Esmaspäev oli ko-hu-tav. 
Teiperi low carb osa tappis sajaga. Mul oli alates pühapäeva lõunast süda kogu aeg paha, iiveldus max.levelil ja energiat oli ümmargune null. Sellise enesetundega läksin tegema tugevat trenni, et keha glükogeenist absoluutselt tühjaks teha. Õnnestus. Vist. Jooksutrennis tegime intervalle: 400+800+1200+800+400 meetrit kiiresti, vahele 400 meetrit aeglast sörki. Plaanis hoida poolmaratoni tempot 5:40 min/km. Ausalt: väga raske oli, sest süsikatest tühjana tuli end mõttejõul edasi vedada. Sain kuidagi hakkama. Edasi BP94, et end täiesti tühjaks laadida. Jälle jube raske oli, aga esmapilgul uus kava ikkagi meeldis. Koju vedasin end nagu laipa.
Teisipäev oli puhkepäev.
Kolmapäeval kerge sörk JJV-s, peale jooksuharjutused ja mõned lühikesed kiirendused. Valetaksin, kui ütleksin, et kerge oli. Teiperi süsivesikute mahalaadimise viimane päev. Keha energiast tühi, pulss kõrge ja jube raske oli, isegi sörkides oli pulss 160. Vähemalt iiveldus oli taandunud inimlikumale tasemele. Viimane trenn enne poolmaratoni ning järgmisel päeval sain süsikaid sööma hakata. Milline rõõm!
Neljapäev ja reede olid puhkepäevad.
Laupäeval toimus Narva Energiajooks. Ma ei oska praegu veel selle võistluse kohta oma emotsioone kokku võtta. Finišis ma nutsin, siis fotopoodiumil ma naeratasin, kodus nutsin veel ja nüüd õhtul on lihtsalt tühi tunne. Võta siis kinni… Ma ise ka ei tea, mis mul viga on, et ma täna selline emotional rollercoaster olen.
Homme ehk pühapäeval puhkan, võib-olla rullin. Kuna mu vasak põlv on hetkel üpris liikumisvõimetu, siis eks näis, mis edasi saama hakkab.
Kokkuvõttes: 6 h 10 min (neto: 5 h 45 min)
Vot selline nädal. Mis edasi saama hakkab: ma tõesti ei tea. Mõtted on sassis ja keha on katki. Üks päev korraga – see saab mõnda aega olema minu moto.
Nourish, Train & Flourish 
Ma ei kujuta ette, kui raske täna Narvas joosta oli, kuid Tartus kella 8 paiku õhtul oli küll metsikult palav ja raske joosta. Hoia ikka pea püsti ja mis ei tapa, teeb tugevamaks 😉
Veel tahtsin öelda, et pildil näed kena ja sihvakas välja 🙂
PS: Lugesin millalgi sinu Rattarallist ja see oli nii kaasahaarav, et ma hakkasin peaaegu nutma. Väga võimas oled ikka!
MeeldibMeeldib
Praegu küll tugevat tunnet pole. Äkki veel tuleb. Aitäh!
MeeldibMeeldib
Ära võta seda kriitikana, aga miks teha teiperit? 21 või 42 km pole vaja üldiselt muud teha kui lihtsalt rohkem süsiveskuid süüa… teiper pole muud kui organismi stressi viimine ja paljudel teeb lihased pingutusele vastuvõetamatuks. Muidugi kui sa arvad, et sobib sulle see, siis küll, aga äkki prooviksid mõne jooksu teha lihtsalt niisama puhtast rõõmust, mitte mõeldes söögile… Treenerid (ei räägi I kat treeneritest) peaaegu alati rõhutavad, et teiper las siiski jääda tippudele ja harrastaja peaks toituma lihtsalt natuke rohkem süsiveskutest enne jooksu ca nädal… Kas muidu Lemberg ja need on öelnud, et teiper ON vajalik? Ma saan aru, et sa arvad, et see toimib, aga mulle tundub, et mitte ja proovi vahelduseks midagi muud. Enne pikka jalgrattasõitu sa ei tee ju teiperit või pikka jooksu. Trennis see pikk jooks on ka pingutus (saan aru, et võistlustel on megasuur pingutus sul), aga harrastajana peaks sa kõige vähem keskenduma teiperile 🙂 Lihtsalt JOOKSE. Less is more. Ei mõelnud seda üldse targutamise või halvustamise tooniga, lihtsalt räägin seda, mida on mulle väga VÄGA head jooksjad/treenerid rääkinud (keda kahjuks osasid enam pole).
MeeldibMeeldib
Enne Otepää-Elva jooksu ma ei teinud teiperit. Teiperit olen katsetanud 2 korda. 21 km juures pole see kindlasti kohustuslik. Kas enne maratoni teiperdan – selle otsuseni on veel aega. Lembergiga teiperist rääkinud pole, aga näiteks Margus Pirksaar soovitas ka harrastajale teiper läbi teha enne 42 km.
Arvamusi on mitmeid.
MeeldibMeeldib
42 km võiks veel jah. Kindlasti on arvamusi erinevaid 🙂 Ikka peab selle juurde jääma, mis endale sobib! Lembergi käest soovitan ikka ka küsida, ta nii kogenud… Lisaks teipereid on mitmeid. Üks on see mida sina teed, et tõmbad ikka suht nulli ja teine see, kus tõmmatakse üks nädala osa natukene alla ja teine osa kergelt üles (tänapäevasem). Kunagi olid head spordiraamatud selle kohta, mida spordikoolides jagati, aga nüüd kahjuks ei teagi…
MeeldibMeeldib
Kõndisin emaga täna 7km ja juba siis oli liiga kuum, ei kujuta ettegi, mis tunne võis olla joosta 21,1km’d. Arvestades ilma, jooksid ikkagi väga hea tulemuse.
Ja tahaksin nõustuda Anneliga, viska see teiper kuskurat ja ära tekita endale liigset stressi sellega. Lihtsalt söö tavapärasest rohkem süsikaid enne võistlust ja naudi jooksu. 🙂 🙂 🙂
MeeldibMeeldib
sa oled lihtsalt ülitubli! Motiveerid mind ka ikka jàrgmisel esmaspàeval sama teekonda ette vôtma, mida tegid tàna. kuigi mu treenitusest parem ei räägigi 😀 aga ma tahan seda emotsiooni! ja see, et sul hetkel kôik ûles alla, siia-sinna on, on tàitsa normaalne. kûll see ôige kohalejôudmine tuleb alles natuke hiljem. hoian sellel teekonnal sulle pöidlaid ja sügisel saad täiega panna! 😉
MeeldibMeeldib
Aitäh, Sandra. Muidugi mine, võta esimene võistlus üle pika aja nautimiseks ja sisse elamiseks.
Kes teab, milleks see tänane mulle hea oli. 🙂
MeeldibMeeldib
Olen su blogi lugeja ja see väga-väga meeldib ja motiveerib mind, julgesin isegi esimese poolmaratoni nüüd Narvas läbida ja seda just varasemast Heidi ja nüüd sinu blogist innustust saades. Aga miks selline taktika, käimine-jooks, kuna möödusid minust mitmeid kordi ja siis jälle käisid, tahtsin küsida juba rajal, Margit, mis juhtus, seda enam, et teadsin su eesmärki sellel jooksul. Lõpetasid vahetult enne mind, samm tundus sul kerge ja arvan, et võib-olla vedas sind seekord alt endale seatud eesmärgi täitmise pinge ja teiselt poolt ka liiga palav ilm, sellegipoolest oled väga tubli ja avatud oma tundeid väljendama, kindlasti on paremad jooksud veel ees, ära heitu väikestest tagasilöökidest, need teevad sind ainult tugevamaks.
MeeldibMeeldib
Palju õnne esimese poolmaratoni läbimise puhul!
Minu samm ilmselt ainus tundus kerge. Els finišijoone juures keha teeb oma. Valu oli ikkagi meeletu. Seekord ei olnud minu päev.
Aitäh toetuse eest. 🙂
MeeldibMeeldib
Ma tahtsin Sulle öelda, et ära sea oma “head jooksu” numbrilisse väärtusse. See, mis aeg sul oli, on või tuleb, on tähtsusetu senikaua kuni teed seda, mida armastad või milles tõesti tahad paremaks saada. Ehk, kui keegi küsibki, kuidas Sul läks, siis emotsioonid jooksu eel, ajal ja pärast, on need, mis loevad.
Jõudu ja jaksu Sulle! On hea vaadata liikuivaid inimesi, just tänu teile loodangi, et ükspäev jõuan ka pühendumisega jooksurajale tagasi nagu seda möödunud aastal.
MeeldibMeeldib
Kindlasti jõuad. 🙂
MeeldibMeeldib
Nii nagu ma kirjutasin instasse, kirjutan ka siia.
Vägs tubli oled! Ei olnud lihtne jooks. Kõik on võitjad, kes tulid lõpuni.
Esiotsa meeste aegadest on juba näha, et ei olnud lihtne.
MeeldibMeeldib
Eks seda küll, aga vigastusega võistluselt tagasitulek pani vaimselt korraliku põntsu. Pean natuke põdema ja üle saama.
MeeldibMeeldib
Ükskõik, mis su tulemus oli, ülitubli oled ikka. Sellise ilmaga ei saanud see jooks kohe mitte kuidagi kerge olla. Siiski suudan ma väga hästi samastuda sellega, mida sa tunned. Enda emotsioonid olid ka täesti äärmustes pärast suusamaratoni. Nutsin finišis päris korralikult, olin väga pettunud. Hiljem kogu võistlust ja tulemust analüüsides sain aru, et panin ise endale liiga suure pinge peale. Põhimõtteliselt olin kindel, et võit PEAB tulema. Pärast sellist murdumist lubasin endale, et enam kunagi ei tekita endale sellist pinget, et igasugune võistlushimu ja sportimisrõõm ära kaob, see lihtsalt ei ole seda väärt. Sama soovitan ma Sulle. Sea eesmärke ja sihi kõrgele, AGA strive for progress not perfection. Lihtsalt naudi seda, mida sa teed ;).
MeeldibMeeldib
+1
Väga hästi öeldud!
MeeldibMeeldib
Väga sarnased emotsioonid. Minu puhul pole aga isegi mitte mingit progressi…
MeeldibMeeldib
Kinnitan, et joosta oli laupäeval tõesti palav ja raske. Tundub praeguses olukorras ehk kohatu hooplemisena, aga tahtsin siiski öelda, et sain ka oma esimese poolmaratoni joostud ja ilmast hoolimata õnnestus koguni alla 2h aeg saada. Pärast jooksu vedelesin linnusehoovis murul ja olid mulgi silmad märjad, aga seda rõõmust. Muuhulgas jõudsin mõelda ka sellele, et kui ei oleks sinu blogi, Margit, ei oleks ma seda võib-olla kunagi teinud. Aitäh!
MeeldibMeeldib
Sul läks väga hästi, palju õnne. Küll järgmise paremates ilmaoludes jooksed veelgi kiiremini. Tore, et sain kasulik olla. 🙂
MeeldibMeeldib