Nädalat alustasin sellega, et üritasin igast asjast midagi head leida. Vahel on see nii-nii raske, aga kui nukrutsema jääda, siis ei saa üldse elada. Always look on the bright side of life. Jah, ma tean, et see on raske, aga vahel peab end sundima halvast mööda vaatama, et ellu jääda.
Esmaspäev: JJV+BP. Lemmikkombo. Jooks oli hea, kerelihased olid head, BodyPump oli täiesti täis broneeritud, aga tekkis korralik tiimitunnetus ning kõik oli hea. Lihtsalt hea trennipäev oli. Mõtted kõigest muust eemale ja aeg minu inimestega. Trenn TYSKis pole enam ammu pelgalt mingisugune enda meeletu vormiajamine või püüdlemine suurte trennieesmärkide poole. Ei. See on aeg olla seal, kuhu ma kuulun, teha midagi, mis on minu niivõrd loomulik osa, ja tunda end nii, nagu ainult seal on võimalik. Tundsin seda toetust oma trennikaaslaste poolt, sest osad teadsid mu eelmisest nädalast ja läbielamistest. See tunne, et sa ei ole üksi ja et sinust hoolitakse… Pole vist vaja rohkem öelda. 🙂
Teisipäev: puhkus. Õhtul jõudsin lihashooldusesse.
Kolmapäev: JJV. Üks korralik Anne kanali ring ning siis killer jalalihaste trenn. Huh, ikka täitsa läbi võttis. 😀 Kristeliga õnneks oli vähemalt fun juttu ajada ja koos kannatada. Suutsin 1 minuti jooksul 150 hüppenööri hüpet teha nii, et kordagi ei takerdunud. Minu jaoks juhtus selline asi esimest korda elus, seega päris äge oli. Trepijooksud, väljaasted ja muud toredad harjutused muutsid jalad ikka päris pakkudeks. Juba trennis tundsin, kui ‘tore’ neljapäeva hommikul olema saab. 😀
Neljapäev: YogaFunC. Päris kange oli olla, aga YogaFunC Indrekuga on alati tore. 🙂 Mind võtab see trenn küll alati higistama ja kätekõverduste lugu kiskus täitsa intensiivseks kätte ära. Lõpulõdvestuse ajal oli natuke raske omi mõtteid mõelda, kui allkorrusel keegi täishooga palli põrgatas, aga üldiselt vana hea feelinguga trenn. Kahju, et tavaliselt töökohustused mul seal käimise võimaluse ära võtavad.
Reede: BodyPump. Reedene Marise pump – hell yeah! Megatund oli jälle. Mõnedes lugudes isegi naaaatukene lisasin raskust ning lõpus saime tavapärase 2 kõhuloo asemel hoopis lisaks ühe triitsepsi loo Prantsuse surumistega. Oh issand küll, käed tahtsid pärast trenni küljest ära kukkuda. 😀 Nii mõnusalt rammestav väsimus oli peal. BodyPump on ikka alati hea. Päris tõsiselt.
Laupäev: puhkus.
Pühapäev: lühike jooks. Tahtsin tunnikese joosta, aga ei olnud seda õiget jooksutunnet sees. Pärast 15 minutit jooksu keerasin otsa ringi ja läksin sealt pimedast külmast üksindusest ära. Kodu juures tegin paar kiirendust lõppu, et mingi hea tunne sealt trennist kätte saada. Njah. Vahel ei ole iga trenn hea. Küll homme jälle parem on. 🙂
Kokkuvõttes: 7 h 38 min (neto: 6 h 45 min)
Mul oli koolis ja tööl natukene vaiksem nädal ja see tähendas, et aega trenni teha oli natuke rohkem. Järgmisest nädalast jätkub kõik täielikul täistambil, kohustusi on nii palju ning aeg tahab kätte ära sulada. Kas see on normaalne, et mul ei tohigi kunagi nädalavahetusi olla ja kui ma isegi võtan nädalavahetuse vabaks nagu näiteks sellel nädalal, et pere ja kallimaga koos olla, siis tunnen end hiljem süüdi, et kohustustega ei tegelenud? Päris OK see ju ei ole. Minu meelest küll mitte. Lisaks tunnen end päris halvasti, et blogi nii unarusse jätnud olen. Ime pole, et keegi enam eriti ei loe ega kommenteeri. Ma ei pane seda teile pahaks. Kui mina ei kirjuta, siis on see loomulik, et lugejaskond laiali valgub. Selline on elu.
Nourish, Train & Flourish 
Mina loen igat su postitust isegi siis, kui sa kirjutad kord aastas. Usun, et neid on veelgi, kes seda teevad. 😉
Püüa see kiire aeg vastu pidada! Ehk on varsti, tulevikus veidi lihtsam? Kui mitte enne, siis pärast magistrilõppu kindlasti (kuigi see on alles mägede taga)? 🙂
MeeldibMeeldib
Aitäh, Kristina! Väga armas sinust. 🙂
Ise usun, et on täpselt nii raske/lihtne, kui enda jaoks asjad teha. Hammustasin sellel semestril (liiga) suure tüki ja selle närimisega läheb nüüd omajagu aega. Loodetavasti saan ikka kuidagimoodi hakkama. Magistri lõppu ootan küll väga, et siis korraks see koorem ja pinge endast välja saada.
MeeldibMeeldib
Loen ikka, aga endal ka kiire ja alati ei kommenteeri.
MeeldibMeeldib
Mõistan täiesti. 🙂
MeeldibMeeldib
Mina loen ka alati su postitusi ja pärast on endal süümekad, et ..
1) teen nii vähe trenni
2) ei kulutanud seda ajanatukest erialase kirjanduse lugemisele
3) toitun nii halvasti
Aga sellele vaatamata, loen ikka edasi 🙂
Ja imetlen, kuidas sa nädalast nädalasse oled trenni tegemises nii järjepidev 😉
MeeldibMeeldib
Punktides 2) ja 3) olen sinuga. 😀 Trenni pean tegema, et pingeid maandada ja endale natuke aega leida. Midagi head ja ilusat peab ju igapäeva jääma…
MeeldibMeeldib
mina loen ka alati 🙂 elu valmistab sind ette, sest ma luban, et ühel ilusal päeval ärkad üles ja meenutad seda aega – et osssa kui palju mul siis tegelikult aega oli 🙂 ….noh nii umbes 15 aasta pärast 🙂 sest siis sa lisaks tööle ja trennile ja väga suure tõenäosusega ka õppimisele (naised õpivad eluaeg, küll sa näed) on sul veel mees ja kolm last (vähemalt), kes koguaeg tahavad midagi – et sa viiks, tooks, teeks jne jne….ära naera midagi 😉
MeeldibMeeldib
Ei naeragi. Täitsa usun. Respekt kõigile emadele. 🙂
MeeldibMeeldib
Su blogi on vahva ja käin siin mitu korda nädalas vaatamas, kas oled midagi postitanud. Kes teeb, see jõuab ja näha on, et sul tegemisi on nii et mina kui ”blogilugeja” ei saa küll kuidagi pahur olla, et miks sa nii harva kirjutad. Kui kirjutad, on alati tore ja sisukas tekst 🙂
MeeldibMeeldib
Eks ma ise olen rohkem pahur, et vean oma lugejaid alt. Kui juba paar aastat olen jälginud kindlat postitamise ajakava, siis paha tunne on sellest eemale kalduda. Aga tore, et vähemalt osa teist mõistab seda praegust olukorda. 🙂 #lifehappens
MeeldibMeeldib
Hei Margit! Kas sa äkki räägiksid natuke lähemalt sellest, mida see Yogafunci tund endast kujutab? Ma plaanin esimest korda sinna minna ja tean, et see pole sama, mis tavaline jooga, aga ehk viitsid veidi täpsemalt seletada 🙂 mind ehmatas natuke ära see, kui sa kirjutasid, et seal on mingi kätekõverduste lugu 😀
MeeldibMeeldib
YogaFunC on natuke lõbusam versioon joogast. Erinevad treenerid teevad natuke erinevalt, seega iga trenn võib natuke teistsugune olla. Üldiselt on seal kavad, mis vahetuvad paari-kolme kuu järel. Trenn tehakse muusikasse ja igal lool oma fookus, nt päikesetervitused, tasakaal, ‘sõdalased’, puusade avamine, kerelihased, ülekeha. Mulle meeldib, kuna pole nii (minu jaoks liiga) rahulik kui tavaline jooga. Kätekõverduste lugu ongi üks raskem lugu, muidugi võib teha kõike endale sobivas tempos ja põlved maha panna. Ei ole nüüd nii hull, kui ma siin hirmutasin. 😀 Lihtsalt mina olin väsinud. 🙂
MeeldibMeeldib