On avalik saladus, et mu toitumine on praegu kõike muud kui tervislik. Ma pole seda isegi varjanud, et mu tavapärane menüü viimasel paaril-kolmel nädalal koosnenud putrudest, võileibadest-võileibadest-võileibadest ja puuviljadest, hulka mingid täiesti rändom pagaritooted ja valmistoit. Aedvilju olen puudutanud lausa piinlikult vähe ning 3–4 normaalse suurusega toidukorrast on saanud 2 väga ebanormaalsete ajaliste vahedega ning ebanormaalsete suurustega toidukorda. Vaadates oma kunagisi ilusaid värvilisi toidureedeid, hakkab mul lausa kahju iseendast. Põhimõtteliselt olen enda peal läbi viinud inimeksperdi: mis saab siis, kui ühest suhteliselt tervislikust toitujast saab üks tüüpiline tudeng*?

Mida olen enda enesetundes tähele pannud?
- Mu ainevahetus on aeeeeeglane (if you know what I mean). Sisemine põlemismootor oleks justkui rikke saanud või midagi…
- Mu kaal on tõusnud. Mitte dramaatiliselt, aga siiski. Riided lähevad selga, aga ma pole ammu nii kehvas vormis olnud. Mitte, et ma nüüd kodus sellepärast patja nutaks, aga midagi võiks natuke muutuda. 🙂
- Ma tunnen, nagu oleks kogu aeg paistes (keha hoiab vett kinni?).
- Ma ei joo piisavalt vett. Kogu selle ‘eba’tervisliku toidu (õigemini: mitte nii tervisliku toidu ebatervislikus proportsioonis) söömisega on kuhugile kadunud mu janu vee järele. Kui muidu jõin umbes 3 liitrit vett päevas, siis nüüd tuleb alles õhtul meelde, et oih, olen heal juhul liitri vett ära joonud.
Loomulikult tunnen ma end närtsinuna.
- Mu küüned ei kasva, vaid ainult murduvad.
- Mu nahk kuivab rohkem ning juuksed pole nii elujõulised kui tavaliselt (siinkohal võib süüdi olla ka lihtsalt aastaaja vahetus).
- Mul on kadunud tavapärane isu süsivesikurikaste toitude järele ja üha enam unistan köögiviljaroogadest ja suppidest ja värvilistest salatitest. Lihtsad kodused toidud… Vot neid tahaks.
- Ma ei taha enam tükk aega ühtegi võileiba näha. Seriously.
- Mul on putrudest kopp ees. Kuna ma olen neid liiga palju söönud (maitsev + kiire valmistada), siis kaerahelbepudru asemel tahaks hommikul hoopis muna süüa. Poleks kunagi uskunud, et mul hommikupudrust kõrini saab. Sai.
Põhimõtteliselt saab asja väga lihtsalt kokku võtta. Võtmesõnad on VAHELDUS ja TASAKAAL. Kogu aeg ainult tervislikku toitu süüa pole hea ja kogu aeg neid mitte nii tervislikke asju süüa pole ka. Tasakaal on kõige alus. Proovin tagasi tasakaalu jõuda. Kui kohal olen, eks siis loete seda juba siit samast blogist. 🙂
* ‘tüüpiline tudeng’ on siinkohal puhtalt minu subjektiivne arvamus 🙂
Aitäh, Margit, et tuletasid vee joomise meelde!
🙂
Ja küllap saab see ebatervislik ajajärk sul varsti läbi. Hullem on, kui see püsib ka peale ülikooli (ma kategoriseeriksin ennast sinna).
MeeldibMeeldib
Pole tänu väärt. Ma loodan ka, et saab läbi. Just tegin lõunaks suppi endale. Köögiviljad, jess! 😀
MeeldibMeeldib
Mul on sügisega ka veejoomine täiesti käest ära. Kuidagi kogu aeg on nii külm, et ei taha üldse vett juua. Piparmünditee, vähemalt midagigi 😀
MeeldibMeeldib
Ise olen ka suur spordi armastaja, kuid suudan sinuga praegusel hetkel samastuda. Lugesin su postitust ja tundsin nii mõneski punktis sind endaga samastuvat.
Suutsin aastaga päris palju alla võtta.. Aga nüüd sügisel, kuidagi ei lähe enam. Sporti teen ikka, sest ilma selleta ei oska olla, kuid toitumine on veidike käest läinud. Koguaeg tunnen ennast kui õhupall, kaal on ka paar kilokest tõusnud. Kõige põnevam on see, et ma ei suuda samuti hommikuti putru süüa. Mäletan kui pool aastat tagasi ma läksin õhtul magama ja ei jõudnud hommikut ära oodata, et saaks putru keeta:) Nüüd kui aga pudurule peale vaatan siis tunnen, et parem keedaks/praeks muna.
Samas ma ei võta seda kõike üldse üleliia tõsiselt. Lihtsalt mingi periood ongi selline. Eks peale väikest langust tuleb jälle tõus.
Sulle aga palju päikest igasse päeva. Oled väga tubli Margit. Edu ja jaksu.
MeeldibMeeldib
Kõik parimad soovid sullegi. 🙂
MeeldibMeeldib