Pealkiri ütleb kõik: ma registreerisin ennast täna SEB Tallinna Maratonile ära! 🙂
Tegin eraldi märksõna ka siia blogisse: 42 195 meetrit ehk maraton, mille järgi saab kõiki täispika jooksumaratoniga seotud postitusi vaadata.
Teadsin juba pikka aega, et mai lõpuga saab soodsam voor läbi (soodustustega saab praegu 32€ eest maratonile), aga kuna mul on olnud viimasel ajal igasuguseid kõhkluseid ja kahtluseid, siis kuidagi ei julgenud ennast varem kirja panna. Täna võtsin end aga kokku, vaatasin sügavale enda sisse ning kõik sai selgeks. Ma lähen sellele maratonile.
Ma ei tea veel, kui kaua mul seal rajal aega võiks minna, aga selle välja selgitamiseks on veel aega. Võib-olla pole ma kohe ja praegu valmis maratoni jooksma, aga mul on veel aega, et lõplikult valmis saada. Tegelikult olen ma selle eesmärgi nimel juba rohkem kui aasta aega teadlikult treeninud, sest juba eelmise aasta kevadel tekkis mulle pähe see idee, et ma tahan kunagi maratoni joosta. Selle nimel peavad trennid olema järjepidevad. Keha peab harjuma, lihased, liigesed ja kõõlused peavad harjuma, vaim peab valmis saama. Kõik peab tulema samm sammu kaupa. Teate lugu, miks maraton kannab maratoni nime? Kui kreeklased võitsid pärslasi Marathoni lahingus, siis saadeti sõdur nimega Pheidippides Maratoni linnast Ateenasse rõõmsat võidusõnumit edastama. Aga kuna tüüp ilmselgelt polnud sellise 42 km vahemaa jooksmiseks trenni teinud, siis jõudis tema kaudu rõõmusõnum küll pealinna kohale, aga pärast sõnumi edasiandmist langes Pheidippides surnult maha. Seega: kui ei taha sõduri õnnetut saatust, siis peab maratoni nimel vaeva nägema.
Maraton on mind motiveerinud kõigest nö läbi jooksma, leidma alati aega spordile ning pühenduma. Kas teate, mis mõte mind Pekist Priiks finišisse viis, ei lasknud mul alla anda siis, kui me kogu grupist maha jäime, õues oli külm ja pime, stardist möödunud 6 tundi, olime janus, näljas ning kogu keha valutas igalt poolt? Eks ikka see, et kõik kogemused tulevad mulle maratonil kasuks. Kui sul on eesmärk, mis sulle tõesti väga korda läheb, siis pole raske selle nimel minna kas või 20 kraadise külmaga, rahe, lume või paduvihmaga jooksma. Muidugi on mul raske olnud, aga nothing worth having will come easy. 😉 Ma naudin seda teekonda ning finiš… finiš saab olema kõigi unistuste täitumine. 🙂 Olen selles kindel.
Väikesed sõnad motivatsiooni ühest minu jooksmise playlistist:
And you try but you just can’t break out, no
But stand up and never say never
‘Cause this life is gonna get better
Take a breath, shake it off and say
I’m on my way
You been down and feel so fed up
When they tell you, you might not get up
Might not be on top of the world but hey
Here’s what you say
You might work but I work harder
You might fight but I fight smarter
Might not be on the top of the world but hey
I’m on my way
You might fly but I fly higher
You’re so hot but I’m on fire
Might not be on top of the world but hey
I’m on my way
Aga kuna on reede, siis siit tuleb toidupäevik:
Hommikul sõin riisiputru kaneeli, kohupiima ja moosiga, juures õun ning apelsinimahla ja mineraalvee segu.
Lõunaks tegin veisekotlette (veisehakkliha, muna, maitseained) ning ahjukartuleid (kartulid+oliiviõli+sool). Juurde juba traditsiooniliseks saanud värske salat: hiina kapsas, tomat ja Thousand Island kaste.
Õhtul pärast BodyPumpi viskasin kiiresti midagi taldrikule kokku, sest kõht oli juba väga tühjaks läinud ning ei viitsinud midagi kokkama hakata. Sõin kaks võileiba: mitmeviljaröst, ketšup, hiina kapsas, keedumuna ja veisekotlet, juurde lillkapsast, 1 banaan ja 1 proteiinibatoon. Eile saatis Puls Nutrition Eesti mulle proovimiseks mitmeid erinevaid batoone. Eile proovisin pärast rattasõitu ära ühe šokolaadimaitselise energiabatooni, mis oli täitsa hea, ning täna pärast jõutrenni läks käiku šokolaadiga valgubatoon. Nagu magustoit, mulle meeldis, ei olnud seda tüüpilist valgupulbri järelmaitset. 🙂
Ma lähen maratonile!
Nourish, Train & Flourish 
Aga mine siis kindlasti oma tiimiga, et oleks kindel, et üksi ei jää mingil juhul. Hakkama saad igal juhul. 🙂
MeeldibMeeldib
Oojee, Margit, nii lahe. No turning back now 🙂 . Ise kavatsen järgmisel nädalal ära registreerida. Muuseas, mina mõtlesin täpselt samamoodi, et kogemus tuleb maratonil kasuks, kui Pekist Priiks üritusel raskeks läks ja korra grupist maha jäin 😉 .
P.S Need kartulid näevad nii ahvatlevad välja, ma ei mäletagi millal mina viimati kartulit sõin. See pidi ikka väga ammu olema, aga praegu tuli selline isu nende kartulite järele….mmm
Kohtumiseni maratonil 😉
MeeldibMeeldib
Muidugi: kohtumiseni maratonil! Kui mite varem. Stardinimekiri on mul paksult tuttavaid juba täis, mis veel sügiseks saab. 🙂
MeeldibMeeldib
Tubli, Margit (y) Sellest maratonist saab ka minu selle aasta tippsündmus, selline mõnus ärevus tuleb kohe hetkega hinge, kui sellele mõtlen 🙂
igajuhul kohtume sügisel ja suvel ka kindlasti paaril jooksul 😉
Edu ja pöidlad pihku!
MeeldibMeeldib
Edu meile 🙂 Pöidlad pihku ja jalad jooksurajale.
MeeldibMeeldib
Pole sinus kunagi kahelnud! Ise maadlen praegu poolmaratoni mõtetega, et kunas ja kuidas ja kus, nii keeruline 😀
MeeldibMeeldib
Mis variante kaalud? 🙂 Narva ja Tallinn olid mulle väga meelepärased, Rakvere ka (sellel aastal seal poolikut pole), Tartus oli raske, kuigi rada on huvitav.
MeeldibMeeldib
Mul on praegu veidi keerulisem dilemma, et kas oktoobri algul Tartus või oktoobri lõpus Hispaanias 😀 keerulised valikud, aga suvest plaanin JJVsse naasta, siis saan ehk rohkem oma seisust aimu 🙂
MeeldibMeeldib
Ohoh, eriti lahe! Ma soovitaks siis küll juba võimalust kasutada ja Hispaanias joosta.
MeeldibMeeldib
Mure on selles, et seal on ajalimiit 2,5h, ma pole kindel, kas esimesel korral kohe sellise asjaga hakkama saan. Oehoehoeh.
MeeldibMeeldib
Eks palju oleneb ka rajaprofiilist. Küll suvekuud (ja äkki paar lühemat katsevõistlust?) annavad arutust.
MeeldibMeeldib
Väga lahe! Kohtume kindlasti siis seal stardis! 🙂
MeeldibMeeldib
Ma pean siiani maratoni jooksmist oma elu suurimaks saavutuseks. See on midagi, mida ei anna sõnadega edasi anda. Tõeline ja siiras eneseületus 🙂
MeeldibMeeldib
Tubli, et otsustamisega liiga kaua ei venitanud. Nüüd saad hakata eesmärgipõhist trenni tegema. Mu siiras soov on, et neiks 3,5 kuuks jätaksid veidi igasugu spordisaali külastamised ning muud spordialad mõneks ajaks unarusse ning keskenduksid ühele eesmärgile-see on maratonile. Sul endal on jooksul kergem. paraku on nii, et need 3 jooksukorda nädalas vaid säilitavad olemasolevat vormi kuid ei arenda. Arenguks on vaja tasakaalustatud jooksutreeningut ja vähemalt 4-5 korda nädalas. Rohkem esialgu mitte.
Edu kõiges!
MeeldibMeeldib
Väga-väga tubli, Margit!:)
Usun samuti, et maratoni läbimine on midagi erakordset. See on võitlus iseendaga ning oma mõtetega. Eneseületus igatepidi:) Plaanin sügisel sama saatust, mistõttu on eriti põnev Sinu posititusi lugeda. Ootan põnevusega Sinu edaspidiseid arutelusid ja mõtteid maratoniks treenimise teemadel. Sinu kirjutisi on alati väga hea lugeda – ausad, huvitavad ning sisukad! Keep up the good work! 🙂
MeeldibMeeldib
Aitäh! Eks neid maratonipostitusi tuleb nüüd küllaga kuni sügiseni välja. 🙂
MeeldibMeeldib
Aga kuna tüüp ilmselgelt polnud sellise 42 km vahemaa jooksmiseks trenni teinud, siis jõudis tema kaudu rõõmusõnum küll pealinna kohale, aga pärast sõnumi edasiandmist langes Pheidippides surnult maha. Seega: kui ei taha sõduri õnnetut saatust, siis peab maratoni nimel vaeva nägema.
“Tüüp” oli elukutseline käskjalg. Eelnevatel päevadel oli ta jooksnud 2 päevaga 240 km kaugusele Spartasse abi järele, seejärel jõudnud kuidagi (ilmselt taas jooksujalu) 280 km kaugusele Maratoni külla,ilmselt osalenud ka tapluses ning sinna otsa teinud kerge 40 km tempojooksu…
Kas see tüüp tegelikult ka otsad andis või kas ta üldse eksisteeris on iseküsimus 🙂
MeeldibMeeldib