Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Käisime seekord õues jooksmas. Kavas oli esmalt 50-minutiline fartlek: 10 min kergelt ja seejärel 5 blokki süsteemiga 3 minutit kiire, 3 minutit kerge; kõige lõppu veel 10 minutit kergelt. Huh, kuidagi jube raske oli see jooks. 6:29 min/km, 146 bpm. Edasi jätkasime sisehallis ÜKEga. Kui trennist koju jalutasin, oli veel natuke isegi valge. Selles suhtes on see suveajale üleminek ju täitsa tore.

Teisipäev: lihashooldus. Üpris tavaline rullimine. Valus, aga vajalik.

 

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Cooperi testi päev. Kerge soojendus ja korralik hulk jooksuharjutusi ja rütmijookse alla, nagu tavaliselt. Seejärel oli aeg Cooperiga algust teha. Kõhus keeras ja närv oli sees, täpselt nagu alati enne Cooperit. Olin enda jaoks välja arvutanud, et 2500 m täis saamiseks pean jooksma iga ringi keskmiselt 57 sekundiga. Täpselt sinna oma tempot ka sättisin. Esimene ring tuli ikka veidi kiirem, kuid ülejäänud ringid suutsin hoida stabiilselt 56–58 sekundi piires. Arvasin, et mu Cooperi rekord on 2490 m, aga hiljem lugesin blogist uuesti, et eelmise aasta 3. mail olin jooksnud 2550 m. Seekord tuli 5 meetrit vähem ehk 2545 m. Kuna veel kuu on aega tähtsamate võistlusteni vormi timmida, siis pole see üldsegi paha tulemus. 🙂

 

Neljapäev: kerge jooks. Mõnus ilm ja mõnus jooks, ainult jalad olid Cooperist iga väga väsinud ja kanged. Igal juhul aitas kerge jooksusamm neid ellu äratada ja ilm oli ülimalt nauditav. 6:35 min/km, 146 bpm.

Reede: BodyPump120. Suure reede puhul üks tavalisest suurem BodyPump. 120 minutit = kõiki sisulugusid topelt. Õnneks oli järgmisel nädalal Parkmetsa jooksul võistlejatel luba jalalugudes raskustega viilida, mida ma täielikult ka kasutasin. Esimese kükiloo tegin kergema raskusega ja ülejäänud 3 jalalugu kõik ilma raskuseta. Ülakehas see-eest andsin endast kõik. On uhke küll rinnaloos kõik kätekõverdused sirgetel jalgadel ära teha. 🙂 Kahjuks on ilmselt tegu tükiks ajaks viimase Pumpiga, kuna võistlused, laager ja elu hakkavad end vägisi vahele segama.

Laupäev: trennivaba. Sain terve päev oma hoiukiisu pärast muretseda ja loomakliinikus käia. Oeh.

Pühapäev: kerge jooks. Käisime Parkmetsa jooksu radu taasavastamas. Esimene ring läks ikka suhteliselt võssa ja sai rohkelt valepöördeid tehtud. Oleme küll seal 4 korda võistelnud, aga võistluse ajal on kõik nii punases, et midagi meelde ei jää. Jooksime natuke pärast ringi täis saamist veel peale ja sai aru küll, kus valesti olime läinud. Rajal oli omajagu jääd, mis ilmselt nädalaga ära sulab ja kõik vee pehmemaks ja sopasemaks muudab. Suurt optimismi see rada just tekitanud, ütleme nii. 7:05 min/km, 138 bpm.

Kokkuvõttes:

Täitsa korralik nädal. Märtsikuu jooksukilometraaž tuli veidi üle 160 km, eelmised kuud on olnud 140 ringis, seega tore samm edasi ja liigun kenasti eelmise aasta graafikus. Eelmise aasta aprillis sai 200 km ära joostud, seega vaatame, millega seekord hakkama saan. Järgmisel laupäeval ootab juba ees Parkmetsa jooks, mis avab kogu eesootava hooaja – eks näis, mis puust olen!