Ilmselt olete reedeste toidupäeviku postituste ehk Food Friday’de puudumisest isegi aru saanud, et midagi ilusat mul teile seal näidata ei ole. Juba viimased… umbkaudu pool aastat (jubeeeee) on mu toitumine olnud tugevalt kaootiline ega kannata mitte mingisugust kriitikat. Veel aasta tagasi poleks ma uskunud, et suudan oma toiduga seotud põhimõtted nii lahti lasta, et hoopis vastupidisesse suunda ära kaldun. Ühest küljest on tore, et olen igasugustest (ebatervetest) kinnisideedest vabanenud, teisalt on see liigne vabadus / ükskõiksus hakanud peegelduma mujal. Oma kehale pole ma sellise ükskõikse käitumisega liiga palju head just teinud. Ma ei viitsi sellesse teemasse siin avalikult isegi pikemalt süüvida. Lõppkokkuvõttes jõuame ikka tagasi samasse punkti: eelkõige kannatab mu enesetunne ja nagu viimasel ajal olen märkama hakanud – kannatab ka peegelpilt.
Kaal on ainult number blablabla. Tõsi. Aga midagi see numbrike seal kaalu peal siiski ütleb. Annab natuke tagasisidet selle kohta, mis su kehas toimub. Mass kas suureneb, väheneb või püsib stabiilselt ühe koha peal. Mass võib olla nii vesi, rasv, lihas, luud, päeva jooksul tarbitud toit ja jook ja nii edasi. Et täpsemat tagasisidet saada, tulevad appi teistsugused abivahendid: mõõdulint, kehakoostise analüüs, fat caliper (pole halli aimugi, mis asi see eest keeles on), riided, minu jaoks aga eelkõige… peegel.
Peeglike-peeglike seina peal,
kes on kauneim kogu maal?kas ma olen paksemaks läinud?
Selline oleks vist tänapäeva muinasjutt. Minu peeglikesed on viimasel ajal sellele küsimusele hakanud vastama jaatavalt. Kaal muidugi räägib juba tükk aega sama juttu, sest võrreldes aastataguse ajaga olen ma vist umbkaudu 3 kg, kahe aasta taguse ajaga 4–5 kg raskem. Vot see ongi reaalsus. Ma ise näen neid kilokesi enda kehal ja mäletan veel selgelt, kui palju paremini ma end tundsin, kui mu keha sai korralikult vitamiine ja mineraale. Eriti karmi hüppe kaalunumbris tõi mulle igati raske sügissemester. Küll polnud mul aega süüa ja kui aeg tekkis, siis sõin lihtsalt liiga palju (ja valesid asju). Täpselt nii lihtne see valem ongi. Ma arvan, et suurema katastroofi hoidis puhtalt ära asjaolu, et ma teen trenni. Seegi hea?
Ma jätkuvalt ei arva, et selleks, et kaalust alla võtta, peab absoluutselt kõigest loobuma, olema gluteeni-, laktoosi-, liha-, suhkru-, teravilja-, muna-, soja-, rasva-, süsivesiku- ja veel x-vaba. Tasakaal on võti kõiges. Küll aga ma arvan, et igaüks peaks korralikult ja kohusetundlikult ära sööma oma päevase köögiviljade koguse, jooma piisavalt vett ning kriitiliselt mõtlema oma portsjonite suurusele. Kui teise punktiga saan ma ilusti igapäevaselt hakkama, siis esimese ja kolmandaga… well, olen rängalt viimased pool aastat puusse pannud.
Kui probleemkohad on välja selgitatud, võib nende parandamisega vaikselt tegelema hakata. Sellega ma vaikselt, omas tempos pihta hakkangi: üritan iga toidukorraga süüa köögivilja ja kriitilisemalt mõelda oma näljatundele ja portsu suurusele. Ma ei hakka toitu kaaluma, sest: 1) mul pole siin isegi toidukaalu 2) ma tean, kuhu see mind viib: ülemõtlemiseni. Ma ei hakka ennast mõõtma, sest: 1) mul pole mõõdulinti 2) ka see viib ülemõtlemiseni. Umbkaudu korra nädalas astun kaalule, peeglist vaatan end ka ja eks ma siis näen, kas süsteem toimib või vajab ülemõtlemist. Vaikselt tervislikumale teele tagasi.
Eelkõige neid jalgu ja seda taljet tahaks tagasi. Ja seda lendavat tunnet, mis mul siis joostes oli. Kes siis ikka paremini motiveerib kui mina ise?
Tagantjärele on naljakas mõelda, et oma tervislikuma elustiiliga alustasin 3 aastat tagasi samuti veebruaris. February is the new January? 😉
Nourish, Train & Flourish 
I know that feeling… Ka minul oli sügis selline keeruline aeg, et tervislikule toidule ei pööranud üldse tähelepanu. Mitte, et ma ennem ka eriline tervislikkuse etalon oleksin olnud, aga olukord läks sügisel käest ära. Liiga palju suhkrut ja väga vähe trenni. Õnneks ulmelist kaalutõusu ei tulnud, aga keha hoidis vett kinni ja selline õhupalli tunne oli kogu aeg.
Aasta alguses võtsin end kätte ja hakkasin toitumist jälgima. Kasutan selleks myfitnesspal rakendust. Tänu sellele näen ära reaalselt, kui palju kaloreid ma tarbin, missugune on makrode tasakaal, kui palju saan kiudaineid jne ja sellest on tõesti abi olnud. Mina kaalun oma toitu, oht on, et hakkan ka üle mõtlema, aga praegu selline süsteem sobib. Hea, kui täpselt on kõik numbrid silma ees. Kusjuures ma ei söö vähem, vastupidi. Toidukogused on nüüd suuremad, sest söön õigeid asju :). Samal ajal ma ei keela endale midagi, kui isu tuleb, söön ka šokolaadi. Tänu paremale toidule on sellised isud palju harvemaks jäänud 🙂
Palju edu!
MeeldibMeeldib
Tänud! Edu sullegi. 🙂
MeeldibMeeldib
Tundsin natuke end puudutatuna, sest ka mina ju toitun suhteliselt nii, et olen kõige vaba, aga kindlasti mitte sellepärast, et tahan lahe olla, vaid sellepärast, et mu olukord hullemaks ei läheks tervisega. Gluteen, laktoos jne jäetakse enamusel ikka ära asja pärast 🙂 Kui inimene saab neid süüa, siis miks mitte. Pigem räägib tervis enda eest lõpuks. Ainuke, mis ma tagasi menüüsse saaks panna võibolla kunagi oleks suhkur, aga ma olen juba nii ära harjunud sellega. Pigem ajab öökima, et poeletil kõik asjad justnimelt sisaldavad suhkurt, piima, gluteeni jne… Kui ma kellegi koosviibimisel ei söö neid asju, siis ma tunnen end ka ju outsiderina kohati, aga teisest küljest olen nats uhke ka, et ikkagi olen sellest faasist üle saanud, et silm ka ei pilgu 😀
MeeldibMeeldib
Ei mõelnud seda kindlasti nii, et mul oleks midagi nende inimeste vastu, kes nö on kõige-vabad. Pigem just tahtsin viidata sellele, et eks igaüks leiab endale oma ja kui inimesel ei tekita teatud aineid mingeid muresid, siis pole mõtet üleobsessida. Ehk siis minu enda näide. Sellest ka see lause, et: ‘Ma jätkuvalt ei arva, et selleks, et kaalust alla võtta, peab…’. Väga tihti arvatakse, et peab kõigest loobuma, et kaalust alla saada, kuigi asi võib olla palju lihtsakoelisem (loe: liiga palju söödud energiat / liialt vähe kulutatud energiat). Sellepärast mulle ei meeldi ka kohati fanaatiline promomine, et ‘Kõik inimesed peaksid [täida lünk mingi toitumissuuna või -trendiga], et kaalust alla võtta.’ Tegin seda isegi kunagi ja tagantjärele tunnen end natuke… halvasti. Me oleme ju ikkagi individuaalsed inimesed ja kindlasti mitte identsed, seega ei toimi igaühe peal sama valem (kuigi nt köögiviljade söömine, veejoomine ja portion control kehtib vist peaaegu kõigile küll…). Jätkuvalt minu vaatenurk eelkõige enda katsetustele põhinevalt. Ei pretendeeri toitumisnõustaja või arsti tiitlile. Ma olen ju kõigest blogija, kes jagab oma elu, kogemusi ja vaateid. 🙂
MeeldibMeeldib
Nii on.. Pigem nüüd kui pole söönud, siis hakkab VÄGA paha nendest asjadest ja parem ringiga mööda käia. Aga ma pean ütlema, et mul abikaasa otsustas ka loobuda nendest asjadest lihtsalt vaatamaks, et kuidas toitumine muudab keha (ma muidugi arvasin, et jookseb kolmandal päeva poodi coca järgi :D). Ja nüüd on ta juba 2 kuud nii hakkama saanud… Kui tema kõrval pugis (eriti alguses), siis oli tegelt täiesti mind over body hetk, kus ma tahtsin täiesti üksi olla, et keegi ei segaks seda reziimi… Mulle tundub, et need asjad hakkavad paarilisele isegi külge, sest ta õpib tervislikumalt sööma (ei mõtle gluteeni v laktoosivabalt, vaid näiteks vähem suhkrut). Ma vahel soovitan mõnel puhtalt katseks loobuda nädalaks suhkrust ja vaadata poes ringi..
Kuna mul on ka liigesed-kõõlused-lihased ülinõrgad kohad, siis tehti siin selgeks, et suhkur käib nagu liivapaberiga neist üle (hiina med järgi) ja siis ütleme nii, et mul oli päevapealt kõik 🙂 Tundub, et hirmutamistaktika toimis 😀
MeeldibMeeldib
Ma olen ka Sinuga ühes paadis. Ja jumal tänatud, et sporti teen, sest muidu ma veereks. Mõtled küll, et ah, küll ma selle piruka maha kulutan, aga ega tegelikult see päris nii ei käi ju 😦
Ma nimme otsisin täna enda 4a taguse kava välja, et sellega uuesti ots lahti teha.
Ja ka mina alustasin 4a tagasi veebruaris 😀
MeeldibMeeldib
Just! 2,5 tunniga kulutatud kalorid on vahel lihtne 2,5 minutiga tagasi süüa. 😀 Ok, nii hull asi ei ole, aga mõte jääb samaks.
Veebruar on üks huvitav kuu, seda peab tõdema. 🙂
MeeldibMeeldib
Minu suurimateks sõpradeks on hetkel toidukaal ja Myfitnesspali äpp 😀 Olen juba 45 järjest absoluutselt kõik sinna kirja pannud ja läinud on selle ajaga maha pea 5kg. Söön 1900-2000kcal päevas, mis koosneb 40% süskaritest ja 30% rasvast ning 30% valgust. Tänu sellele äpile suudan toituta jälle normaalselt, ma ei julge mõeldagi, mis enne kaloraaž olla võis 😀 Ega ju siis ühe šokolaadiribaga või koogitükikesega piirdunud, ikka sai tahvel nahka pistetud 😀 Nüüd aga luban ikka omale kõike, söön jäätist, šokolaadi kooki jm sellist “jama”, mida tavaliselt dieedi ajal ei sööda, küll iga gramm läheb kirja ja selle arvelt teen ülejäänud toitumises korrektuure. 90% ulatuses on iga päev kaloraaž ja makrod paigas. Kuna trennis raskused jätkuvalt suurenevad, siis kaalukaotus ei tule ka lihase arvelt, pekk põleb 😀
Nii et minu soovitus oleks küll muretseda toidukaal omale ja vaadata, mis kogused ja makrod üldse päeval suhu rändavad. Tunde järgi toitumine võib ikka väga võssa minna 😀
MeeldibMeeldib
Praegu katsetan oma meetodit. 🙂 Ma ei taha, et toitumisest saaks minu jaoks suur teadus nagu oli ta paar aastat tagasi, kui kõike kaalusin ja üles märkisin. Ma olen liiga punktuaalne ja satun selle statistika ‘võrku’. See ei ole minu eesmärk. Raske seletada, mis ma mõtlen. Ei arvusta kedagi, kes kaalub ja toite üles märgib, aga tunnen end piisavalt, et teada, et minu jaoks lõpeb see teises äärmuses. Jah, võib-olla oleksin siis saledam, aga kui see tooks kaasa 24/7 muretsemise toidu pärast… Siis seda ma ei taha.
Olen jätkuvalt naiivne uskumaks, et keha suudab end oma optimaalsesse kaalu viia ka ilma igat grammi kaalumata. Loodan praegu sellele. 🙂
MeeldibMeeldib
Olen ise ka kunagi myfitnesspali kasutanud. Ja tegelikult on sellel tõesti palju postiivset, aga minu jaoks ka negatiivset. Suurima plussina tõesti kaal pigem langes ja sain parema ülevaate oma päevasest toimumisest. Teiselt poolt näiteks tuli ette olukordi, kus ma õhtul seisin külmkapi juures ja mõtlesin, mida ma üldse veel tohiks süüa, et mitte ületada oma päevast kaloraazi. Ja keeruline oli ka see aeg, mil ma lõpetasin rakenduse kasutamise, sest ühelt poolt ma tegelikult juba kujutasin küll ette, mida ja kui palju ma päeva jooksul süüa tohiks, teiselt poolt oli mingi teatav ebakindlus ja ehk ka hirm. Kuna mulle tundub, et sul on tervisliku toitumise suhtes üle keskmise head teadmised, siis võiks kaal langeda ka sinu meetodiga, ilma et tekitaksid olukorra, kus sa üle mõtled. Kuna numbrid ja ülemõtlemine toitumise koha pealt on mulle tuttavad, siis mõistan sind selle koha pealt hästi. 🙂
MeeldibMeeldib
Tore, et mu mõte liiga segaseks ei jäänud. Kes ise samas olukorras olnud, see mõistab.
MeeldibMeeldib
Väga õige ja terve suhtumine! Tubli!
MeeldibMeeldib
Aitäh 🙂
MeeldibMeeldib
Terve ja õige suhtumine. Mul ka see ülemõtlemise asi kipub tekkima ikka aeg-ajalt. Tegin plaani, et jälgin portsjoneid, valin menüüsse uusi tervislikke toiduaineid (avastasin avokaado uuesti, tatragaletid), püüan magada ka nädala sees piisavalt ja teen 4-5x trenni varasema 3x asemel. Eriti, kui olen kontoritöö peal. Keelata ei maksa otseselt, sest jälle – ülemõtlemine, pea ketrab just isu sellele samale asjale jne. Vahel head ka, aga tundub, et kõigepealt peab defineerima “vahel”… 😀
MeeldibMeeldib
Vabandust, et su kommentaari alles nüüd avaldasin, millegipärast WordPress arvas, et see on spämm. 😀
Sinu plaan tundub aga väga mõistlik. See vahel… see muidugi vajaks tõesti defineerimist. 😀
MeeldibMeeldib
V2ga mitmed mu tuttavad astusid ca pool aastat tagasi veidi rajalt k6rvale ja nyyd viimasel ajal on hakanud end taas kokku v6tma. Ise olen ka t2pselt samas paadis. Mul hakkas augustis/septembris k6ik allam2ge minema. Kaalule ei ole hakanud astumagi, aga r6ivad ytlevad rohkem kui tuhat s6na. Nyyd paar n2dalat tagasi v6tsin end kokku, et vaimne tasakaal tagasi saada, sest olen emotsionaalne 6gard. Pikk tee on veel minna, aga enesetunne on koheselt parem ja see on k6ige olulisem.
MeeldibMeeldib
Edu meile! 🙂
MeeldibMeeldib