrgus ringi vaadata. Samuti peaks viimaks hakkama tegelema kapinišile liuguste otsimisega, mida olen vägisi pidevalt edasi lükanud…
Vana või uus: kumb rohkem meeldib?
Nourish, Train & Flourish 
Mõlemad meeldivad-pea-asi et ei oleks õõvastavat kohese ülevärvimise järgi karjuvat kõik-on-valge`t 😀
MeeldibMeeldib
Meil valgeid seinu ikka tuleb paaris toas, aga siis on kas lagi miskit põnevamat või mööbel tumedam.
MeeldibMeeldib
Uus meeldib rohkem! Vist seepärast, et ma pole suur sinise fänn, aga hall meeldiv väga väga 😀 Ja see pildiriiul on väga äge! Tahaks juba teisi (valmis) tube ka näha..
MeeldibMeeldib
Usu mind: ma ka väga tahan.😂😂😂
MeeldibMeeldib
Ma tean seda tunnet 😀 Meil hetkel kõik seisab, vähemalt visuaalselt.. Kogu oma energia (ja raha) olen paberimajandusse hoopis pannud ja kergelt tühjaks pigistatud sidruni tunne on. Tahaks mingi paberijama asemel hoopis midagi reaalset ära teha…
MeeldibMeeldib
Oijah. Ei ole lihtne see koduehitus. Ja tulgu keegi hiljem ütlema, et teil ikka nii vedas, et oma kodu saite. Vahel juba kuulen seda juttu…🤬 Kõik on raske tööga tulnud.
MeeldibMeeldib
ma ei saa üldse aru, kuidas saab värve valida. Isegi praegu sinu piltide peal paistab see sein erinevat värvi 😀. Päike paistab, ei paista, tuli põleb, ei põle, hea tuju. halb tuju jne… koguaeg on väike erinevus. Ma oma kodupiltidel teen ikka väga tihti värve ilusamaks ja mul pole õrna aimugi,
milline see õige on. Mulle nii meeldib see voodi ja ma vist ikka ostan ka selle 🤩. Ja teil on ka varbad peaaegu vastu seina (kui nüüd pilt ei peta) …. aaaa väga ilus on! Mulle meeldib päriselt värvitud rohkem kui -puu peab välja paistma 😜
MeeldibMeeldib
Mina lõpuks valisingi nii, et igas valguses vahtisin oma värvinäidiseid. 😂 Voodi jaluts on meil seinast ca 70 cm kaugusel, mahub ilusti käima.😊
MeeldibMeeldib
Tere Margit,lugesin kunagi su postitust linnavalitsusega suhtlemisest ja ühistuga ning äkki võiksid uue postituse teha, et kas ja kuidas nendega läbisaamine on.Mõtlen seda, et kas oled pääsenud majanaabrite kaebekirjadest linnavalitsusele ja ühistu niiöelda vaibale kutsumisest.Lihtsalt huvi pärast küsin, sest näiteks tean mitmeid kohti, kuhu korteri ostnud on päris korralikus hädas, sest ühistu esimees on põhimõtteliselt kohe selgeks teinud, et majas palju üürikaid ja kodukontoreid. Ja et ühistu juhtkond ei soovi olla mingiks kriisipsühholoogiks, kus vihased üürikorterite omanikud ja kodukontorite töötajad hakkavad ühistule kahjunõudeid esitama, kui ühistu “laamendamist lubab”.
Enda kodumajas oli näiteks juhus, kus hakati nõudma erakorralist koosolekut,sest öösiti töötajad ei saanud päeval end välja puhata.Majas paar korterit olid müügis ning mõned üürile antud ja omanikud tegid selgeks, et kui üürnikud lahkuvad ning ostjad alt ära hüppavad “remondihullude” tõttu, siis vaadaku ühistu endale head advokaadid.Või käskigu remontida vaikselt, ilma teisi häirimata.Noh ja kui siis koosolek tuli, siis läks enamvähem pooleks see:remondihullude versus vaikusenõudjate vastasseis.Kusjuures osad andsid oma hääled veel mingi klausliga, et tehku remonti, aga siis arvestagu, et töömehed käigu ka naabrite kortereid vaatamas.Või et tehku remonti, aga mitte mingi plärina ja lõhkumise saatel.
MeeldibMeeldib
Tere!
Ma arvan, et sellest eraldi postitust ei ole mõtet teha, juba enda heaolu nimel. 😂 Meie korteriühistusse on kokku kogunenud väga erinevad inimesed, kellest enamusel põhimõtted minu omadest erinevad – võib-olla on asi minu nooruses, suurte eesmärkide seadmises ja usus, et tahtes saab kõike saavutada. Teised on meil ühistus veidi teise ajastu inimesed ja neil on raske minu kaugele tulevikku vaatavasse maailmavaatesse raske suhestuda. Üritasin küll midagi muuta ja parandada, aga enamus minu ettepanekutest (mida ilmselgelt saatsid korralikud põhjendused ja lisamaterjalid) lükati tagasi. Ausalt öeldes ei ole mul jaksu praegu tuuleveskitega võidelda. Mu elu on niigi piisavalt stressirikas ja põnev. Võib-olla tulevikus?
Linnavalitsusega saime asjad lõpuks korda, kuigi “võimlemist” bürokraatias oli päris palju. Samas on see suuremate linnade puhul täiesti normaalne ja kuuldatavasti Tallinnas on olukord kordades keerulisem. Sellest ma kirjutasin ka projekteerimise postituses.
Kuna oleme oma ehitustööde osas kõik suuremad asjad naabrite ja ühistuga alati läbi arutanud ja ette teatanud, siis pole suuremat “jama” tekkinud. Pigem on imeks pandud, miks me kõike nii korrektselt ja ametlikult teha tahame. 😆 Müra osas on meil selles osas hästi läinud, et asume kahe 40 cm paksuse tellistest tuletõkkeseina vahel, seega meie lammutamisi jt mürarikkaid töid kuulevad ainult alumised naabrid, kõrval asuvad aga mitte. Samuti ei mürista me enne kella 10 ega pärast kella 22 õhtul. Tuleb olla lugupidav naabrite suhtes. Lisaks ehitame me ju igas kahes kuus paar nädalat, seega ei toimu see pidevalt, mis jällegi teeb naabritele asja paremini talutavaks.
Meil on väike kortermaja ja enamik inimesi on päeval tööl, mina olen enda teada ainus, kes vahel kodukontorit kasutab. Seega – ptüi-ptüi! – neid probleeme, nagu kirjeldasid, ei ole veel kohanud. Korra oleme märkuse saanud, et millal ehitusprügi ära viime, kuigi see oli vaid paar päeva õue peal olnud. Meil on minu arvates hoovis hullematki segadust kui meie prügi, mis mõne päevaga ära viiakse. Aga noh, eks igaüks näeb asja oma vaatevinklist. Tuleb lihtsalt palju rääkida, selgitada, teavitada ja leida lahendused, mis kõigile sobivad. Kui inimesed asjadest ette teavad, kipuvad nad koostööaltimad olema.
Kokkuvõttes tuleb lihtsalt vahel nõustuda, naeratada ja siis teha ikka täpselt nii, nagu ise tahad (muidugi seadusi, nõudeid jm rikkumata!).😉
MeeldibMeeldib