Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Nagu ikka oli tegu kerelihaste päevaga, aga harjutused olid jälle veidi teistsugused. Kasutasime esimeses osas topispalle, aga tegime nendega ka teistsuguseid viskeid ja muud põnevat. Teises lihaste osas saime aga parajalt palju planku hoida: samal ajal kui paariline 230 m sörgiringi tegi, hoidis teine paariline planku. Sai hoitud nii klassikalist versiooni, küljel kui ka tagaplanku. Kokku vist üle 6 minuti. Andis järgmisel päeval tunda küll ja veel.

Teisipäev: lihashooldus. Tunnis oli ootamatult palju rahvast, muidu ikka kõik sarnane: valus. 😀

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Tükiks ajaks viimane lõigutrenn, sest novembriga sai neile veidikeseks joon alla tõmmatud. Loogika oli lõiguosas sama nagu eelmisel nädalal: kolmesed pundid, pundist üks jookseb lõiku, teised kaks sörgivad, siis läheb järgmine lõiku jooksma ja teised sörgivad jne. 3 blokki lõike, iga blokk 10 min pikk. Esmalt 600 m lõigud, siis 400 ja siis 200. Seekord olin mina esimene ehk sain kõige rohkem joosta. Tunne oli isegi ootamatult hea. 🙂 Kokku tuli väga korralik trenn. Kõige lõppu jooksime veel kõik kolm korraga ühe 200 m lõigu. Kui muidu on mu lõigukiirus seal 5:00–5:30 vahel, siis selle tegime ootamatult 3:45 tempos. Say what. 😀

Üldiselt selline formaat, kus üks sinu tempogrupi inimene jookseb, meile meeldib. Kaob ära see enda teistega võrdlemise moment ja saab ainult oma jooksu teha. Nendele, kes pole need kõige aeglasemad, neile ilmselt meeldib end teistega võrrelda (ja peabki meeldima, sest hea on tunda, et oled edukas), aga näiteks minul, kes seal alati viimane on… Minu jaoks on parem lõigu ajal oma jooksu teha, see aitab tuju üleval hoida ja protsessi nautida, mitte mõelda, et miks krt mina nii aeglane olen. 🙂

Neljapäev: puhkus.

Reede: BodyPump. Miksitud lood kavadest 77–79. Palju vanu lemmikuid ja päris rasked lood. Peaaegu igas loos tegin oma kangi valmis ja siis kui Maris utsitas vanu olijaid rohkem peale panema, siis sõnakuulelikult lisasin ja siis vaikset surin (heas mõttes) iga loo ajal. 😀 Kätekaid jaksasin ka juba natuke paremini teha. Lihased jäid valusaks ja on siiani valusad.

Laupäev: puhkus.

Pühapäev: matk. Täna käisime Marise, Maria ja Kairega Elvas Caspar Austa korraldatud matkal. Tegu oli kõnnimatkaga ja mina ausalt öeldes oleks eelistanud natuke rohkem joosta, sest minu väga piiratud jalanõuvalikuga oli kõndida isegi libedam ja raskem kui vaikselt sörkida. Aga iseenesest super ilm ja hea madala pulsiga (keskmine oli vist 122 bpm) treening, mida ma tegelikult palju rohkem tegema peaks.

Kokkuvõttes:

Järgmine nädal peaks laias laastus tulema täpselt samasugune, ainult et lõigutrenni asemel anname jalalihastele tuld ja teisipäeval äkki saan natuke kangi tõsta. Nädalavahetusel teeme oma JJV pundiga 5+5 min süsteemis matka.

Blogimise kohta… Oeh, ma ei tea. Mul on sada mõtet, millest võiks kirjutada, aga kuidagi ei tule seda tunnet peale, et võtan kätte ja blogin. Tööpäevadel vahin nagunii 8 tundi päevas arvutiekraani ja lihtsalt ei taha seda läpakat kodus lahtigi enam teha, täielik vastumeelsus. Nädalavahetusel on nii palju koduseid toimetusi, mis tegemist tahavad, ja vahepeal tahaks ka lihtsalt olla. Nii ei jõuagi blogima. Jama.

Ja see pole kõik. Lisaks praktilistele takistustele, et aega pole ja jaksu pole, on lihtsalt kuskile kadunud see enda elu pildis ja kirjas jagamise vajadus. Ma ei tea, mis mind jälle kirjutamislainele tagasi lükkaks… Kas peabki üldse lükkama?